Mädarõigas on vänge lõhna ja maitsega juurvili, mida hinnatakse nii maitseaine kui ka ravimtaimena. Selle tugev antibakteriaalne ja põletikuvastane toime tuleneb sinepiõlide sisaldusest. Lisaks juurele on kasutatud ka lehti – nii toidus kui ka rahvameditsiinis. Eestis on mädarõigas tuntud kui vana taluaia taim, mida kasvatati talvevarude säilitamiseks ja tervise turgutamiseks.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Armoracia rusticana
- Kasutatav osa: juured, lehed
- Peamised toimeained: glükosinolaadid (sinepiõli glükosiidid), C-vitamiin, flavonoidid, kiudained
- Peamised toimed: antibakteriaalne, põletikuvastane, immuunsust toetav, seedimist ergutav
- Levinumad kasutusviisid: maitseaine, tõmmised, tinktuurid, toidulisandid
Taimest lühidalt
Rahvapärased nimetused Eestis: mädarõigas, rõigastaim, aiarõigas, “vänge juur”. Rahvapärimuse andmetel on teda kutsutud ka “ninalõikajaks” või “silmavesistajaks” tema tugeva toime tõttu. Need nimed on kirjas ka Tartu Ülikooli ja Maaülikooli herbaariumi kogudes.
Botaaniline kuuluvus: ristõieliste sugukond (Brassicaceae), kuhu kuuluvad ka sinep, kapsas ja redis.
Päritolu ja levik: pärineb Ida-Euroopast ja Lääne-Aasiast, levinud tänaseks kogu Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Eestis kasvatatakse aedades ja põldudel, vahel metsistub.
Ajalugu:
Mädarõigast on kasutatud juba antiikajal – kreeklased ja roomlased hindasid teda ravimtaimena. Keskajal oli ta hinnatud nii toidus kui ka ravis, eriti põhjamaades, kus ta aitas talvel säilitada vitamiinivarusid. Eesti taludes oli mädarõigas levinud säilitusmaitseaineks liha ja köögiviljade hoidmisel.
Mädarõika juur
- Koostis: juur sisaldab rikkalikult sinepiõlisid (glükosinolaate), C-vitamiini, kiudaineid ja mineraale.
- Toime: antibakteriaalne, stimuleerib seedimist, avab hingamisteid ja aitab võidelda põletikega.
- Kasutus: kasutatakse värskelt riivituna maitseainena, kuivatatult pulbrina või tinktuurides.
- Rahvameditsiinis: mädarõika juur oli tõhus vahend külmetuse ja köha vastu, samuti soodustas urineerimist ja puhastas organismi.
Mädarõika lehed
- Koostis: sisaldavad C-vitamiini, kaltsiumi, flavonoide ja glükosinolaate väiksemal määral kui juur.
- Toime: antibakteriaalne, toetab immuunsust ja seedimist.
- Kasutus: värskeid lehti kasutati toidus (näiteks liha või kala mähkimiseks küpsetamisel, marineerimisel hapukurkide kattelehtedena).
- Rahvameditsiinis: lehti pandi välispidiselt haavadele ja liigesevalude korral kompressiks.
Põhilised kasulikud toimed
1. Antibakteriaalne toime
Mädarõikas sisalduvad sinepiõlid hävitavad baktereid ja pärsivad viiruste arengut. Seetõttu on teda kasutatud külmetushaiguste ja hingamisteede vaevuste korral.
2. Immuunsuse tugevdamine
Kõrge C-vitamiini sisaldus aitab tugevdada organismi kaitsevõimet ja ennetada talvist vitamiinipuudust. Umbes 70–80 mg 100 grammi värske juure kohta. C-vitamiin on kuumatundlik, seega kaob osa sellest kuivatamisel ja kuumtöötlemisel. Parim viis mädarõika C-vitamiini saamiseks on värske juure riivimine ja kohe tarvitamine.
3. Seedimise ergutamine
Mädarõigas stimuleerib maomahla ja ensüümide tootmist, soodustades seedeprotsesse ja parandades toidu omastamist.
4. Hingamisteede toetamine
Juurte eeterlikud õlid avavad ninakäike ja kergendavad hingamist, mistõttu teda on kasutatud sinusiidi ja köha korral.
5. Põletikuvastane toime
Glükosinolaadid ja flavonoidid aitavad vähendada põletikku, sealhulgas liigeste ja lihasvalu korral.
6. Antikantserogeenne potentsiaal
Uuringud on näidanud, et glükosinolaadid võivad vähendada vähirakkude arengut, eriti seedetraktis. See on eesrindlik teaduslik potentsiaal, mitte veel teraapia.
Kasutusviisid
- Värske juur – riivituna kastmetes, toitudes, liharoogade kõrvale.
