Skip to content

Magneesium ja migreen: kas puudus võib põhjustada peavalu?

    Viimati uuendatud: 04.11.2026

    Kas magneesiumipuudus võib põhjustada migreeni? Teadusuuringud viitavad, et magneesium mõjutab mitmeid migreeni tekkega seotud protsesse ajus, sealhulgas närvirakkude erutuvust ja glutamaadi toimet. Mõnes uuringus on migreenihoo ajal leitud ka aju madalamat magneesiumitaset. Lisaks on kliinilised uuringud näidanud, et magneesiumi lisamanustamine võib osal inimestest vähendada migreenihoogude sagedust. Siiski ei ole tõestatud, et magneesiumipuudus oleks kõigi migreenijuhtude põhjus.

    Magneesiumi ja migreeni seost on uuritud juba aastakümneid. Eriti huvitavad on tulemused, mis näitavad, et normaalne magneesiumitase vereanalüüsis ei pruugi anda täielikku ülevaadet aju ja rakkude magneesiumiseisundist.

    Vaatame, millised teadusuuringud seda seost toetavad, kuidas magneesium närvisüsteemi mõjutab ning kas magneesiumi kasutamisest võib olla abi migreeni ennetamisel.

    Magneesium ja migreen

    Migreen või tavaline peavalu – mis neil vahet on?

    TunnusPingetüüpi peavaluMigreen
    Valu iseloomSuruv, pigistav, nagu vits ümber peaTuikav või pulseeriv
    Valu tugevusTavaliselt kerge kuni mõõdukasSageli mõõdukas kuni tugev
    AsukohtEnamasti mõlemal pool peadSageli ühel pool, kuid võib olla ka mõlemal pool
    Liikumise mõjuTavaliselt ei süvenda valu oluliseltFüüsiline aktiivsus võib valu süvendada
    Kaasnevad sümptomidVõib esineda kaela- ja õlalihaste pingetSageli iiveldus, vahel oksendamine ning valgus- ja helitundlikkus
    Kestus30 minutist mitme päevaniTavaliselt 4–72 tundi
    AuraEi esineMõnel inimesel esinevad enne hoogu nägemis- või tundehäired

    Migreen ei ole lihtsalt tugev peavalu, vaid neuroloogiline haigus. Migreenihoo ajal võivad lisaks peavalule esineda iiveldus, valgus- ja helitundlikkus ning muud närvisüsteemiga seotud sümptomid. Kõigil migreenihaigetel ei esine aurat.


    Kiired faktid

    • Magneesium osaleb närviimpulsside ülekandes ja närvirakkude erutuvuse reguleerimises.
    • Magneesium mõjutab NMDA-retseptoreid, mis on seotud glutamaadi ehk ergutava virgatsaine toimega.
    • 1989. aasta uuringus leiti migreenihoo ajal uuritud patsientide ajus madalam magneesiumitase.
    • 1991. aasta uuringus leiti menstruaalse migreeniga naistel väiksem rakusisene magneesiumisisaldus.
    • Mõned kliinilised uuringud on näidanud, et magneesium võib vähendada migreenihoogude sagedust.
    • Kõik magneesiumiuuringud ei ole andnud positiivseid tulemusi.
    • Normaalne seerumi magneesiumitase ei välista täielikult kudede magneesiumipuudust.

    Kuidas on magneesium seotud migreeni tekkega?

    Magneesium on organismi jaoks hädavajalik mineraalaine, mis osaleb enam kui 300 ensüümsüsteemi töös. See on oluline energia tootmisel, lihaste töös, närviimpulsside ülekandes ning kaltsiumi ja kaaliumi liikumise reguleerimises.

    Närvisüsteemi seisukohalt on eriti oluline magneesiumi võime mõjutada närvirakkude erutuvust.

    Migreen ei ole lihtsalt veresoonte laienemisest põhjustatud peavalu. Tegemist on keerulise neuroloogilise haigusega, milles osalevad mitmed närvisüsteemi protsessid, sealhulgas kolmiknärvisüsteem, ajukelmete valurajad ja erinevad virgatsained.

    Teadlased on leidnud, et magneesium võib mõjutada mitut migreeni tekkemehhanismi.

    Magneesium ja NMDA-retseptorid

    Üks olulisemaid võimalikke seoseid puudutab NMDA-retseptoreid.

    Need on närvirakkude pinnal asuvad retseptorid, mis osalevad närvisignaalide edastamises. Nende aktiivsust mõjutab glutamaat – üks peamisi aju ergutavaid virgatsaineid.

    Magneesiumiioon toimib NMDA-retseptori loomuliku blokeerijana. Puhkeolekus aitab see piirata kaltsiumiioonide liikumist läbi retseptori.

