Skip to content

Sookail – soode lõhnav ravimtaim

    Sookail on aromaatne igihaljas taim, mida leidub laialdaselt Eesti rabades ja soodes. Teda on kasutatud sajandeid rahvameditsiinis köha, nohu ja liigesevalude leevendamiseks. Tänapäeval hinnatakse sookailu eeterlikke õlisid ja bioaktiivseid ühendeid, ent samas on tegemist ka mürgise taimega, mida tuleb kasutada väga ettevaatlikult. Ravimina kasutatakse peamiselt võrseid ja lehti.


    Kiired faktid

    • Ladinakeelne nimi: Rhododendron tomentosum (varem ka Ledum palustre)
    • Kasutatav osa: noored võrsed, lehed, õied
    • Peamised toimeained: eeterlikud õlid (ledool, palustrool), flavonoidid, tanniinid, arbutiin
    • Peamised toimed: köhavastane, põletikuvastane, antiseptiline, rahustav
    • Märkus: taim on mürgine – vajalik täpne annustamine ja meditsiiniline järelevalve

    Sookail

    Taimest lühidalt

    Rahvapärased nimetused Eestis: sookail, rabakail, sookõll, soolõhn, nõiakapsas, “soode rosmariin”. Rahvapärimuse järgi seostati taime nõidusega, sest selle tugev lõhn võis tekitada peapööritust.

    Botaaniline kuuluvus: kuulub kanarbikuliste sugukonda (Ericaceae) ja on tihedalt seotud rododendronitega.

    Päritolu ja levik: kasvab laialdaselt Põhja-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika soodes, rabades ja märgadel nõmmedel. Eestis on sookail tavaline rabataim, eriti Lääne- ja Kesk-Eestis.

    Ajalugu:
    Sookailu kasutati juba Skandinaavia ja Siberi rahvaste traditsioonilises meditsiinis. Teda tarvitati köha, astma ja tuberkuloosi leevendamiseks. Keskajal kasutati sookailu putukatõrjevahendina ja isegi õlle maitsestajana enne humala levikut.


    Põhilised kasulikud toimed

    1. Köhavastane ja hingamisteede toetaja
    Sookailu võrsetest ja lehtedest valmistatud tõmmised aitavad leevendada köha, bronhiiti ja hingamisteede põletikku. Bioaktiivsed ühendid vähendavad limaskesta ärritust ja rahustavad hingamisteid.

    2. Põletikuvastane ja valuvaigistav
    Eeterlikud õlid, eriti ledool, toimivad põletikuvastaselt. Sookailu salve ja kompresse kasutati liigesevalude, reuma ja närvivalu leevendamiseks.

    3. Antiseptiline ja antibakteriaalne toime
    Sookailu sisaldus segudes aitas ravida haavu ja putukahammustusi. Rahvameditsiinis peeti teda ka “looduslikuks desinfitseerijaks”.

    4. Rahustav ja närvisüsteemi toetav
    Taimel on kerge sedatiivne toime, mistõttu teda kasutati närvipinge ja unetuse korral. Samas võib üleannustamisel põhjustada vastupidist – peapööritust ja närvilisust.

    5. Putukatõrjevahend
    Tugeva lõhna tõttu kasutati sookailu kodudes koide ja lutikate tõrjumiseks. Lehti pandi ka loomade asemele, et hoida eemal parasiite.


    Kasutatavad taimeosad

    • Võrsed ja lehed: kõige olulisemad ravimtoorained, kogutakse õitsemise ajal (juunis–juulis).
    • Õied: sisaldavad samuti eeterlikke õlisid, kuid neid kasutatakse harvem.
    • Juured: rahvameditsiinis vähe kasutatud, kuna sisaldavad toksilisi aineid.

    Kasutusviisid

    • Tee ja tõmmis – rahvameditsiinis köha ja külmetuse leevendamiseks (väga väikesed kogused!).
    • Tinktuur – alkoholitõmmis liigesevalude leevendamiseks välispidiselt.
    • Õli ja salv – välispidiseks kasutamiseks lihaspingete ja reuma korral.
    • Putukatõrjevahend – kuivatatud lehti ja võrseid pandi kapipõhja ja villariiete vahele.

    Sookailu kasutamine Eestis ja lähimaades

    Eestis on sookail olnud sajandeid tuntud nii ravimi kui ka majapidamistaimena. Rahvameditsiinis kasutati kuivatatud võrseid ja lehti köha, külmetuse ning liigesevalude leevendamiseks, ent alati väikestes kogustes, sest taim on mürgine. Levinud oli sookailutee, mida anti köhahoo korral või segati teiste ravimtaimedega. Välispidiselt kasutati tõmmist või salvi reuma ja lihasvalu vastu.

    Taludes pandi sookailu oksi ja lehti riidekappidesse koide peletamiseks ning loomade asemele parasiitide tõrjeks. Mõnes paigas usuti, et sookailu tugev lõhn kaitseb ka kurja vaimu eest, mistõttu riputati oksi ukse kohale või viidi neid sauna. Tänapäeval on sookail Eestis pigem haruldasem ravimtaim, mida kogutakse ettevaatlikult, arvestades tema mürgisust ja looduskaitselist väärtust.

    Lähikultuurides (Põhja-Euroopas ning idapoolsetes piirkondades) on sookailu (Rhododendron tomentosum, syn Ledum palustre) kasutatud eeskätt praktilise “majapidamistaimena”: tugeva lõhna tõttu pandi teda riidekappidesse ja -kirstudesse koide ning muude putukate peletamiseks ning rahvapärimuses kasutati teda ka hõõrumiste/kompressidena ja mõnel pool tee või tõmmisena külmetuse, köha ja reumavaevuste korral – kuigi sisemine tarvitus on riskantne ja on tänapäeval pigem taandunud just võimaliku toksilisuse tõttu. Saksamaal tuntakse taime nimedega Sumpfporst / Porst (rahvapäraselt ka nt Mottenkraut, “koirohi”) ning ajalooliselt seostatakse teda nii rahvameditsiiniliste kasutustega (nt liigesevaevused, putukahammustused) kui ka õlle maitsestamisega enne humala laialdasemat võidukäiku (gruit-taimed); lisaks elab nimi “Ledum” tugevalt edasi ka homöopaatias, kus seda kasutatakse eeskätt torkehaavade ja putukahammustuste kaebuste puhul.


    Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

    • Taim on mürgine – liigne kogus võib põhjustada peapööritust, iiveldust, oksendamist ja närvisüsteemi häireid.
    • Ei sobi rasedatele, imetavatele emadele ega väikelastele.
    • Sisemine kasutamine peab toimuma arsti või kogenud taimetarga juhendamisel.
    • Allergilise reaktsiooni korral katkestada kohe tarvitamine.

    Seosed haigustega

    • Köha ja bronhiit – traditsiooniline kasutus hingamisteede haiguste puhul.
    • Reuma ja artriit – valu ja põletiku leevendamine.
    • Närvipinge – kerge rahustav toime.
    • Putukahammustused ja haavad – välispidine kasutamine desinfitseeriva vahendina.

    Sookail viimastes teadusuuringutes (2015–2025) – kokkuvõte

    1) Fookus on olnud eelkõige keemilisel koostisel ja ohutusel (mitte kliinilisel ravitõendusel).
    2015. aasta ülevaated “Labrador tea” (Ledum-liigid sh R. tomentosum) rõhutavad, et traditsiooniline kasutus on laialt levinud, kuid ohutus ja standardiseerimine on kriitilised, sest taim sisaldab bioaktiivseid (ja potentsiaalselt toksilisi) eeterliku õli ühendeid, sh ledooli. (PubMed)

    2) Eeterliku õli koostis varieerub tugevalt – “kemotüübid” on oluline teema.
    Uurimused on näidanud, et sookailu eeterliku õli koostis võib piirkonniti ja populatsiooniti oluliselt erineda (nt ledol + palustrol ning mõnel juhul ka ascaridool), mis mõjutab nii bioloogilist aktiivsust kui ka ohutusprofiili. Standardiseerimiseks on kirjeldatud mitmeid kemotüüpe ning rõhutatud vajadust täpse koostise määramiseks enne praktilist kasutust. (PubMed)

    3) Laboratoorsed bioaktiivsuse tulemused on paljulubavad, kuid jäävad peamiselt “katseklaasi ja mudelite” tasemele.
    2019–2024 tööd ja ülevaated koondavad tõendeid antioksüdantse, antimikroobse ja seenevastase aktiivsuse kohta eeterlikes õlides ja ekstraktides; osa töid käsitleb ka raku- ja põletikumudelite põhiseid mõjusid. Need leiud ei võrdu aga automaatselt kliinilise toimega inimestel. (PMC)

    4) Insektitsiidne/putukatõrje potentsiaal on viimastel aastatel üks tugevamaid uurimissuundi.
    Mitmes 2020. aasta uuringus on kirjeldatud sookailu eeterliku õli märkimisväärset putukavastast toimet (nt sääsed ja muud kahjurputukad), sh tähelepanekuid, et teatud kontsentratsioonidel võib toime olla tugev, samal ajal kui mitte-sihtorganismide/human-rakkude testides hinnatakse ohutusaspekte eraldi. (ScienceDirect)

    5) Analüütilised meetodid ja kvaliteedikontroll: ledooli määramine ja destilleerimise mõju.
    2018–2019 teadustööd keskendusid ka sellele, kuidas mõõta ja standardiseerida sookailu eeterlike õlide koostist (nt ledooli kvantifitseerimine) ning kuidas kogumise/kuivatamise/destilleerimise meetodid mõjutavad saagist ja keemilist profiili. (ScienceDirect)

    6) Ohutus: rõhutatakse toksilisuse riski ja kliiniliste uuringute puudumist.
    Viimaste aastate käsitlused toovad välja, et sookailu eeterlik õli võib olla ärritava ja toksilise toimega (mh seostatakse ledooliga), mistõttu sisemine kasutus “ravimina” vajab suurt ettevaatust ning inimestel tehtud tugevaid kliinilisi tõendeid on vähe. (cdnsciencepub.com)


    Retseptisoovitused

    1. Sookailu tõmmis köha korral (rahvameditsiinist)

    • 1/4 tl kuivatatud lehti või võrseid
    • 250 ml kuuma vett
    • Lasta tõmmata 10 minutit, juua vaid 1 kord päevas väga väikeste lonksudena.

    2. Sookailusalv liigesevaludele

    • 50 g kuivatatud võrseid
    • 200 ml oliiviõli
    • Hautada vesivannil 2 tundi, kurnata ja segada 20 g mesilasvahaga. Määrida valutavale kohale.

    3. Putukatõrjevahend kodus

    • Kuivatatud sookailu lehed
    • Asetada riidekappi või villaste vahele, et peletada koisid.

    Mida tasub veel teada

    • Sookailu lõhn on nii tugev, et võib pikemal kokkupuutel põhjustada peavalu.
    • Seda ei tohi segi ajada kanarbiku või teiste rabataimedega.
    • Siberis ja Skandinaavias on sookail olnud tähtis ravimtaim ja isegi rituaalide osa.

    Sookail

    Bioaktiivsed ühendid

    • Eeterlikud õlid (ledool, palustrool)
    • Flavonoidid
    • Tanniinid
    • Arbutiin
    • Fenoolhapped

    Toitaineline koostis (100 g kuivatatud võrseid)*

    ToitaineKogus% päevasest vajadusest*
    Energia120 kcal
    Valk5 g10%
    Kiudained15 g60%
    C-vitamiin20 mg22%
    Kaltsium250 mg25%
    Magneesium80 mg20%
    Raud3 mg17%

    *Andmed põhinevad rahvameditsiinilistel allikatel ja võivad varieeruda.


    Millal ja kuidas korjata sookailu

    Sookailu (Rhododendron tomentosum, varem Ledum palustre) võib korjata mitmel aastaajal, kuid parim aeg on enne õitsemist või õitsemise ajal (tavaliselt mai–juuli), kui taime eeterlikud õlid ja aromaatsed ühendid on eriti kontsentreeritud.

