Islandi samblik on mitmekülgne looduslik vahend, mida on sajandeid kasutatud hingamisteede haiguste, seedeprobleemide ja üldise immuunsuse tugevdamiseks. Tänapäevased uuringud on näidanud, et Islandi samblik sisaldab bioaktiivseid ühendeid, mida on uuritud laborikatsetes antibakteriaalse ja põletikuvastase toime seisukohalt. Euroopa ravimiamet tunnustab sambliku traditsioonilist kasutust kurgu ja neelu ärrituse ning sellega seotud kuiva köha korral.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Cetraria islandica
- Rahvapärased nimetused: Islandi käokõrv, sammaltaim
- Päritolu: Põhja-Euroopa, Gröönimaa, Island, Põhja-Ameerika
- Botaaniline kuuluvus: Samblik, kuulub Parmeliaceae sugukonda
- Peamised toimeained: Limaained, samblikhapped, jood, vitamiinid
- Traditsiooniline kasutus: Köha, bronhiit, seedimise soodustamine, toonik kurnatuse korral
Samblikust lühidalt
Tegemist ei ole tegelikult taime, vaid samblikuga – sümbiootilise kooslusega seentest ja vetikatest.
Islandi samblik kasvab peamiselt külmades ja mägistes piirkondades, eelistades niiskeid, toitainetevaeseid alasid. Samblik on hallikasroheline kuni pruun, hargnev ja 4–12 cm pikkune.
Erinevalt paljudest taimedest ei tooda samblik õisi ega seemneid – ta paljuneb eoste ja fragmentide abil.
Ajalooliselt on Cetraria islandica olnud elutähtis toidulisand ja ravim eriti karmides kliimatingimustes. Islandil ja Gröönimaal kasutati seda nii supi paksendajana kui ka leivajahusse lisatuna. Rahvameditsiinis on samblik olnud asendamatu vahend köha ja tuberkuloosi leevendamisel.
Eesti botaanilised allikad (nt Eesti Looduseuurijate Selts) mainivad ka, et rahvapärane nimetus “Islandi käokõrv” on meil üsna levinud ja pärineb sambliku lehekujust, mis meenutab väikseid kõrvasarnaseid sagaraid.
Põhilised kasulikud toimed
- Leevendab hingamisteede haigusi
Islandi samblik on looduslik pehmendav aine (demulcent), mis katab limaskesta kaitsva kihiga ja vähendab köhaärritust. Limaained aitavad rahustada ärritunud kurku ja bronhe, vähendades kuivköha intensiivsust. - Antibakteriaalne ja põletikuvastane toime
Samblikhapped, eriti usniinhape, on tugeva antibakteriaalse toimega, mis aitab võidelda ülemiste hingamisteede infektsioonide vastu. See omadus muudab sambliku tõhusaks külmetushaiguste ja kergemate põletike korral. - Seedimise toetamine
Islandi samblik stimuleerib maomahla teket ja parandab seedimist, eriti nõrgenenud seedesüsteemi puhul. Limaained kaitsevad mao limaskesta ja vähendavad põletikku. - Immuunsüsteemi tugevdamine
Tänu mineraalidele ja vitamiinidele on samblik organismi üldtoonikutena kasutatav, aidates taastuda haigustest ja kurnatusest. - Antioksüdantne kaitse
Sisaldab looduslikke antioksüdante, mis aitavad neutraliseerida vabade radikaalide kahjulikku mõju, vähendades rakkude oksüdatiivset stressi ja aeglustades vananemisprotsessi.
Kasutusviisid
- Tee – kuivatatud samblikust valmistatud tee on pehme ja kergelt mõrkja maitsega, sobib hästi köha ja kurguvalu leevendamiseks.
- Pulber – lisatakse smuutidesse, putrudesse või kapslitesse.
- Kapslid/tabletid – mugav viis tarvitada kindla annusega toidulisandina.