    Kui magneesiumi kättesaadavus väheneb, võib NMDA-retseptorite aktiivsus teatud tingimustes suureneda. Selle tulemusena võib närvisüsteem muutuda vastuvõtlikumaks liigsele erutusele.

    See on oluline, sest migreeniga seostatakse närvisüsteemi suurenenud tundlikkust ja muutusi glutamaadi ainevahetuses.

    Seega võib magneesiumipuudus olla üks teguritest, mis soodustab migreenile vastuvõtlikku närvisüsteemi seisundit.

    Närvirakkude erutuvus ja migreeniaura

    Magneesiumi võimalik roll on eriti huvitav auraga migreeni puhul. Migreeniaura võib väljenduda nägemishäirete, valgussähvatuste, siksakiliste joonte, surina või ajutiste tundlikkushäiretena.

    Üheks aura tekkega seotud nähtuseks peetakse kortikaalset levivat depressiooni (inglise keeles cortical spreading depression). See on ajukoores leviv närvirakkude ja gliiarakkude aktiivsuse muutuse laine. Selle käigus toimub esmalt närvirakkude intensiivne depolarisatsioon, millele järgneb ajutine närvitegevuse pärssumine.

    Magneesium mõjutab NMDA-retseptorite kaudu närvirakkude erutuvust ning võib seetõttu mõjutada ka selle protsessi tekkimise tõenäosust. See annab bioloogiliselt usutava seletuse, miks magneesiumi on uuritud just auraga migreeni puhul. Samas ei ole tõestatud, et magneesiumipuudus oleks auraga migreeni vältimatu põhjus.


    Kas aju magneesiumipuudus võib esineda ka normaalse vereanalüüsi korral?

    See on üks olulisemaid küsimusi magneesiumi ja migreeni seose uurimisel. Tavaline magneesiumianalüüs mõõdab magneesiumi sisaldust vereseerumis. Kuid organismi magneesiumist paikneb veres vähem kui 1%.

    Ligikaudu 50–60% organismi magneesiumist asub luudes ning suurem osa ülejäänust pehmetes kudedes ja rakkudes. Organism reguleerib vere magneesiumitaset üsna rangelt. Seetõttu ei pruugi normaalne seeruminäitaja kajastada täielikult kudede ja rakkude magneesiumivarusid.

    1989. aasta uuring: migreenihoo ajal oli aju magneesiumitase madalam

    Üks huvitavamaid uuringuid avaldati 1989. aastal ajakirjas Headache. Uuringu pealkiri oli „Low Brain Magnesium in Migraine“.

    Teadlased kasutasid aju magneesiumitaseme hindamiseks fosfor-31 tuumamagnetresonantsspektroskoopiat ehk 31P-NMR-meetodit. See võimaldas hinnata aju biokeemilist seisundit ilma tavapärase vereanalüüsita.

    Uuringus leiti, et migreenihoo ajal oli uuritud patsientide ajus magneesiumitase madalam. Autorid püstitasid hüpoteesi, et aju magneesiumitaseme langus võib olla üks migreenihoo tekkemehhanismidest.

    See on tähelepanuväärne tulemus, sest uuriti otseselt aju biokeemilist seisundit, mitte ainult magneesiumisisaldust veres. Oluline piirang on aga see, et uuring ei tõesta, kas magneesiumitaseme langus põhjustas migreenihoo või oli osaliselt selle tagajärg.

    Samuti ei saa selle põhjal järeldada, et kõigil migreenihaigetel esineb püsiv aju magneesiumipuudus.

    1991. aasta uuring: rakusisene magneesium ja menstruaalne migreen

    Teine oluline uuring avaldati 1991. aastal. Facchinetti ja kaasautorid uurisid 20 menstruaalse migreeniga naist ning võrdlesid nende rakusisest magneesiumitaset tervete kontrollisikutega.

    Uuringus kasutati magneesiumipürrolidoonkarboksülaati annuses 360 mg päevas. Magneesiumi või platseebot manustati menstruaaltsükli 15. päevast kuni menstruatsiooni alguseni kahe tsükli vältel.

    Tulemused olid huvitavad:

    • Menstruaalse migreeniga naistel leiti kontrollrühmaga võrreldes madalam rakusisene magneesiumisisaldus.
    • Magneesiumirühmas vähenes peavalupäevade arv.
    • Valu koguskoor vähenes magneesiumirühmas rohkem kui platseeborühmas.
    • Magneesiumi sisaldus suurenes lümfotsüütides ja polümorfonukleaarsetes rakkudes.
    • Vereplasmas ja punastes verelibledes samasugust muutust ei täheldatud.

