Hapukad, erkoranžid või punased kibuvitsamarjad on tõeline looduslik vitamiinipomm. Neid kasutatakse rahvameditsiinis sajandeid – olgu teeks, siirupiks, pulbriks või moosiks. Kibuvitsas sisalduv C-vitamiin, flavonoidid ja karotenoidid toetavad immuunsust, liigeste tervist ja naha elastsust. Lisaks on need marjad põletikuvastase ja antioksüdatiivse toimega.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Rosa canina (harilik kibuvits)
- Rahvapärased nimetused: Kibuvits, kibumarjad, metsroos
- Kasutatavad osad: Marjad, õied, seemned
- Kasutusvormid: Tee, siirup, pulber, kapslid, moos
- Põhitoimed: C-vitamiini allikas, liigeste tugi, immuunsuse tugevdamine, antioksüdantne toime
Taimest lühidalt
Päritolu: Euroopas ja Aasias looduslikult levinud põõsastaim
Botaaniline kuuluvus: Roosõieliste (Rosaceae) sugukond
Ajalugu: Kibuvitsamarju kasutasid juba Vana-Kreeka arstid seedehäirete ja põletike leevendamiseks. Keskajal oli kibuvits oluline osa kloostriaedadest. II maailmasõja ajal, kui tsitruselised polnud Euroopas kättesaadavad, sai kibuvitsast oluline C-vitamiini allikas. Tänapäeval on kibuvitsamarjade toidulisandid ja siirupid populaarsed immuunsuse turgutajana üle maailma.
Põhilised kasulikud toimed
- C-vitamiini võimas allikas
Kibuvitsamarjad sisaldavad mitmekordselt rohkem C-vitamiini kui apelsinid. See vitamiin on oluline immuunsüsteemi, naha ja veresoonte tervise seisukohalt ning aitab tõrjuda külmetushaigusi ja põletikulisi protsesse. - Liigeste tervise toetamine
Kibuvits aitab vähendada liigesevalu ja jäikust, eriti artroosi ja artriidi korral. Uuringud on näidanud, et kibuvitsa pulbril on põletikuvastane toime ja see võib vähendada valu ja parandada liikuvust ilma kõrvaltoimeteta. - Antioksüdantne kaitse
Kibuvits sisaldab flavonoide, polüfenoole ja karotenoide, mis kaitsevad rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest. See aitab aeglustada vananemist ja tugevdada keha loomulikku kaitsevõimet. - Naha ja sidekoe tugevdamine
C-vitamiin osaleb kollageeni sünteesis, mis on oluline naha, igemete ja veresoonte elastsuse säilitamiseks. Kibuvits aitab vähendada kortse ja parandada naha struktuuri. - Seedeelundkonna toetamine
Kibuvitsal on kerge lahtistav ja seedimist soodustav toime. Lisaks võivad kibuvitsamarjad aidata kõhupuhituse ja kergete seedehäirete korral.
Kasutusviisid
- Tee valmistamine: Kuivatatud marjadest, aitab külmetuse korral ja tugevdab immuunsust.
- Pulber: Lisatav smuutidesse, jogurtisse, veele või kapslitesse – mugav igapäevane toidulisand.
- Siirup: Looduslik ravim külmetuse vastu, eriti lastele.
- Moos või tarretis: Väärtuslik lisa leivale või pudrule.
- Õliekstrakt: Kasutatakse kosmeetikas naha elastsuse ja niisutuse parandamiseks.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Kõrge C-vitamiini annus võib ärritada magu: Liigne kibuvitsa tarbimine võib tekitada kõrvetisi või kõhulahtisust.
- Allergilised reaktsioonid: Harva, kuid võimalikud tundlikel inimestel.
- Ravimite koostoime: Võib mõjutada verevedeldajate või diureetikumide toimet – konsulteerida arstiga.
Seosed haigustega
- Artroos ja artriit: Kibuvits aitab vähendada liigesevalu ja põletikku.
- Külmetushaigused ja gripp: C-vitamiinirikas tugi immuunsusele ja taastumisele.
- Aeglane haavade paranemine: Tänu C-vitamiini ja antioksüdantide toimele toetab kibuvits sidekoe uuenemist.
- Aneemia: C-vitamiin parandab raua omastamist toidust.
Retseptisoovitused
1. Kibuvitsatee
Koostisosad: 2 sl kuivatatud kibuvitsamarju, 300 ml kuuma vett.