- Ekstrakt – kontsentreeritud vedelvorm, mida kasutatakse intensiivsemaks ravikuuriks.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
Islandi samblik on üldiselt ohutu, kuid liigtarbimisel võib põhjustada iiveldust või kõhulahtisust.
Ettevaatlik peaks olema:
- Maohaavandite või kõrge maohappesusega inimesed (stimuleerib maohappe tootmist).
- Rasedad ja imetavad naised peaksid enne kasutamist konsulteerima arstiga.
- Allergia samblikele on haruldane, kuid võimalik.
Seosed haigustega
- Köha ja bronhiit – rahustab hingamisteid ja soodustab lima väljutamist.
- Larüngiit – vähendab häälekähedust ja kurguärritust.
- Islandi samblikku on traditsiooniliselt kasutatud ajutise isutuse ja seedetrakti ärrituse korral, kuna limaained võivad kaitsta mao ja soolte limaskesta.
- Immuunsuse tugi – Islandi samblikku on rahvameditsiinis kasutatud külmal aastaajal üldise enesetunde toetamiseks.
Retseptisoovitused
- Islandi sambliku köhatee
- 1 tl kuivatatud samblikut
- 250 ml kuuma vett
- Lasta tõmmata 10 minutit, kurnata ja juua soojalt 2–3 korda päevas.
- Sambliku siirup
- 20 g kuivatatud samblikut
- 500 ml vett
- 200 g mett
- Keeda samblik 20 minutit, kurna, sega meega ja hoia külmkapis.
- Toonik seedehäirete korral
- 1 spl pulbristatud samblikut
- 200 ml sooja vett või taimeteed
- Tarbi enne sööki 1–2 korda päevas.
- Islandi sambliku puder (isl. Fjallagrös grautur)
Islandi sambliku puder oli ellujäämistoit, mida söödi Islandil eriti 18.–19. sajandil näljaaegadel ja karmidel talvedel. Samblik oli väärtuslik, sest:
– seda leidus looduses palju,
– see säilis hästi,
– see andis energiat ja täiskõhutunde.
Huvitav on see, et Islandi samblik ei olnud pelgalt “hädaabinõu”, vaid kuulus mõnes piirkonnas ka tavapärasesse menüüsse, eriti laste ja haigete toitmisel, kuna putru peeti kergesti seeditavaks ja rahustavaks.
Retsept: Islandi sambliku puder
Koostisosad
1 tass kuivatatud Islandi samblikku
1–1,5 liitrit vett
näpuotsatäis soola
soovi korral:
veidi piima või taimset piima
mett või pruuni suhkrut
võid (tänapäevases versioonis)
Valmistamine
Leotamine (väga oluline samm)
Loputa kuivatatud samblik külma veega ja leota seda seejärel mitu tundi või üle öö, vahetades vett 1–2 korda. See vähendab sambliku loomulikku mõrkjust.
Keetmine
Pane samblik potti koos värske veega ja keeda tasasel tulel 30–40 minutit, kuni samblik muutub pehmeks ja vedelik pakseneb kergelt.
Viimistlemine
Lisa näpuotsatäis soola. Tänapäevases köögis lisatakse sageli veidi piima või taimset piima, et puder oleks kreemisem. Magustamiseks sobib mesi või suhkur. Süüakse soojalt. Traditsiooniliselt oli see pigem soolane, kuid magus variant on jälle nüüd populaarsem.
Miks see retsept on huvitav ka tänapäeval?
See näitab, kuidas Islandi samblikku kasutati toiduna, mitte ainult ravimtaimena. Keetmisel eralduvad limaained, mis annavad pudrule iseloomuliku tekstuuri. Retsept sobib hästi ajaloolise või kultuurilise “teemapäeva” toiduks või muidu põnevaks katsetamiseks.
Mida tasub veel teada
Islandi samblik on äärmiselt vastupidav ja võib ellu jääda karmides arktilistes tingimustes. Tema aeglane kasv teeb ta korjamisel väärtuslikuks, mistõttu tuleks kasutada säästvat kogumist.
Mida ütleb tänapäevane teadus?
Tänapäevane teadus vaatleb Islandi samblikku (Cetraria islandica) peamiselt kui bioaktiivsete ühendite allikat, millel on pikk traditsiooniline kasutus ja mitmeid huvitavaid omadusi, kuid mille mõju inimesel vajab veel täpsemat uurimist. Oluline on eristada rahvapärasel kasutusel põhinevaid kogemusi, laborikatseid ja kliinilist tõendusmaterjali.
Kõige paremini on uuritud Islandi sambliku limaainete (polüsahhariidide) mõju. Need ained moodustavad kokkupuutel limaskestaga kaitsva ja rahustava kihi. Just sellele mehhanismile tugineb ka Islandi sambliku traditsiooniline kasutus kurgu ja neelu ärrituse ning sellega seotud kuiva köha korral. Seda kasutusviisi tunnustab ka Euroopa ravimiamet traditsioonilise taimse ravimi raamistikus.
Viimaste aastate teadustööd on keskendunud üha enam samblikus leiduvatele sekundaarsetele ühenditele, nagu samblikhapped (nt fumarprotocetrariinhape ja cetrariinhape) ning usniinhape. Laboriuuringutes (nn in vitro katsed) on neil ainetel täheldatud antibakteriaalset, põletikuvastast ja antioksüdantset aktiivsust. See tähendab, et kontrollitud laboritingimustes võivad need ühendid pidurdada teatud bakterite kasvu või mõjutada põletikuga seotud mehhanisme raku tasandil.
Oluline on rõhutada, et laborikatsete tulemused ei ole võrdsed kliinilise ravitoimega inimestel. Enamik nendest uuringutest ei käsitle Islandi sambliku teed või tavapärast toidulisandit, vaid kontsentreeritud ekstrakte või eraldatud ühendeid. Seetõttu ei saa nende põhjal teha järeldust, et sambliku tee ravib nakkushaigusi või põletikke.
Mõned uuemad uuringud on käsitlenud ka Islandi sambliku viirusevastast potentsiaali, sealhulgas katseid rakukultuurides gripiviirustega. Tulemused on teaduslikult huvitavad, kuid ka siin kehtib sama piirang: tegemist on varajase uurimisjärguga ning need andmed ei kinnita viirusevastast toimet inimestel.
Lisaks bioloogilistele mõjudele tegeleb tänapäevane teadus ka praktiliste küsimustega, näiteks:
- kuidas erinevad valmistusviisid (tee, keedus, alkoholekstrakt) mõjutavad koostist;
- millised ühendid on vees lahustuvad ja millised mitte;
- kuidas parandada bioaktiivsete ainete biosaadavust.
Need tööd aitavad selgitada, miks Islandi sambliku mõju võib praktikas inimeseti erineda ning miks standardiseerimine on oluline.
Kokkuvõttes toetab tänapäevane teadus Islandi sambliku rahustavat ja limaskesti kaitsvat rolli, eriti kurguärrituse ja kuiva köha korral. Samas rõhutavad teadlased, et muud potentsiaalsed toimed – nagu antibakteriaalne, põletikuvastane või viirusevastane mõju – põhinevad peamiselt laboriuuringutel ning vajavad veel täiendavaid kliinilisi uuringuid, et hinnata nende tegelikku tähtsust inimese tervise seisukohalt.
Bioaktiivsed ühendid
- Limaained (polisahhariidid)
- Usniinhape
- Samblikhapped (protolihhesteriin, fumarprotocetrariinhape)
- Mineraalid (jood, kaalium, fosfor)
- Vitamiinid (B1, B12)
Islandi sambliku koostis: mineraalained ja bioaktiivsed ühendid
| Rühm | Ained | Lühiselgitus / Toime |
|---|---|---|
| Mineraalained | Kaltsium | Toetab luustikku ja limaskestade tervist |
| Magneesium | Osaleb lihaste ja närvisüsteemi töös | |
| Kaalium | Toetab vedelikutasakaalu ja rakkude tööd | |
| Fosfor | Energia tootmine, rakumembraanide koostis | |
| Raud | Vajalik vere punaliblede moodustumiseks | |
| Mangaan | Antioksüdantsete ensüümide koostisosa | |
| Tsink | Immuunsüsteemi ja naha tervise tugi | |
| Jood (väikestes kogustes) | Kilpnäärme talitluse tugi | |
| Bioaktiivsed ühendid | Usniinhape (usnic acid) | Antimikroobne, põletikuvastane, üks tuntumaid sambliku toimeaineid |
| Lihhenaadid (lichen acids) | Seedimist toetavad, limaskesti kaitsvad ühendid | |
| Polüsahhariidid (lichenan, isolichenan) | Moodustavad limaaine, mis kaitseb kurku ja seedetrakti | |
| Fenoolsed ühendid | Antioksüdantsed, kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest | |
| Bitterid (mõruained) | Soodustavad seedimist ja maomahla eritumist | |
| Tanniinid | Kokkutõmbav toime, toetab limaskestade kaitset | |
| Aminohapped | Väikeses koguses, toetavad rakkude ainevahetust |
Islandi samblikku (Cetraria islandica) võib võrrelda mitmete teiste ravimtaimedega, mis omavad sarnast limaskesti kaitsvat, rahustavat või antimikroobset toimet. Allpool on võrdlustabel, mis aitab mõista, millega ta sarnaneb ja mille poolest erineb.
Võrdlustabel: Islandi samblik vs sarnased ravimtaimed
| Taim | Peamine toime | Sarnasus Islandi samblikuga | Erinevus |
|---|---|---|---|
| Altee juur (Althaea officinalis) | Limaskestade kaitse, köha leevendus | Sisaldab rohkelt lima-aineid, rahustab kurku ja seedekulglat | Ei oma antimikroobset toimet, pehmem koostis |
| Harilik pärnaõis (Tilia cordata) | Köhavastane, rahustav, higistama panev | Toetab hingamisteid, rahustab | Ei sisalda mõruaineid ega usniinhapet |
| Raudrohi (Achillea millefolium) | Põletikuvastane, seedimist soodustav | Sisaldab tanniine ja mõruaineid | Ei moodusta limakaitset, tugevam sapitoime |
| Käokuld (Helichrysum arenarium) | Maksa ja sapiteede tugi, põletikuvastane | Mõruained, antioksüdandid | Ei kaitse limaskesti ega leevenda köha |
| Harilik paiseleht(Tussilago farfara) | Köhavastane, limaskestade kaitse | Sarnane limakaitse, rahustab hingamisteid | Võib sisaldada pürrolizidiinalkaloide (ohutusprobleemid) |
| Harilik põdrasamblik(Cladonia rangiferina) | Antimikroobne, põletikuvastane | Sisaldab usniinhapet nagu Islandi samblik | Vähem limakaitset, rohkem antiseptiline toime |
Kokkuvõte: kellele ja millal sobib Islandi samblik?
Islandi samblik sobib eriti hästi:
- kuiva köha ja kurguärrituse korral
- seedekulgla limaskesta kaitseks
- kerge antimikroobse toimega immuunsuse toetamiseks
Kui otsid alternatiivi limakaitseks, sobib altee juur. Kui vajad tugevamat põletikuvastast või sapitoetavat toimet, sobib raudrohi või käokuld.
Islandi samblik lähikultuurides – ellujäämise ja rahvameditsiini taim
Islandi samblik (Cetraria islandica) on olnud oluline loodusvara Põhja- ja lähikultuurides, eriti piirkondades, kus karm kliima piiras nii toidukasvatust kui ka ravimite kättesaadavust. Islandil, Gröönimaal ja Skandinaavia põhjaosas kasutati Islandi samblikku sajandeid nii toidu kui ka ravimtaimena. Näljaaegadel keedeti samblikust putru või lisati seda kuivatatult ja jahvatatult leivajahule, et suurendada toidu mahtu ja energiasisaldust. Enne kasutamist leotati samblikku sageli vees või leeliselahuses, et vähendada tema loomulikku mõrkjust.
Rahvameditsiinis oli Islandi samblik tuntud eelkõige köha, kurguärrituse ja kurnatuse korral. Skandinaavia rahvapärimuses peeti seda “vaikseks abiliseks”, mida kasutati siis, kui muud vahendid puudusid. Huvitav fakt on see, et Islandil kuulus sambliku kogumine kunagi isegi talurahva igaaastaste kohustuste hulka, sest tegemist oli strateegilise toidu- ja ravivaruga.
Ka Baltimaades, sealhulgas Eestis, tunti Islandi samblikku peamiselt rahvapärase nimega Islandi käokõrv ning teda kasutati eeskätt teena külmal aastaajal. Need lähikultuuride kogemused on aluseks ka tänapäeval tunnustatud traditsioonilisele kasutusele, mida on hiljem kirjeldanud ja hinnanud ka Euroopa ravimiamet.
Islandi samblik Saksamaal – apteegitraditsioon ja taimemeditsiini koolkond
Saksamaal on Islandi samblikul (Cetraria islandica) eriline ja järjepidev roll apteegitraditsioonis, mis eristab seda paljudest teistest Euroopa riikidest. Juba 19. sajandist alates on Islandi samblik olnud osa Saksa taimemeditsiinist (Phytotherapie) ning seda on käsitletud kui klassikalist limaskesti rahustavat vahendit.
Saksa apteekides ja ravimtaimede käsiraamatutes on Islandi samblik tuntud nimetuse all Isländisch Moos. Hoolimata nimest rõhutatakse erialakirjanduses, et tegemist on samblikuga, mitte samblaga. Traditsiooniliselt kasutati seda eelkõige:
- kuiva ja ärritusköha korral,
- häälekäheduse ja kurgu kuivuse leevendamiseks,
- kõnelejate ja lauljate hääle hooldamisel.
Huvitav fakt on see, et Saksamaal kujunes Islandi samblikust üks standardseid apteegiravimtaimi, mida kasutati nii üksikpreparaadina kui ka segudes. Eriti levinud olid pastillid, siirupid ja teed, kus Islandi sambliku rolliks oli limaskesta kaitsev ja rahustav toime. Paljud tänapäevased köhapastillid Saksamaa turul tuginevad endiselt samale põhimõttele, kuigi koostis ja vorm on ajas muutunud.
Saksa taimemeditsiini traditsioon on mõjutanud ka tänapäevast regulatiivset lähenemist Euroopas. Just Saksamaa kogemus ja kasutusajalugu on olnud oluline alus, millele toetub Euroopa ravimiameti hinnang Islandi sambliku traditsioonilise kasutuse kohta. Seetõttu peetakse Islandi samblikku Saksamaal pigem klassikaliseks ja konservatiivseks taimseks abivahendiks, mitte alternatiivseks või eksootiliseks loodusravimiks.
Tänapäeval kasutatakse teda Saksamaal peamiselt apteegitoodetes ja standardiseeritud preparaatides, rõhutades mõõdukat ja teadlikku kasutamist. See peegeldab Saksa lähenemist taimravile laiemalt: pikk traditsioon, selge kasutusala ja ettevaatlik suhtumine liigsetesse terviseväidetesse.
FAQ
Kas Islandi samblik kasvab ka Eestis?
Jah, Islandi samblik kasvab ka Eestis, kuid teda leidub pigem spetsiifilistes ja üsna puutumatutes kasvukohtades.
Levik Eestis:
- Peamiselt kuivadel, toitainetevaestel ja happelistel muldadel, eriti liivikutel, nõmmedel ja männimetsades.
- Hästi tuntud leiukohad on näiteks Lahemaa rahvuspark, Põhja-Eesti klindivöönd, Lõuna-Eesti liivikud ja rabaservad.
- Sageli kasvab koos teiste samblike ja sammaldega, moodustades hõredaid, hallikasrohelisi mättaid.
Oluline: Eestis on Islandi samblik tunduvalt harvem kui näiteks Skandinaavias, sest tema elupaigad on tundlikud tallamise ja maastiku muutuste suhtes. Pidev korjamine võib populatsioone kahjustada, kuna samblik kasvab väga aeglaselt (mõni millimeeter aastas).
Kuidas seda tarvitada?
Tee, pulbri, kapslite või ekstraktina.
Kas see on ohutu?
Jah, mõõdukas koguses. Liigtarbimine võib põhjustada seedehäireid.
Kust seda saab?
Apteekidest, tervisepoodidest või ise looduses kogudes (jälgi korjamisreegleid).
Mida ütleb Euroopa ravimiamet?
Euroopa Ravimiameti taimsete ravimite komitee (HMPC) tunnustab Islandi sambliku (Cetraria islandica) traditsioonilist kasutust suu ja neelu limaskesta ärrituse ning sellega seotud kuiva köha leevendamiseks. Samuti on seda kasutatud ajutise isutuse korral. Tegemist on traditsioonilise taimse ravimiga, mille kasutus põhineb pikaajalisel kogemusel, mitte kliinilistel ravimiuuringutel.
Kas Islandi samblik on sammal või samblik?
Islandi samblik ei ole sammal, vaid samblik ehk sümbiootiline kooslus seenest ja vetikast.
Tema ladinakeelne nimi on Cetraria islandica. Ingliskeelne nimetus Iceland moss on ajalooline ja võib tekitada segadust, kuid botaaniliselt ei kuulu Islandi samblik sammalde hulka. Eesti keeles kasutatakse rahvapäraselt ka nime Islandi käokõrv, mis viitab tema lehekujule.
Kas Islandi samblik sobib kasutada koos ravimitega?
Üldjuhul võib teda kasutada koos ravimitega, kuid ettevaatlik tuleks olla samaaegsel tarvitamisel. Islandi samblikus leiduvad limaained võivad moodustada limaskestale kaitsva kihi, mis võib aeglustada või vähendada suukaudsete ravimite imendumist.
Soovitus:
Jäta Islandi sambliku (tee, pulber, ekstrakt) ja ravimite võtmise vahele vähemalt 1–2 tundi.
Kui kasutad regulaarselt ravimeid või oled kroonilise haigusega, tasub enne pikemat kasutamist pidada nõu arsti või apteekriga.
Kokkuvõte
Islandi samblik on tõeline looduslik aare, mille kasulikud omadused ulatuvad hingamisteede tervisest seedimise ja immuunsüsteemi tugevdamiseni.
“Cetraria islandica on tõestanud oma väärtust nii rahvameditsiinis kui ka teadusuuringutes, olles ohutu ja tõhus looduslik ravim,” kinnitavad fütoteraapia uuringud.
Allikad
European Medicines Agency. (2015). Assessment report on Cetraria islandica (L.) Acharius, thallus. EMA/HMPC.
https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/assessment-report-cetraria-islandica-l-acharius-thallus_en.pdf
European Medicines Agency. (2015). Herbal summary for the public: Lichen islandicus. EMA/HMPC.
https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-summary/lichen-islandicus-summary-public_en.pdf
Olafsdottir, E. S., & Ingólfsdottir, K. (2010). Polysaccharides from lichens: Structural characteristics and biological activity. Planta Medica, 76(14), 1643–1654.
https://doi.org/10.1055/s-0029-1186193
Ranković, B., & Kosanić, M. (2015). Lichens as a potential source of bioactive secondary metabolites. Pharmacognosy Reviews, 9(17), 1–10.
https://doi.org/10.4103/0973-7847.156340
Ingólfsdóttir, K. (2002).
Molecules from Lichens for Pharmaceutical Use.
Planta Medica – https://doi.org/10.1055/s-2002-23137