    See uuring toetab võimalust, et rakusisene magneesiumitasakaal võib olla menstruaalse migreeni puhul oluline. Samas oli tegemist väikese uuringuga ning selle tulemusi ei saa automaatselt laiendada kõigile migreenihaigetele.

    Mida saab magneesiumianalüüsist tegelikult teada?

    AnalüüsMida mõõdab?Piirang
    Seerumi magneesiumMagneesiumi sisaldus vereseerumisEi kajasta täielikult kudede varusid
    Erütrotsüütide magneesiumMagneesium punastes verelibledesTulemuse kliiniline tõlgendamine pole täielikult standardiseeritud
    Ioniseeritud magneesiumBioloogiliselt aktiivne magneesiumPole tavapärane rutiinanalüüs
    Uriini magneesiumMagneesiumi eritumine neerude kauduSõltub neerufunktsioonist ja tarbimisest

    NIH Office of Dietary Supplements rõhutab, et magneesiumiseisundi hindamiseks pole ühte ideaalset analüüsi. Seetõttu ei tähenda normaalne seerumi magneesiumitase tingimata seda, et kõigi kudede magneesiumivarud on optimaalsed. Samas ei ole praegu olemas tavapraktikas kasutatavat analüüsi, millega saaks usaldusväärselt diagnoosida aju magneesiumipuudust.

    Migreen ja magneesium

    Kas magneesiumi lisamanustamine aitab migreeni ennetada?

    Aju ja rakkude magneesiumitaseme uuringud on üks osa teaduslikust tõendusest. Teine, veelgi olulisem küsimus on, kas magneesiumi lisamanustamine vähendab päriselt migreenihoogude sagedust.

    Seda on uuritud mitmes randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilises uuringus.

    Peikert jt, 1996: migreenihoogude sagedus vähenes

    Ühes tuntumas uuringus osales 81 migreenihaiget. Osalejad said 12 nädala jooksul kas 600 mg magneesiumi päevas trimagneesiumdikitraadina või platseebot.

    Tulemused:

    • Magneesiumirühmas vähenes migreenihoogude sagedus 41,6%.
    • Platseeborühmas vähenes sagedus 15,8%.
    • Erinevus oli statistiliselt oluline.
    • Vähenes ka migreenipäevade arv ja sümptomite leevendamiseks kasutatud ravimite tarbimine.

    Uuring annab tuge magneesiumi võimalikule ennetavale toimele. Oluline on aga märkida, et tegemist oli 81 osalejaga uuringuga, mitte suuremahulise kliinilise katsega.

    Pfaffenrath jt, 1996: magneesium ei olnud platseebost parem

    Kõik uuringud pole andnud positiivseid tulemusi. Pfaffenrathi ja kaasautorite randomiseeritud uuringus võrreldi magneesiumiaspartaati platseeboga.

    Uuringu kavandatud osalejate arv oli suurem, kuid vaheanalüüs tehti 69 patsiendi põhjal ning uuring lõpetati ennetähtaegselt, sest magneesium ei näidanud platseeboga võrreldes piisavat kasu.

    Vähemalt 50% paranemise saavutanute osakaal oli mõlemas rühmas peaaegu sama:

    • Magneesiumirühmas 28,6%.
    • Platseeborühmas 29,4%.

    See on oluline vastupidine tulemus. See näitab, et magneesium ei pruugi olla kõigi migreenihaigete puhul tõhus ning tulemused võivad sõltuda kasutatud magneesiumiühendist ja uuringu ülesehitusest.

    Mida näitavad kliinilised uuringud kokku?

    Mõned platseebokontrollitud uuringud on näidanud migreenihoogude sageduse vähenemist, teised pole magneesiumi ja platseebo vahel olulist erinevust leidnud.

    Seetõttu on kõige õigem järeldada, et magneesium võib aidata osal inimestest migreeni ennetada, kuid selle toime pole universaalne.


    Menstruaalne migreen ja magneesium: kas siin on eriline seos?

    Menstruaalne migreen on üks huvitavamaid valdkondi magneesiumi ja migreeni seose uurimisel.

    Menstruaalse migreeni tekkes mängivad olulist rolli menstruaaltsükliga kaasnevad hormonaalsed muutused, eriti östrogeenitaseme langus enne menstruatsiooni.

    Facchinetti 1991. aasta uuring näitas, et menstruaalse migreeniga naistel võis esineda madalam rakusisene magneesiumisisaldus. Lisaks vähenes magneesiumi saanud naistel peavalupäevade arv. See annab alust uurida, kas hormonaalsed muutused ja magneesiumi ainevahetus võivad mõnel naisel koos mõjutada migreenile vastuvõtlikkust.

    Siiski ei ole tõestatud, et magneesiumipuudus oleks menstruaalse migreeni peamine põhjus. Samuti ei saa väikese uuringu põhjal soovitada kõigile menstruaalse migreeniga naistele sama annustamisgraafikut.


    Kas B2-vitamiin koos magneesiumiga aitab migreeni vastu?

    Lisaks magneesiumile on migreeni ennetamisel uuritud B2-vitamiini ehk riboflaviini. B2-vitamiin osaleb rakkude energiatootmises ja on vajalik mitokondrite normaalseks talitluseks. Mitokondrid on raku energia tootmisega seotud struktuurid. Ühe võimaliku migreenimehhanismina on uuritud häireid aju energiaainevahetuses.

    B2-vitamiini uuring 1998. aastal

    Schoenen ja kaasautorid uurisid 55 migreenihaiget, kellele manustati kolme kuu jooksul 400 mg B2-vitamiini päevas või platseebot. Tulemused näitasid, et B2-vitamiini rühmas vähenesid migreenihoogude sagedus ja peavalupäevade arv.

    Vähemalt 50% paranemise saavutas 59% B2-vitamiini rühma osalejatest ning 15% platseeborühma osalejatest. See uuring annab B2-vitamiinile iseseisva kliinilise tõendusbaasi migreeni ennetamisel.

    Magneesiumi, B2-vitamiini ja Q10 kombinatsiooni uuring

    2015. aastal avaldati randomiseeritud platseebokontrollitud uuring, milles osales 130 migreenihaiget.

    Uuriti kombinatsiooni, mis sisaldas päevases annuses:

    • 600 mg magneesiumi;
    • 400 mg B2-vitamiini;
    • 150 mg koensüümi Q10.

    Uuring kestis kolm kuud.

    Magneesiumi, B2-vitamiini ja Q10 kombinatsiooni saanud rühmas vähenes migreenipäevade arv keskmiselt 6,2 päevalt 4,4 päevani kuus. Platseeborühmas vähenes see 6,2 päevalt 5,2 päevani.

    Migreenipäevade arvu erinevus rühmade vahel ei olnud statistiliselt oluline (p = 0,23).

    Küll aga vähenes kombinatsioonirühmas statistiliselt oluliselt valu tugevus ja peavalust põhjustatud igapäevane koormus.

    Uuring näitab, et selline kombinatsioon võib parandada mõningaid migreeniga seotud näitajaid. Samas ei tõesta see, et kolme aine kooskasutamine oleks tõhusam kui iga aine eraldi.


    6. Milline magneesiumivorm on migreeni puhul kõige paremini uuritud?

    Magneesiumilisandeid on saadaval mitmes vormis. Need erinevad elementaarse magneesiumi sisalduse, lahustuvuse ja imendumise poolest. Migreeni ennetamise uuringutes on kasutatud eelkõige järgmisi vorme:

    MagneesiumivormTeadusuuringute olukord
    MagneesiumtsitraatMitmed positiivsete tulemustega kliinilised uuringud
    MagneesiumoksiidUuritud migreeni ennetamisel, tulemused varieeruvad
    MagneesiumaspartaatÜhes olulises platseebokontrollitud uuringus ei olnud platseebost parem
    MagneesiumipürrolidoonkarboksülaatUuritud menstruaalse migreeni korral
    MagneesiumglütsinaatOtseseid migreeniuuringuid on vähe
    MagneesiummalaatPiisav otsene kliiniline tõendus puudub
    MagneesiumtauraatPiisav otsene kliiniline tõendus puudub

    Praegu ei saa väita, et magneesiumglütsinaat või mõni muu populaarne toidulisandivorm oleks migreeni ennetamisel kliiniliselt parem kui tsitraat või oksiid. Oluline on jälgida ka seda, kui palju sisaldab preparaat elementaarset magneesiumi. Näiteks 1000 mg magneesiumtsitraati ei tähenda 1000 mg puhast magneesiumi.


    Kui palju magneesiumi on migreeni uuringutes kasutatud?

    Kliinilistes uuringutes on kasutatud erinevaid annuseid, sageli 360–600 mg elementaarset magneesiumi päevas. Ühes tuntumas uuringus kasutati 600 mg päevas 12 nädala jooksul.

    Kuid uuringutes kasutatud annuseid ei tohiks automaatselt võtta isikliku tarvitamissoovitusena.

    Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on määranud täiskasvanutele toidulisanditest ja muudest lisatud allikatest saadava magneesiumi talutavaks ülempiiriks 250 mg päevas. See piir ei hõlma tavalisest toidust saadavat magneesiumi.

    Seega ületavad mitmes migreeniuuringus kasutatud annused Euroopa tavapärase toidulisandite ohutuspiiri. See ei tähenda, et uuringutes kasutatud annused oleksid tingimata ohtlikud, kuid suuremate koguste kasutamine peaks toimuma tervishoiutöötaja juhendamisel. Eriti oluline on ettevaatus neerufunktsiooni häirete korral.