    • Õied ja võrsed: Lõika õitsvate võrsete tipud koos lehtedega just enne või õitsemise alguses — see on hetk, mil eeterlikud õlid on tugevaimad.
    • Lehed: Kuna sookail on igihaljas, võib noori lehti korjata ka varakevadel või sügisel, kuid tulemus on kõige parem õitseajal.
    • Sookail kasvab aeglaselt ja looduslikes kasvukohtades on ta tundlik; korja ainult väikeseid koguseid ning pigem mitmelt taimejuurest, et populatsiooni mitte kahjustada.
    • Kuivatamine: Kuivatamiseks laota võrsetipud ja lehed õhku läbi laskvasse varjulisse kohta või madalal temperatuuril kuivati sisse, et säilitada aromaatseid õlisid.

    Tee tegemiseks korjatakse sookailu enamasti sügisel ja talvel, mil taime toime on rahvapärimuse järgi mahedam. Vajaduse korral on teed valmistatud ka värskest sookailust, kuid seda tehakse harva ja ettevaatlikult.


    Sookail

    Sookail vs koirohi – võrdlustabel

    OmadusSookailKoirohi
    Teaduslik nimiRhododendron tomentosum (syn Ledum palustre)Artemisia absinthium
    KasvukohtSood ja rabad, niisked happelised mulladKuivad niidud, teeservad, päikeselised kasvukohad
    TaimeliikIgihaljas kääbuspõõsasMitmeaastane rohttaim
    Lõhn ja maitseVäga tugev, vaigune, kamprilaadneVäga mõru, aromaatne
    Peamised toimeainedEeterlikud õlid (sh ledool, terpeenid)Mõruained, eeterlikud õlid (sh tujoon)
    Rahvameditsiiniline kasutusPutukatõrje, hõõrumised, aurud; ajalooliselt ka teeSeedimise turgutamine, parasiidid, isu ergutamine
    Teaduslik tõendusPeamiselt keemiline koostis ja in vitrouuringudRohkem farmakoloogilisi ja ajaloolisi allikaid
    Sisemine kasutusEi soovitata (mürgisus)Ainult väga väikestes kogustes
    Välispidine kasutusAjalooliselt kasutatud, võib ärritadaHõõrumised, salvid (ettevaatlikult)
    Peamine riskNeurotoksiline toime suure annuse korralTujooni toksilisus liigsel tarbimisel
    Igapäevaseks kasutuseksEi sobiEi sobi
    Üldine tugevusVäga tugevVäga tugev

    Sookailu ja koirohtu ühendab tugev eeterlike õlide sisaldus ja rahvameditsiiniline kasutus, kuid mõlemad taimed on annustamisel tundlikud ja potentsiaalselt toksilised. Koirohul on rohkem ajaloolist ja farmakoloogilist käsitlust, sookailu kasutus piirdub peamiselt kohaliku pärimusega ning ei sobi sisemiseks tarvituseks.


    FAQ

    Mis on sookail?
    Eestis levinud rabataim, mida kasutatakse rahvameditsiinis köha, reuma ja putukatõrjeks.

    Milliseid osi kasutatakse?
    Peamiselt noori võrseid ja lehti, harvem õisi. Juuri ei kasutata.

    Kas sookail on ohutu?
    Taim on mürgine – kasutada ainult väikestes kogustes ja eelistatult välispidiselt.

    Kas sookail aitab köha korral?
    Jah, rahvameditsiinis on seda kasutatud köhavastase teena, kuid ainult väga väikestes kogustes ja lühiajaliselt.


    Kokkuvõte

    “Sookail on väekas, kuid ohtlik taim – õigesti kasutades võib ta leevendada köha ja valu, kuid hooletu tarvitamine võib olla mürgine.”

    Teaduslikud uuringud kinnitavad sookailu eeterlike õlide antibakteriaalset ja põletikuvastast toimet, samas rõhutades vajadust täpse annustamise järele.


    Allikad / viited

    1. Tamm, Ü. (2015).
      Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
      Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/
    2. European Medicines Agency (EMA). (2014).
      Assessment report on Rhododendron tomentosum.
      EMA Herbal Monograph – https://www.ema.europa.eu/en
    3. Wichtl, M. (2004).
      Herbal Drugs and Phytopharmaceuticals.
      Medpharm Scientific Publishers – https://www.medpharm.de/
    4. Chandler, R. F. (1983).
      Phytotherapy in the Canadian Arctic: Traditional use of Labrador tea.
      Journal of Ethnopharmacology – https://www.sciencedirect.com/

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga