Detsembris saab korjata peamiselt puude ja põõsaste juuri, koort ja mõningaid igihaljaid taimi. Õisi ja lehti enam ei koguta, sest vegetatsiooniperiood on lõppenud ja kui aus olla siis polegi ju neid.
Ravimtaimed, mida detsembris korjata
- Kasekoor – kogutakse talvel ja varakevadel; kasutatakse puhastava ja põletikuvastase toime tõttu.
- Pajukoor – sisaldab salitsiini, looduslikku valuvaigistit; sobib külmetuse ja palaviku puhul.
- Kadakaoksad ja marjad – kadakas on antiseptiline ja ergutav, marju saab kasutada veel ka talvel.
- Angervaksa juured – valuvaigistava toimega, korjatakse pärast vegetatsiooniperioodi.
- Takjajuured – puhastavad organismi ja toetavad maksa tööd.
- Palderjani juured – rahustava toimega, korjatakse sügisel ja talvel.
- Kibuvitsa viljad – kui pole veel külmunud või riknenud, sisaldavad rohkelt C-vitamiini.
- Lepa käbid – need toetavad seedimist, aitavad tasakaalustada põletikulisi protsesse ja võivad olla abiks isegi nahahoolduses.
🌱 Praktilised soovitused
- Korja juuri ja koort just talvel, sest taim on puhkeseisundis ja toimeained koonduvad nendesse osadesse.
- Väldi korjamist teede äärest ja saastunud aladelt – raskmetallide oht.
- Kuivatamine: hoia kogutud droogi kuivas, õhurikkas ja pimedas kohas, et toimeained säiliksid.
- Säästlik korjamine: ära võta kogu taime, jäta osa alles, et populatsioon säiliks.
Ja ega alati pea ka midagi korjama – võib ka niisama metsas ringi lonkida. Ka Fred Jüssi soovitas just detsembris-jaanuaris metsa minna – siis saab kogeda absoluutset vaikust. Ükski lind ei sädista, ega putukas krabista ja isegi lehed ei sahise. Muidugi tänapäeval on ka metsas vaikuse leidmine vägagi keeruline – kusagil ikka mõni harvester lärmab, lennuk lendab unnates üle või kostavad sõjaväe polügonilt harjutamise mütsakad.
„Viljakas mittemidagitegemine“ ehk võta aega, et mitte midagi konkreetselt teha — ühes tsitaadis ütleb Fred Jüssi:
„…ei tee midagi kasulikku. Inimene läheb niimoodi metsa ja mitte midagi ei tee… See on viljakas mittemidagitegemine.“
Üks tund looduses rahustab aju ja vähendab stressi
Üks 2022. a tehtud uuring “How nature nurtures: Amygdala activity decreases as the result of a one‑hour walk in nature” leidis, et juba üks tunnine jalutuskäik looduses — võrrelduna sarnaselt kestva jalutusega linnakeskkonnas — vähendab aju stressiga seotud piirkonna aktiivsust.
Peamiselt vaadeldi aju osa, mida nimetatakse amügdala – see on tihti seotud ärevuse ja stressi töötlemisega. Looduses jalutamise järel amügdala aktiivsus vähenes, mis viitab aju rahunemisele ja stressitöötluse leevendamisele. Selles samas uuringus ei täheldatud sarnast aktiivsuse langust neil, kes jalutasid 60 minutit linnatingimustes.
See annab tugeva argumendi, et looduses — näiteks metsas — jalutamine ei ole pelgalt meeldiv vaba aja tegevus, vaid omab ka mõõdetavat neurofüsioloogilist mõju: aitab stressist taastuda ja võib kaasa aidata vaimse heaolu tugevdamisele.
Ja metsas on hea jalutada ka sellepärast, et seal pole reegleid. Täielik vabadus.
Kokkuvõte
Detsembris Eestis ei leia enam õisi ega värskeid lehti, kuid juured, koor ja igihaljad taimed on veel sel ajal korjamiseks sobivad. Ja kui midagi polegi korvi panna siis korjake endale vaikust, sisemist rahu ja üksiolemise mõnu! Või üksolemise tunnet 🙂