    Millistel inimestel võib magneesiumipuuduse risk olla suurem?

    Magneesiumipuuduse riski võivad suurendada mitmed tegurid:

    1. Vähene magneesiumisisaldus toidus. Pikaajaline vähene pähklite, seemnete, kaunviljade ja täisteratoodete tarbimine võib vähendada magneesiumi saamist.
    2. Seedetrakti haigused. Krooniline kõhulahtisus ja mõned imendumishäired võivad suurendada magneesiumikadu.
    3. Teatud ravimite kasutamine. Näiteks prootonpumba inhibiitorid ja mõned diureetikumid võivad mõjutada magneesiumitaset.
    4. Diabeet. Mõnel diabeedihaigel võib suureneda magneesiumi eritumine neerude kaudu.
    5. Suur alkoholitarbimine. Alkohol võib mõjutada magneesiumi saamist, imendumist ja eritumist.
    AAAWgmp1bWIAAAAeanVtZGMycGEAEQAQgAAAqgA4m3EDYzJwYQAAABZcanVtYgAAAEdqdW1kYzJtYQARABCAAACqADibcQN1cm46YzJwYTphZTdkMWRhOS04NmFmLTQ1ZTktYmYwNy04NGNhNGU4NjQ1ZmYAAAADl2p1bWIAAAApanVtZGMyYXMAEQAQgAAAqgA4m3EDYzJwYS5hc3NlcnRpb25zAAAAALxqdW1iAAAARGp1bWRjYm9yABEAEIAAAKoAOJtxE2MycGEuaW5ncmVkaWVudC52MwAAAAAYYzJzaJd+rfsRc8qYliQiAVffe4cAAABwY2JvcqNpZGM6Zm9ybWF0bWltYWdlL3N2Zyt4bWxqaW5zdGFuY2VJRHgseG1wOmlpZDoxNzhjNmNlOS1jMWM3LTQxZGMtOTNlNC0zMjYyNmFjYzg0MDdscmVsYXRpb25zaGlwaHBhcmVudE9mAAAB4mp1bWIAAABBanVtZGNib3IAEQAQgAAAqgA4m3ETYzJwYS5hY3Rpb25zLnYyAAAAABhjMnNouIWmmBeLs1CvU00mDh3eJQAAAZljYm9yomdhY3Rpb25zgqJmYWN0aW9ua2MycGEub3BlbmVkanBhcmFtZXRlcnOha2luZ3JlZGllbnRzgaJjdXJseC1zZWxmI2p1bWJmPWMycGEuYXNzZXJ0aW9ucy9jMnBhLmluZ3JlZGllbnQudjNkaGFzaFggD0ax44nFSy9rMhHgUk08btefAqz2SK1T8UEMgtb0vrOkZmFjdGlvbngdY29tLmFudGhyb3BpYy5jbGF1ZGUucHJvdmlkZWRqcGFyYW1ldGVyc6F4H2NvbS5hbnRocm9waWMub3JpZ2luLWNvbmZpZGVuY2VndW5rbm93bmtkZXNjcmlwdGlvbnhmQ2xhdWRlIHByb3ZpZGVkIHRoaXMgZmlsZSBhdCB0aGUgcmVxdWVzdCBvZiBhIHVzZXIgYW5kIG1heSBoYXZlIGNyZWF0ZWQgb3IgbW9kaWZpZWQgdGhlIGZpbGUgY29udGVudHMubXNvZnR3YXJlQWdlbnShZG5hbWVmQ2xhdWRlcmFsbEFjdGlvbnNJbmNsdWRlZPUAAADIanVtYgAAAEBqdW1kY2JvcgARABCAAACqADibcRNjMnBhLmhhc2guZGF0YQAAAAAYYzJzaDLOwFKzdNrqeOG8SGXczcMAAACAY2JvcqVjYWxnZnNoYTI1NmNwYWRNAAAAAAAAAAAAAAAAAGRoYXNoWCCAMw/JbhLUvtH2T7Wky/3T0GrvnAPQjDANmlgn7uTHjWRuYW1lbmp1bWJmIG1hbmlmZXN0amV4Y2x1c2lvbnOBomVzdGFydBiVZmxlbmd0aBkeBAAAAj5qdW1iAAAAJ2p1bWRjMmNsABEAEIAAAKoAOJtxA2MycGEuY2xhaW0udjIAAAACD2Nib3KlY2FsZ2ZzaGEyNTZpc2lnbmF0dXJleE1zZWxmI2p1bWJmPS9jMnBhL3VybjpjMnBhOmFlN2QxZGE5LTg2YWYtNDVlOS1iZjA3LTg0Y2E0ZTg2NDVmZi9jMnBhLnNpZ25hdHVyZWppbnN0YW5jZUlEeCx4bXA6aWlkOjBlMWFkZjIzLTQ3NGUtNGI1Ni04N2Q4LTNiMzY1ZTQ2YTVlYnJjcmVhdGVkX2Fzc2VydGlvbnODomN1cmx4LXNlbGYjanVtYmY9YzJwYS5hc3NlcnRpb25zL2MycGEuaW5ncmVkaWVudC52M2RoYXNoWCAPRrHjicVLL2syEeBSTTxu158CrPZIrVPxQQyC1vS+s6JjdXJseCpzZWxmI2p1bWJmPWMycGEuYXNzZXJ0aW9ucy9jMnBhLmFjdGlvbnMudjJkaGFzaFggynIBLjjzdh2PTvRbRUsXhxx/XT4RZyzQsQg6BJ4N0ICiY3VybHgpc2VsZiNqdW1iZj1jMnBhLmFzc2VydGlvbnMvYzJwYS5oYXNoLmRhdGFkaGFzaFggXvi2wrEu1WcRXI+qVbnFpNUU8CyqFei+IzEv2VM0LTJ0Y2xhaW1fZ2VuZXJhdG9yX2luZm+jZG5hbWVvQW50aHJvcGljIEZpbGVzZ3ZlcnNpb25lMS4wLjBrc3BlY1ZlcnNpb25lMi40LjAAABA4anVtYgAAAChqdW1kYzJjcwARABCAAACqADibcQNjMnBhLnNpZ25hdHVyZQAAABAIY2JvctKEWQISogEmGCFZAgowggIGMIIBjaADAgECAhRA5aAK7sI50L64g/oGQgU9Z1UTADAKBggqhkjOPQQDAzBJMRcwFQYDVQQKEw5BbnRocm9waWMsIFBCQzEuMCwGA1UEAxMlQW50aHJvcGljIENvbnRlbnQgQ3JlZGVudGlhbHMgUm9vdCBDQTAeFw0yNjA4MDcxODQzNTZaFw0yODA4MDYxOTQzNTZaMEQxFzAVBgNVBAoTDkFudGhyb3BpYywgUEJDMSkwJwYDVQQDEyBBbnRocm9waWMgQ2xhdWRlIENvbnRlbnQgU2lnbmluZzBZMBMGByqGSM49AgEGCCqGSM49AwEHA0IABJh6CmvLUBgFFNU0vUKlOVtE6djd17L5SuwX0LemFisBM3dkd/3cyjxFA3Qo5S46fX0/ihY0VZ7mfb9KF703t5OjWDBWMA4GA1UdDwEB/wQEAwIHgDAVBgNVHSUEDjAMBgorBgEEAYPoXgIBMAwGA1UdEwEB/wQCMAAwHwYDVR0jBBgwFoAUzlHiBIFOZFsj+OPEz5o+nMHXXMIwCgYIKoZIzj0EAwMDZwAwZAIwMXMdFJ4BetLLVY7ORuE9noqbbAZOZn/aArXyTwFAZfKrPzxF2vPoJNf1+UCdg1XGAjBwX1zd9WGqYkqmL5SFqw1QySjr1zJfpJM9+1rdDwSPLMOPOjKuiXjoU/pUUeG9RwmhY3BhZFkNngAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAPZYQNwtpGLRgfoPtWAuI/CqsT18HEW5ysGlRHXWhiiNnZZBqzdN4VwapdWnqtA3+WcP3bQtmDayHxyORTrQPenBN4w=Magneesiumipuuduse riskitegurid Viis tegurit, mis suurendavad magneesiumipuuduse riski: vähene magneesium toidus, seedetrakti haigused, teatud ravimid, diabeet ja suur alkoholitarbimine. Vähene magneesium toidus Pähklid, seemned, kaunviljad Seedetrakti haigused Kõhulahtisus, imendumishäired Teatud ravimid Prootonpumba inhibiitorid, diureetikumid Diabeet Suurem eritumine neerude kaudu Suur alkoholitarbimine Mõjutab imendumist ja eritumist Magneesiumipuuduse risk

    Need tegurid ei tähenda automaatselt, et inimesel tekib migreen. Küll aga on need olulised magneesiumiseisundi hindamisel.


    Magneesiumirikkad toiduained

    Magneesiumi piisav saamine toiduga on hea lähtekoht organismi normaalse talitluse toetamiseks.

    ToiduaineMagneesiumisisaldus ligikaudu
    Kõrvitsaseemned, 28 g156 mg
    Tšiiaseemned, 28 g111 mg
    Mandlid, 28 g80 mg
    Keedetud spinat, 100 g80–90 mg
    India pähklid, 28 g74 mg
    Mustad oad, ½ tassi60 mg
    Kaerahelbed, 100 g120–140 mg

    Magneesiumi leidub rohkesti ka teistes pähklites, seemnetes, rohelistes köögiviljades ja täisteratoodetes.

    Toidust saadav magneesium on tavaliselt eelistatud lähtekoht. Toidulisand võib olla vajalik juhul, kui toiduga ei saada piisavalt magneesiumi või arst on tuvastanud puuduse.


    Magneesiumi kõrvaltoimed ja koostoimed ravimitega

    Magneesiumilisandite kõige sagedasemad kõrvaltoimed on:

    • kõhulahtisus;
    • kõhuvalu;
    • iiveldus;
    • pehme väljaheide.

    Liiga suured magneesiumikogused võivad olla ohtlikud, eriti neerufunktsiooni häirete korral, sest neerud vastutavad liigse magneesiumi organismist eemaldamise eest.

    Magneesium võib mõjutada ka mõnede ravimite imendumist, sealhulgas teatud antibiootikumide ja bisfosfonaatide oma.

    Kui inimene kasutab regulaarselt ravimeid või soovib migreeni ennetamiseks kasutada uuringutes kasutatud suuremaid magneesiumiannuseid, tuleks sobiv annus ja võimalikud koostoimed arstiga läbi arutada.

    Migreen ja magneesium

    Mida näitavad uuemad teadusülevaated?

    2026. aasta aprillis avaldati ajakirjas The Egyptian Journal of Neurology, Psychiatry and Neurosurgery süstemaatiline ülevaade, milles hinnati suukaudse magneesiumi mõju migreeni ennetamisel.

    Ülevaatesse kaasati kuus randomiseeritud kliinilist uuringut kokku ligikaudu 502 osalejaga.

    Autorid leidsid, et tulemused sõltusid muu hulgas kasutatud magneesiumiühendist ja uuringu ülesehitusest.

    Olulised tähelepanekud:

    • Magneesiumtsitraadi uuringutes täheldati migreenihoogude sageduse vähenemist.
    • Magneesiumaspartaadi uuringus ei leitud platseeboga võrreldes olulist kasu.
    • Mõnes aktiivse võrdlusrühmaga uuringus saadi magneesiumoksiidiga tulemusi, mis olid võrreldavad naatriumvalproaadi tulemustega.
    • Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid seedetraktiga seotud.

    Oluline on siiski ülevaate autorite endi hinnang: migreenihoogude sageduse ja tugevuse vähenemise kohta oli tõenduse kindlus madal. Ülevaates ei tehtud metaanalüüsi, sest uuringud erinesid liiga palju annuste, magneesiumivormide ja metoodika poolest. Seega toetab ka uuem teaduskirjandus magneesiumi võimalikku rolli migreeni ennetamisel, kuid lõpliku järelduse tegemiseks on vaja suuremaid ja kvaliteetsemaid kliinilisi uuringuid.


    Kokkuvõte: kas magneesiumipuudus võib põhjustada migreeni?

    Teadusuuringud näitavad, et magneesiumil on oluline roll närvisüsteemi talitluses ning sellel on mitu võimalikku kokkupuutepunkti migreeni tekkemehhanismidega. Eriti huvitavad on uuringud, kus on leitud madalamat magneesiumitaset migreenihoo ajal ajus ning menstruaalse migreeniga naiste rakkudes.

    Samuti on mitmed kliinilised uuringud näidanud, et magneesiumi lisamanustamine võib vähendada migreenihoogude sagedust. Kõik uuringud pole aga positiivseid tulemusi andnud. B2-vitamiini ja magneesiumi kombinatsiooni kohta on samuti kliinilisi andmeid, kuid nende kooskasutamise üleolek eraldi tarvitamisest pole tõestatud.

    Kõige olulisem järeldus on järgmine: magneesiumipuudus võib olla üks migreeni soodustavatest teguritest, kuid praegu ei ole tõestatud, et see oleks migreeni üldine või peamine põhjus.

    Normaalne vere magneesiumitase ei välista täielikult kudede magneesiumipuudust, kuid ka madalam magneesiumitase ei tõesta iseenesest, et see põhjustab migreeni Magneesiumi võimalikku kasu migreeni ennetamisel tasub käsitleda teaduspõhise täiendava võimalusena, mitte tavapärase migreeniravi asendajana.


    Korduma kippuvad küsimused e KKK

    Kas magneesiumipuudus võib põhjustada peavalu?

    Magneesiumipuudus võib mõjutada närvirakkude erutuvust ja mitmeid peavalu tekkega seotud protsesse. Seost on uuritud eriti migreeni puhul, kuid magneesiumipuudust ei saa pidada kõigi peavalude põhjuseks.

    Kas magneesium aitab migreeni vastu?

    Mõned kliinilised uuringud on näidanud, et magneesiumi lisamanustamine võib vähendada migreenihoogude sagedust. Tulemused pole siiski kõigis uuringutes ühesugused ning magneesium ei asenda vajadusel arsti määratud migreeniravi.

    Kas normaalne vereanalüüs välistab magneesiumipuuduse?

    Ei. Vähem kui 1% organismi magneesiumist asub vereseerumis. Normaalne seeruminäitaja ei kajasta täielikult kudede ja rakkude magneesiumivarusid.

    Kas magneesium aitab auraga migreeni korral?

    Magneesium mõjutab närvirakkude erutuvust ja kortikaalset levivat depressiooni, mis on seotud migreeniauraga. Selle ennetavat mõju on uuritud, kuid kindlat ravitoimet kõigil auraga migreeni põdevatel inimestel pole tõestatud.

    Kas magneesium aitab menstruaalse migreeni korral?

    Väikeses 1991. aasta uuringus vähenes magneesiumi kasutanud naistel peavalupäevade arv ning paranesid mõned sümptomid. Tulemus on huvitav, kuid vajab kinnitamist suuremates uuringutes.

    Milline magneesium on migreeni puhul parim?

    Kõige rohkem otseseid kliinilisi andmeid on magneesiumtsitraadi ja magneesiumoksiidi kohta. Praegu pole piisavalt tõendeid, et magneesiumglütsinaat või mõni muu populaarne vorm oleks migreeni ennetamisel kindlasti parem.

    Kui palju magneesiumi võib migreeni ennetamiseks võtta?

    Uuringutes on kasutatud sageli 360–600 mg elementaarset magneesiumi päevas. Need annused ületavad EFSA tavapärast toidulisanditest saadava magneesiumi ülempiiri 250 mg päevas. Suuremate annuste kasutamine vajab tervishoiutöötaja juhendamist.

    Kas B2-vitamiin aitab migreeni ennetada?

    Ühes 1998. aasta randomiseeritud uuringus vähendas 400 mg B2-vitamiini päevas kolme kuu jooksul migreenihoogude sagedust ja peavalupäevi. See on üks uuritud võimalustest migreeni ennetamisel.


    Allikad

    1. Ramadan NM et al. (1989). Low Brain Magnesium in Migraine. Headache.
      https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2584000/
    2. Facchinetti F et al. (1991). Magnesium prophylaxis of menstrual migraine: effects on intracellular magnesium. Headache.
      https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1860787/
    3. Peikert A et al. (1996). Prophylaxis of migraine with oral magnesium. Cephalalgia.
      https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8792038/
    4. Pfaffenrath V et al. (1996). Magnesium in the prophylaxis of migraine – a double-blind placebo-controlled study. Cephalalgia.
      https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8902254/
    5. Schoenen J et al. (1998). Effectiveness of high-dose riboflavin in migraine prophylaxis: a randomized controlled trial. Neurology.
      https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9484373/
    6. Gaul C et al. (2015). Improvement of migraine symptoms with a proprietary supplement containing riboflavin, magnesium and Q10: a randomized, placebo-controlled, double-blind, multicenter trial. The Journal of Headache and Pain.
      https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25916335/
    7. Jagunmolu H et al. (2026). Efficacy of magnesium supplementation in the prophylaxis of migraine: a systematic review of clinical trials comparing oral magnesium to placebo or standard care. The Egyptian Journal of Neurology, Psychiatry and Neurosurgery.
      https://link.springer.com/article/10.1186/s41983-026-01150-z
    8. NIH Office of Dietary Supplements. Magnesium – Health Professional Fact Sheet.
      https://ods.od.nih.gov/factsheets/magnesium-healthProfessional/
    9. EFSA. Tolerable Upper Intake Level for Magnesium.
      https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/efsa_rep/blobserver_assets/ndatolerableuil.pdf
    10. International Headache Society. International Classification of Headache Disorders, 3rd edition.
      https://ichd-3.org/1-migraine/
    11. International Classification of Headache Disorders (ICHD-3), migreeni ja pingetüüpi peavalu diagnostilised kriteeriumid. ICHD-3 – Migreen ilma aurata · ICHD-3 – Pingetüüpi peavalu
    ST
    Artikli autor
    Supertaim.ee Toimetus
    Supertaim.ee toimetus koosneb ravimtaimede ja loodustervise spetsialistidest, kes koguvad ja kontrollivad infot teaduslike allikate ning ajurveeda traditsioonide põhjal. Kõik artiklid põhinevad peer-reviewed uuringutel ja viidatud allikatel.