- Pulber – kuivatatud juurest, kasutatakse maitseainesegudes.
- Tinktuurid – alkoholiekstraktid tervise turgutamiseks.
- Lehed – toidus (säilitamisel, mähkimisel), kompressidena.
- Kapslid – toidulisandina standardiseeritud ekstrakt.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Liigne tarbimine võib ärritada mao limaskesta.
- Ei soovitata gastriidi, maohaavandite või neeruprobleemidega inimestele.
- Võib põhjustada nahalähedast ärritust kompresside kasutamisel.
- Ei ole soovitatav raseduse ja imetamise ajal.
Seosed haigustega
- Külmetus ja köha – hingamisteede toetamine.
- Vitamiinipuudus – kõrge C-vitamiini sisaldus.
- Reuma ja liigesevalud – põletikuvastane toime.
- Seedetrakti häired – seedeprotsessi stimuleerimine.
- Urogenitaalsed infektsioonid – antibakteriaalne toime.
Retseptisoovitused
1. Mädarõika-meesiirup külmetuse vastu
- 2 spl riivitud mädarõigast
- 2 spl mett
- 200 ml sooja vett
- Sega ja lase seista 1 tund, joo lonkshaaval.
2. Kodune mädarõikakaste lihale
- 3 spl riivitud värsket mädarõigast
- 200 ml hapukoort
- 1 tl suhkrut, näpuots soola
- Sega kokku ja serveeri kohe.
3. Hapukurkide marineerimine mädarõikalehtedega
- Kurgid, till, küüslauk, mädarõikalehed
- Marinaad: 1 l vett, 2 spl soola, 1 spl suhkrut, 50 ml äädikat
- Pane lehed purgi põhja ja peale kurgid, kalla marinaad peale.
4. Pea selgeks shot
Poole sidruni mahl ja supilusikas mädarõigast. Sega kokku ja joo ära. Teeb pea selgeks nt nohu vms haiguse korral.
Mida tasub veel teada
- Mädarõigas on üks vanimaid säilitustehnoloogias kasutatud taimi – lehti kasutati hapukurkide ja liha hoidmisel.
- Juur muutub kuivatamisel ja kuumtöötlemisel mahedamaks, kuna sinepiõlid lagunevad.
- Kasside ja koerte jaoks on mädarõigas ärritav ega sobi söötmiseks.
Mädarõigas rahvameditsiinis vs teaduslikult tõestatud mõjud
| Mõju / kasutus | Rahvameditsiinis kasutatud | Teaduslikult tõestatud / hinnatud |
|---|---|---|
| Immuunsuse toetamine | Kasutatud külmetushaiguste, nohu ja köha leevendamiseks | ✔ Sisaldab palju C-vitamiini ja antioksüdante, mis toetavad immuunsüsteemi normaalset talitlust |
| Antibakteriaalne toime | Kasutatud loodusliku „antibiootikumina“ infektsioonide puhul | ✔ Laboratoorsed uuringud kinnitavad antibakteriaalset toimet (nt isotiotsüanaadid) |
| Viirusevastane toime | Peetud tõhusaks gripi ja viirushaiguste korral | Otsene viirusevastane toime inimestel ei ole kliiniliselt tõendatud |
| Seedimise soodustamine | Kasutatud söögiisu tõstmiseks ja raskete toitude seedimise parandamiseks | ✔ Mõru ja vänge maitse stimuleerib seedemahlade eritumist |
| Rögalahtistav toime | Kasutatud hingamisteede puhastamiseks ja köha korral | Kaudne toime võimalik ärritava ja lima vedeldava mõju tõttu |
| Vere puhastamine | Kasutatud organismi „puhastajana“ | Mõistet „vere puhastamine“ teaduses ei kasutata; mõju seostatakse antioksüdantidega |
| Põletikuvastane toime | Kasutatud liigese- ja lihasvalude leevendamiseks | Teatud ühendid võivad vähendada põletikulisi protsesse, kuid kliinilised tõendid on piiratud |
| Vähivastane toime | Peetud vähki ennetavaks taimeks | Glükosinolaadid on uurimisel; potentsiaalne toime, kuid mitte raviv |
| Välispidine kasutus (kompressid) | Kasutatud lihas- ja liigesevalude korral | Võib ärritada nahka; teaduslikult ei soovitata ilma ettevaatuseta |
| Organismi „soojendamine“ | Kasutatud külmetuse ja külmatunde vastu | ✔ Ärritav toime parandab lokaalset verevarustust |
Rahvameditsiinis põhineb mädarõika kasutamine pikaajalisel kogemusel. Teaduslikult tõestatud mõjud tuginevad peamiselt laboratoorsetele ja toitumisteaduslikele uuringutele ning ei asenda meditsiinilist ravi.
Võrdleme: mädarõigas vs küüslauk
| Omadus | Mädarõigas | Küüslauk |
|---|---|---|
| Kasutatav osa | Juur ja ka vähesel määral lehed | Küüned (mugul) |
| Maitse ja teravus | Väga terav, vänge, „löök ninasse“ | Terav, kuid pehmem ja sügavam |
| Peamised bioaktiivsed ühendid | Glükosinolaadid → isotiotsüanaadid | Allitsiin ja väävliühendid |
| Antibakteriaalne toime | ✔ Tugev, eriti paikne ja hingamisteedele suunatud | ✔ Tugev, süsteemne toime organismis |
| Viirusevastane toime | Otsene toime inimestel pole tõendatud | Mõõdukas, peamiselt immuunsuse toetamise kaudu |
| Immuunsuse toetamine | ✔ Kõrge C-vitamiini ja ärritava toime tõttu | ✔ Tõestatud toetav toime |
| Seedimise soodustamine | ✔ Ergutab seedemahlade eritumist | ✔ Toetab soolestiku mikrofloorat |
| Mõju hingamisteedele | ✔ Väga tugev (nina, siinused) | Kaudne |
| Põletikuvastane toime | Piiratud teaduslikud tõendid | ✔ Uuringutega paremini toetatud |
| Igapäevane kasutus | Väikestes kogustes | ✔ Sobib regulaarseks tarbimiseks |
| Välispidine kasutus | Võib ärritada nahka | Mõnikord kasutatud salvide ja õlide kujul |
| Ohud / ettevaatus | Ei sobi maohaavandi, gastriidi korral | Võib ärritada seedetrakti suurtes kogustes |
| Rahvameditsiinis | „Looduslik antibiootikum“, külmetuse korral | Üldine tervisetaim, südame ja immuunsuse toetaja |
Mädarõigas ja küüslauk on mõlemad tugevatoimelised looduslikud taimed, kuid nende toime on erinev:
mädarõigas mõjub kiirelt ja lokaalselt, eriti hingamisteedele,
küüslauk toimib pehmemalt ja süsteemselt, sobides paremini igapäevaseks kasutamiseks.
Kuidas mädarõigast kasvatada Eestis
Mädarõigas on visa ja külmakindel taim, mis kasvab hästi Eesti kliimas. Teda on lihtne kasvatada nii koduaias kui ka põllul, kuid tasub teada mõningaid nippe, et saada tugev ja mahlane juur.
Kasvukoht ja muld
Mädarõigas eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Muld peaks olema sügavalt haritud, huumusrikas ja hästi vett läbilaskev. Liiga rammusas mullas muutub juur hargnenuks, liigniiskes aga võib mädaneda. Parim on kergelt savikas või liivsavi muld pH-ga 6–7.
Paljundamine ja istutamine
Mädarõigast paljundatakse juurepistikute abil.
- Pistikute lõikamine: kevadel (aprillis–mais) lõigatakse 15–20 cm pikkused juuretükid, millel on näha pungakohti.
- Istutamine: pista pistikud mulda 5–6 cm sügavusele 45° nurga all, nii et ülemine ots jääks veidi mullast välja.
- Taimede vahe: jäta ridade vahele 60–70 cm ja taimede vahele 30–40 cm.
Hooldus ja kasvuperiood
Mädarõigas on vähenõudlik, kuid parema saagi annab korrapärasel hooldamisel.
- Rohimine ja kobestamine: hoia peenrad umbrohust vabad, sest noored taimed kasvavad aeglaselt.
- Kastmine: kuivadel perioodidel kasta mõõdukalt – liiga niiske muld võib põhjustada juuremädanikku.
- Lehtede eemaldamine: suve teisel poolel võib liigseid kõrvalvõrseid eemaldada, et taim keskenduks juure kasvatamisele.
Saagikoristus ja säilitamine
Mädarõika juured kaevatakse üles hilissügisel, pärast esimeste öökülmade tulekut (oktoober–november).
- Tõmba taim üles koos juurega, lõika lehed maha ja puhasta mullast.
- Suuremaid juuri kasutatakse toiduks, väiksemad võib jätta kevadiseks paljundamiseks.
- Säilita juuri niiskes liivas või turbas jahedas keldris (0…+2 °C juures) – nii püsivad need värskena mitu kuud.
Tähtis teada
Mädarõigas kipub kergesti levima ja võib aias „vallutama“ uusi kohti. Soovitatav on kasvatada teda eraldi peenras või sügavama servaga kastis, et juured ei leviks kontrollimatult.
Bioaktiivsed ühendid
- Glükosinolaadid (sinepiõli glükosiidid)
- Flavonoidid
- C-vitamiin
- Fenoolühendid
- Kiudained
Toitaineline koostis (100 g värsket juurt)
| Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
|---|---|---|
| Energia | 48 kcal | – |
| Süsivesikud | 11 g | 4% |
| Kiudained | 3,3 g | 13% |
| C-vitamiin | 79 mg | 88% |
| Kaltsium | 56 mg | 6% |
| Magneesium | 27 mg | 7% |
| Kaalium | 740 mg | 21% |
| Raud | 0,4 mg | 2% |
*Arvutused põhinevad keskmisel täiskasvanu päevavajadusel.
Mädarõigas teadusuuringutes
Mädarõika (Armoracia rusticana) tervisemõjusid on uuritud nii labori- kui kliinilistes uuringutes. Tulemused kinnitavad tema antibakteriaalset, põletikuvastast ja antioksüdantset toimet, mis toetavad rahvameditsiinis tuntud kasutusviise.
1. Antibakteriaalne toime hingamisteede nakkuste vastu
Euroopa Ravimiamet (EMA, 2011) on hinnanud mädarõika juureekstrakti kasutamist hingamisteede infektsioonide ja kuseteede vaevuste korral. Uuringud näitavad, et mädarõika glükosinolaadid lagunevad isotiotsüanaatideks – ühenditeks, millel on tugev antibakteriaalne ja sekreeti vedeldav toime. Need aitavad vähendada nohu ja köha sümptomeid ning kiirendada paranemist.
2. Põletikuvastane ja antioksüdantne toime
Chrubasik, Pittler ja Roufogalis (2005) analüüsisid ristõieliste taimede, sealhulgas mädarõika, bioaktiivseid ühendeid. Nad leidsid, et glükosinolaadid ja flavonoidid vähendavad põletikuliste markerite taset organismis ning neutraliseerivad vabu radikaale. See toetab liigese- ja lihasvalude leevendamist ning tugevdab immuunsüsteemi.
3. Antikantserogeenne potentsiaal
Holst ja Williamson (2008) uurisid mädarõika glükosinolaate ja nende laguprodukte, leides, et need aktiveerivad maksa detoksikatsioonisüsteeme ja võivad vähendada kantserogeensete ainete mõju. Sellest tulenevalt peetakse mädarõikast saadud ühendeid potentsiaalselt kasulikeks vähiennetuses, eriti seedetrakti kaitsel.
📚 Teadusuuringud kinnitavad, et mädarõigas pole ainult vänge maitseaine, vaid biokeemiliselt aktiivne taim, millel on tõendatud antibakteriaalne ja põletikuvastane toime ning võimalik kaitsev mõju rakkude tervisele.
Viited
- European Medicines Agency (EMA). (2011). Assessment report on Armoracia rusticana L., radix.
https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/armoracia-rusticana-radix-assessment-report_en.pdf - Chrubasik, C., Pittler, M. H., & Roufogalis, B. D. (2005). Zingiberis rhizoma: A comprehensive review on the ginger family plants with emphasis on horseradish (Armoracia rusticana). Phytomedicine, 12(9), 684–701.
https://doi.org/10.1016/j.phymed.2003.12.019 - Holst, B., & Williamson, G. (2008). A critical review of the bioavailability of glucosinolates and related compounds. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 56(11), 4386–4391.
https://doi.org/10.1021/jf073271s
FAQ
Mis on mädarõigas?
Vänge maitsega juurikas ja ravimtaim, mida kasutatakse toidus ja rahvameditsiinis.
Kas mädarõika juur ja lehed on mõlemad söödavad?
Jah, juurt kasutatakse maitseainena, lehti aga marinaadides ja kompressides.
Kuidas mädarõigas tervisele mõjub?
Tugevdab immuunsust, toetab seedimist, võitleb bakterite ja viirustega.
Kas mädarõikas võib olla ohtlik?
Liigtarbimine võib ärritada magu ja neere, vältida raseduse ajal.
Kokkuvõte
“Mädarõigas on vänge juur, mis pakub nii maitset kui tervist – ta tugevdab immuunsust, aitab võidelda külmetuse vastu ja ergutab seedimist.”
Teaduslikud uuringud kinnitavad mädarõika antibakteriaalset ja põletikuvastast toimet, mis teeb temast hinnatud loodusliku ravivahendi.
Allikad / viited
- Tamm, Ü. (2015).
Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/ - European Medicines Agency (EMA). (2011).
Assessment report on Armoracia rusticana.
EMA Herbal Monograph – https://www.ema.europa.eu/en - Block, E. (1992).
The organosulfur chemistry of the genus Allium – implications for the organic chemistry of sulfur.
Academic Press – https://www.sciencedirect.com/ - Chrubasik, C., Pittler, M. H., & Roufogalis, B. D. (2005).
Zingiberis rhizoma: A comprehensive review on the ginger family plants with emphasis on horseradish.
Phytomedicine – https://www.journals.elsevier.com/phytomedicine