Valmistamine: Lase tõmmata 10–15 minutit, kurna ja naudi meega soojalt.
2. Kibuvitsapulbriga smuuti
Koostisosad: 1 banaan, 200 ml mandlipiima, 1 tl kibuvitsapulbrit, 1 tl mett.
Valmistamine: Blenderda kõik koostisosad ja serveeri külmalt.
3. Kibuvitsamoos ilma suhkruta
Koostisosad: 500 g värskeid kibuvitsamarju, 200 ml vett, 2 datlit (magustamiseks).
Valmistamine: Puhasta marjad, keeda vees pehmeks, lisa datlid, püreesta ja säilita klaaspurgis.
Mida tasub veel teada
- Kibuvitsamarju korjatakse pärast esimest öökülma, kui need muutuvad magusamaks.
- Marjade puhastamisel tuleb eemaldada seemned ja „karvakesed“, mis võivad ärritada seedeelundkonda.
- Kibuvitsaõli kasutatakse laialdaselt looduslikus nahahoolduses.
- Kibuvits sobib suurepäraselt vegan- ja gluteenivabasse dieeti.
Korjamine ja säilitamine Eestis
Kibuvitsamarjad valmivad tavaliselt augusti lõpust kuni oktoobrini, olenevalt suvest ja kasvukohast. Parim aeg korjamiseks on siis, kui marjad on täiesti punased, pehmed ja mahlased, kuid enne esimest suuremat öökülma – külm vähendab nende C-vitamiini sisaldust.
Eestis kasvavad kibuvitsad laialdaselt teeäärtes, põõsastikes, metsaservades ja aedades. Levinumad liigid on harilik kibuvits (Rosa majalis) ja kortsleht-kibuvits (Rosa rugosa), mida on sageli näha ka liivarandade ääres.
Korjamisel kasuta kindad, sest kibuvitsadel on teravad ogad. Marjad lõika vartest koos väikese sabaga – nii säilivad need paremini.
Kuivatamiseks sobivad marjad, mis on täisküpsed ja terved. Lõika need pooleks ning eemalda seemned ja karvased sisuosad, mis võivad hiljem ärritada suu limaskesta.
Kuivata marjad õhulises, varjulises ja soojas kohas temperatuuril kuni 40 °C (või kuivatis). Korralikult kuivatatud marjad on kortsus, kuid mitte pruunistunud.
Säilita kuivatatud kibuvitsamarju kuivas, tihedalt suletud klaaspurgis või paberkotis ja pimedas kohas. Õigesti säilitatuna püsivad need vitamiinirikkad kuni kaks aastat.
Kui soovid kibuvitsamarjadest valmistada siirupit, moosi või teed, on parim kasutada värskeid marju või hiljem kuivatatud marju, mida võib enne kasutamist veidi leotada soojas vees.
Tähelepanelik lugeja märkas kindlasti, et ühes lõigus soovitatatkse korjata enne ja teises pärast esimesi öökülmi – kus on siis tõde?
| Eesmärk | Soovituslik korjeaeg |
|---|---|
| Maksimaalne C-vitamiin | Enne öökülma |
| Magusam maitse | Pärast öökülma |
| Kuivatamine | Enne külma, et säilitada koostis |
| Tee ja moos | Võib korjata ka pärast külma |
Kibuvitsa kasvatamine Eestis
Kibuvits on vähenõudlik ja külmakindel põõsas, mis sobib hästi kasvatamiseks Eesti kliimas. Ta talub pakast, tuult ja soolast õhku ning kasvab ka kehvemas mullas. Parima saagi annab ta siiski päikeselises ja tuulevaikses kasvukohas, kus muld on kerge, huumusrikas ja vett hästi läbilaskev.
Istutamiseks sobib varakevad või sügis, kui muld on niiske ja soe. Kibuvits paljuneb nii seemnetest, juurevõsudest kui ka pistikutest, kuid lihtsaim on istutada noori istikuid või võtta juurevõrseid olemasolevast põõsast.
Põõsad istutatakse umbes 1–1,5 meetri vahedega, sest kibuvits kasvab laiaks ja annab palju uusi võrseid. Kevadel võib vanu oksi kärpida, et taim püsiks elujõuline ja saagikas.
Kibuvits ei vaja suurt hoolt – piisab, kui suve jooksul paar korda rohida ja kuivemal ajal kasta.
Sügisel pärast lehtede varisemist võib lõigata tagasi kuivanud või haiged oksad.
Heas kasvukohas hakkab kibuvits viljuma juba 2.–3. kasvuaastal, andes rikkalikult marju igal sügisel.
Lisaks marjadele on kibuvits dekoratiivne ja meetaim, meelitades aeda mesilasi ning sobides ka hekkideks või loodusliku kaitsevallina.
Bioaktiivsed ühendid
- Askorbiinhape (C-vitamiin): Immuunsuse ja kollageeni sünteesi tugi.
- Flavonoidid: Antioksüdandid, põletikuvastased.
- Karotenoidid (béta-karoteen, luteiin): Silmade ja naha kaitseks.
- Tanniinid: Seedimist soodustav ja mikroobidevastane toime.
Toite- ja koostisanalüüs (100 g kibuvitsamarju)
| Toitaine | Kogus (100 g kohta) | % päevasest vajadusest* | Märkused |
|---|---|---|---|
| Energia | 162 kJ / 39 kcal | – | Väga madala kalorsusega |
| Süsivesikud | 10,6 g | 4 % | Sisaldab looduslikke suhkruid |
| Kiudained | 8,5 g | 34 % | Väga hea seedimist soodustav allikas |
| C-vitamiin | 840 mg | 933 % | Üks parimaid looduslikke allikaid |
| A-vitamiin (beetakaroteen) | 2170 IU (108 µg) | 12 % | Antioksüdant, toetab nägemist ja nahka |
| E-vitamiin | 5,8 mg | 39 % | Rakumembraanide kaitse |
| K-vitamiin | 25 µg | 21 % | Vere hüübimiseks ja luude terviseks |
| Kaltsium | 169 mg | 17 % | Luude tugevdamiseks |
| Magneesium | 69 mg | 17 % | Närvisüsteemi ja lihaste tööks |
| Kaalium | 429 mg | 12 % | Südametegevuse ja vererõhu reguleerimiseks |
| Raud | 1,1 mg | 8 % | Vere punaliblede tootmiseks |
| Tsink | 0,3 mg | 3 % | Immuunsuse ja naha tervise toetuseks |
| Polüfenoolid ja flavonoidid | ~350 mg | – | Võimsad antioksüdandid |
| Orgaanilised happed (sidrun-, õun-, askorbiinhape) | – | – | Parandavad seedimist ja säilitavad marju |
*Arvutused põhinevad keskmisel täiskasvanu päevavajadusel (2000 kcal / päevas).
💡 Märkus:
- Kuivatatud kibuvitsamarjades võivad vitamiinid ja mineraalid kontsentreeruda, kuid osa C-vitamiinist hävib kuivatamisel (kuni 30 %).
- Regulaarne kibuvitsamarjade tarvitamine võib oluliselt tugevdada immuunsust ja vähendada oksüdatiivset stressi.
KKK
Mis on kibuvitsamarjad?
Kibuvitsamarjad on roosõieliste sugukonda kuuluvad C-vitamiinirikkad viljad, mida kasutatakse immuunsuse ja liigeste toetamiseks.
Kuidas kibuvitsa tarbida?
Tee, pulbri, moosi või siirupina. Samuti on olemas kapslid ja ekstraktid.
Kas kibuvits sobib lastele?
Jah, kuid väikestes kogustes. Kibuvitsasiirup on populaarne lastepere valik külmetuste ajal.
Millal on parim aeg kibuvitsat korjata?
Pärast esimesi öökülmasid, kui marjad muutuvad pehmemaks ja magusamaks.
Kas kibuvitsal on kõrvaltoimeid?
Suures koguses võib ärritada magu. Harva võib esineda allergiaid.
Kokkuvõte
Kibuvitsamarjad on looduslik vitamiinipomm, mille toime ulatub immuunsusest liigeste terviseni. Need sobivad igapäevaseks kasutamiseks erinevates vormides ja on tõestatud mõju ning pikaajalise kasutusajalooga. C-vitamiin, antioksüdandid ja põletikuvastased ühendid teevad kibuvitsast hinnatud loodusravimi.
Allikad / Viited
- Chrubasik, J. E., et al. (2008).
Effectiveness of rose hip powder in patients with osteoarthritis. Phytotherapy Research – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17909033/ - Winther, K., et al. (2005).
Rose-hip powder reduces pain and improves movement in osteoarthritis. Scandinavian Journal of Rheumatology – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16195162/ - USDA FoodData Central (2023) – https://fdc.nal.usda.gov/fdc-app.html
- Examine.com: Rosehip – https://examine.com/supplements/rose-hip/