Skip to content

Takjas – mitmekülgne ravimtaim maksa, naha ja ainevahetuse toetuseks

    Takjas (Arctium lappa) on hinnatud ravimtaim, mille juuri ja lehti kasutatakse maksa toetamiseks, naha puhastamiseks ja põletike leevendamiseks. Sellel on diureetiline, verepuhastav ja põletikuvastane toime. Takjast valmistatakse teesid, tinktuure, kapsleid ja salve. See on tuntud eelkõige õrna detoksifitseeriva ja seborroilise naha hoolduse poolest.


    Kiired faktid

    • Ladinakeelne nimi: Arctium lappa
    • Rahvapärased nimetused: takjajuur, suur takjas, karutakjas
    • Päritolu: Euraasia parasvööt, levinud ka Eestis
    • Botaaniline kuuluvus: korvõieliste (Asteraceae) sugukond
    • Tuntud toime: verepuhastaja, maksa turgutaja, naha puhastaja

    Takjas

    Taimest lühidalt ja ajalugu

    Takjas on kaheaastane taim, mille suurte lehtede ja konarlike õisikutega varred võivad kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Juured on paksud, pruunikad ja ulatuvad sügavale mulda.

    Traditsioonilises Hiina ja Euroopa rahvameditsiinis on takjajuurt sajandeid kasutatud maksa, naha ja ainevahetuse häirete raviks. Keskajal kasutati takjast valmistatud teesid ja tinktuure “vere puhastamiseks”. Jaapanis ja Koreas kasvatatakse takjast toidutaimena (nimetatakse gobo).


    Põhilised kasulikud toimed

    1. Toetab maksa ja sapi talitlust
      Takjas stimuleerib maksaensüümide aktiivsust ja ergutab sapi tootmist, aidates kaasa mürkide eemaldamisele kehast.
    2. Puhastab verd ja lõõgastab nahka
      Takjas toimib detoksifitseerijana, aidates organismist eemaldada ainevahetusjääkide kogunemisel tekkinud ühendeid. Seepärast kasutatakse seda sageli akne, psoriaasi ja ekseemi korral.
    3. Põletikuvastane toime
      Taim sisaldab arktiigeni ja lignaaniühendeid, millel on tugev põletikuvastane potentsiaal, aidates krooniliste liigesehädade korral.
    4. Aitab veresuhkru tasakaalustamisel
      Takjajuur sisaldab inuliini, mis toimib prebiootikumina ja aitab reguleerida veresuhkru taset, olles kasulik diabeediriskiga inimestele.
    5. Diureetiline ehk uriinieritust suurendav toime
      Tõstab neerude kaudu kehast välja liigse vee ja toksiinid, vähendades turseid ja liigesevalusid.

    Kasutusviisid

    • Tee: kuivatatud hakitud takjajuure tõmmis (nt 1 tl tassi keeva vee kohta)
    • Pulber: segamiseks smuutidesse või veega allaneelamiseks
    • Kapslid: mugav viis päevasteks kuurideks
    • Tinktuur: alkoholitõmmis kiireks imendumiseks
    • Salv või kompress: nahaärrituste ja valulike liigespiirkondade hoolduseks

    Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

    • Võib harva tekitada allergilisi reaktsioone, eriti korvõielistele allergilistel inimestel
    • Diureetiline toime võib mõjutada ravimite imendumist
    • Ei soovitata rasedatele ja imetavatele emadele ilma arstiga konsulteerimata
    • Ära tarbi suures koguses, kui sul on neeruprobleemid

    Seosed haigustega

    • Akne ja ekseem: aitab naha puhastamisel ja mädanike vähenemisel
    • Reumatoidartriit ja podagra: võib leevendada liigesevalu ja põletikke
    • Seedehäired ja maksahaigused: toetab seedimist ja maksa detoksikatsiooni
    • II tüüpi diabeet: inuliini süüs sisalduse tõttu veresuhkru stabiliseerija

    Retseptisoovitused

    1. Takjajuurte tee

    • 1 tl kuivatatud takjajuurt
    • 250 ml keeva vett
    • Lasta seista 10 min, juua kuni 2× päevas

    2. Takjajuure tinktuur naha puhastamiseks

    • 1 osa kuivatatud juurt
    • 3 osa 40% viina
    • Leotada 2 nädalat pimedas, kurnata, tarbida 20 tilka vees 2× päevas

    3. Salvi baas: takjaõli nahale

    • 2 spl kuivatatud takjajuurt
    • 100 ml mandli- või oliiviõli
    • Kuumutada madalal kuumusel 1 tund, kurnata, hõõruda nahale

    Mida tasub veel teada

    • Takjajuur on tuntud ka oma kasutuse poolest toiduna Aasias – seda keedetakse, hautatakse või praetakse.
    • Taimel on ka loodusliku juuksehoolduse vallas oluline roll: stimuleerib juuksekasvu ja aitab vähendada peanaha ärritust.
    • Takja õied on kleepuvad, mis seletab tema nime päritolu – seemned kleepuvad loomade karvadesse ja levivad sel viisil.

    Bioaktiivsed ühendid

    • Inuliin – prebiootiline kiudaine, veresuhkru regulaator
    • Arktiin ja arktigeniin – lignaandid, millel on võimas põletikuvastane ja antioksüdantne toime
    • Tanniinid – antimikroobne ja kokkutõmbav toime
    • Polüatsetileenid – antibakteriaalsed ja seentevastased ühendid

    Toitaineline koostis (takjajuur, toores, 100 g)

    ToitaineKogus% päevasest vajadusest
    Kiudained3.3 g~13%
    C-vitamiin3 mg~5%
    Kaalium360 mg~10%
    Magneesium38 mg~9%
    Kaltsium41 mg~4%
    Raud0.8 mg~4%

    FAQ – korduma kippuvad küsimused

    Mis on takjas?
    Takjas (Arctium lappa) on ravimtaim, mida kasutatakse eelkõige maksa, naha ja ainevahetuse toetamiseks.

    Kuidas takjast kasutada?
    Juurest valmistatakse teed, tinktuure ja kapsleid. Väliselt saab kasutada salvi või kompressina.

    Kas takjas sobib diabeetikutele?
    Jah, inuliinisisalduse tõttu on see sobiv veresuhkru toetamiseks. Konsulteeri siiski arstiga.

    Kas takjas sobib igapäevaseks kasutamiseks?
    Lühiajaliselt küll, kuid kuuridena. Pikemaajaline tarbimine vajab jälgimist.

    Kust takjajuurt osta?
    Taimetee poodidest, apteekidest, looduspoodidest. Võid ka ise koguda loodusest kevadel või sügisel.


    Kokkuvõte

    Takjas on alahinnatud, kuid väärtuslik ravimtaim, mille juur peidab endas hulgaliselt kasulikke ühendeid maksa, naha ja ainevahetuse toetamiseks. Selle kasutamine võib aidata organismil väljuda mürkidest, parandada naha seisundit ja toetada veresuhkru tasakaalu. Sobib kasutada nii seespidiselt kui väliselt. Uuringud kinnitavad selle põletikuvastast ja antioksüdantset toimet.


    Allikad / viited

    1. Lin, S. C., et al. (2002). Hepatoprotective effects of Arctium lappa in CCl4-induced liver injury in rats. Biological & Pharmaceutical Bulletin – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12135151/
    2. Chan, Y. S., Cheng, L. N., Wu, J. H., et al. (2011). A review of the pharmacological effects of Arctium lappa.Evidence-Based Complementary and Alternative Medicine – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21403848/
    3. Preedy, V. R. (2014). Botanicals: Active Compounds and Biological Effects. Academic Press – (peatükk takjajuure bioaktiivsetest ühenditest)

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga