Veiste-südamerohi – südame ja närvisüsteemi looduslik toetaja

Kiired faktid

• Ladinakeelne nimi: Leonurus cardiaca subsp. villosus
• Rahvapärased nimetused Eestis: südamerohi, veistesüdamerohi, emalill, südame-ürt, emajuur (TÜ ja EMÜ herbaarium)
• Sugukond: huulõielised (Lamiaceae)
• Peamised toimeained: alkaloidid, iridoidid, flavonoidid, tanniinid, diterpenoidid (leonuriin)
• Põhitoime: südame tugevdamine, rahustav, vererõhku alandav, põletikuvastane
• Kasutusviisid: tee, tinktuur, kapslid, pulber

Taimest lühidalt

Veiste-südamerohi kuulub huulõieliste sugukonda ning on mitmeaastane rohttaim, mille kõrgus võib ulatuda 60–120 cm-ni. Taimel on neljakandiline vars, suured sõrmjad lehed ning väikesed lillakad õied, mis paiknevad tihedate männastena varre ülaosas.

Rahvapärased nimetused Eestis: lisaks ametlikule nimetusele on kasutatud sõnu nagu südamerohi, südame-ürt, ema-ürt ja emalill. Mõnes piirkonnas kutsuti seda ka karurohuks või huntlilleks, mis viitab ladinakeelsele nimele Leonurus („lõvi saba“).

Päritolu ja levik: taim on algselt pärit Euroopast ja Aasiast, kuid on levinud ka Ameerikasse. Eestis kasvab ta looduslikult niitudel, teeäärtes ja jäätmaadel.

Ajalugu:
Veiste-südamerohi on olnud oluline ravimtaim juba antiikajast. Hiina traditsioonilises meditsiinis peeti seda „ema rohuks“, mis tugevdab südant ja rahustab meelt. Keskaja Euroopa kloostriaedades kasvatati teda südamehaiguste ja ärevuse raviks. Eestis on südamerohtu kasutatud alates 18. sajandist südamevalude ja närvipinge leevendamiseks.

Põhilised kasulikud toimed

1. Südame tervise toetamine
   Veiste-südamerohi rahustab südamepekslemist, aitab reguleerida vererõhku ning vähendab südame koormust. Taimes leiduv leonuriin soodustab südame lihase lõdvestumist ja parandab vereringet.
2. Rahustav ja ärevusevastane toime
   Taim on tuntud kui looduslik rahusti, mis aitab vähendada ärevust ja närvipinget. Seda kasutatakse unehäirete, stressi ja närvilisuse korral.
3. Menstruaaltsükli toetamine
   Rahvameditsiinis on südamerohtu kasutatud menstruatsioonivalude leevendamiseks ja tsükli reguleerimiseks. Taime toimeained lõõgastavad silelihaseid ja aitavad vähendada krampe.
4. Vererõhu alandamine
   Regulaarne tarvitamine võib aidata alandada kerget kõrget vererõhku, kuna taime koostisosad lõõgastavad veresooni.
5. Põletikuvastane ja antioksüdantne toime
   Flavonoidid ja iridoidid toimivad antioksüdantidena, vähendades oksüdatiivset stressi ja põletikulisi protsesse organismis.

Kasutusviisid

• Tee: kuivatatud ürti pruulitakse ja juuakse südamevaevuste ning närvipinge korral.
• Tinktuur: alkoholitõmmist kasutatakse väikestes annustes südame rahustamiseks.
• Kapslid ja pulber: müügil toidulisanditena, sobivad pikemaajaliseks tarvitamiseks.
• Välispidiselt: mõnes traditsioonis on südamerohu keedust kasutatud kompressina närvivalude puhul.

Veiste-südamerohu kasutamine ja kasvamine Eestis

Eestis on veiste-südamerohi tuntud peamiselt kui rahustav ja südant toetav ravimtaim, mida on kasutatud rahvameditsiinis juba põlvkondi. Kuigi taime võib kohata harvemini looduslikult, kasvatatakse teda sageli aedades ja koduapteegi taimena, sest ta on vastupidav, dekoratiivne ja õitseb rikkalikult juunist juulini roosakas-lillakate õitega. Rahvapärimuses on veiste-südamerohu teed ja tõmmist joodud ärevuse, hirmutunde ja unetuse leevendamiseks, samuti südamepekslemise ja närvipinge korral. Tänapäeval soovitatakse teda kasutada loodusliku alternatiivina kergete närvisüsteemi häirete ja pingeseisundite korral, eriti kui südamekaebused on seotud stressi või ärevusega.

Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

• Ei soovitata raseduse ajal, kuna taim võib stimuleerida emakat.
• Suurtes annustes võib põhjustada madalat vererõhku ja peapööritust.
• Ei sobi inimestele, kes kasutavad südameravimeid (nt beeta-blokaatoreid või antiarütmikume) ilma arsti järelvalveta.
• Võib tugevdada rahustite ja antidepressantide toimet.

Seosed haigustega

• Hüpertensioon (kõrge vererõhk) – taim alandab vererõhku.
• Südame rütmihäired ja tahhükardia – aitab rahustada südamepekslemist.
• Ärevus ja depressioon – rahustava toime tõttu kasutatakse kergema ärevuse korral.
• Menstruaaltsükli häired – lõõgastav toime aitab vähendada krampe.

Retseptisoovitused

1. Südamerohu tee

• 1 tl kuivatatud ürti
• 200 ml kuuma vett
  Lastakse 10 minutit tõmmata. Juua 1–2 tassi päevas.

2. Südamerohu tinktuur

• 50 g kuivatatud ürti
• 250 ml 40% alkoholi
  Hoida pimedas 2 nädalat, kurnata. Tarvitada 20 tilka 2–3 korda päevas.

3. Rahustav taimne segu

• 1 osa südamerohtu
• 1 osa palderjani juurt
• 1 osa melissi lehti
  Segust valmistada tee, mis rahustab ja soodustab und.

Mida tasub veel teada

• Veiste-südamerohi on üks väheseid taimi, mis on spetsiaalselt seotud südame ja närvisüsteemi tugevdamisega.
• Mõnes Euroopa riigis on see registreeritud ravimtaimena, mida müüakse apteekides.
• Tänapäeval kasutatakse seda sageli koos teiste rahustavate taimedega (nt palderjan, meliss).

Bioaktiivsed ühendid

• Leonuriin – südame ja veresoonte toetaja.
• Iridoidid (leonuriidid) – rahustavad ja põletikuvastased.
• Flavonoidid – antioksüdandid.
• Tanniinid – seedimist toetavad ja kokkutõmbava toimega.
• Alkaloidid – närvisüsteemi mõjutavad ühendid.

Toitaineline koostis (kuivatatud ürdis, 100 g)

*Sõltub kasvukohast ja töötlemisest.

FAQ

Mis on veiste-südamerohi?
See on ravimtaim, mis kuulub huulõieliste sugukonda ja mida kasutatakse südame ja närvisüsteemi toetamiseks.

Kui palju võib päevas tarvitada?
Soovitatav on 1–2 tassi teed või 20–40 tilka tinktuuri päevas.

Kas see on ohutu?
Jah, mõõdukalt tarvitades. Ei sobi aga raseduse ja teatud ravimite tarvitamise korral.

Kas veiste-südamerohi aitab unetuse vastu?
Jah, see rahustab närvisüsteemi ja soodustab uinumist.

Kokkuvõte

„Veiste-südamerohi on üks hinnatumaid rahustava ja südant toetava toimega taimi, mille kasutus ulatub antiikajast tänapäeva.“
Uuringud kinnitavad selle positiivset mõju südamerütmile, vererõhule ja närvisüsteemi tasakaalule.

Allikad

1. Blumenthal, M. (1998).
   The Complete German Commission E Monographs.
   American Botanical Council – https://www.herbalgram.org/resources/herbalgram/issues/39/table-of-contents/article/12708/
2. Upton, R. (2000).
   Motherwort Herb (Leonurus cardiaca): Analytical, Quality Control, and Therapeutic Monograph.
   American Herbal Pharmacopoeia – https://www.herbal-ahp.org/motherwort
3. Chen, J., & Chen, T. (2004).
   Chinese Medical Herbology and Pharmacology.
   Art of Medicine Press – https://www.worldcat.org/title/chinese-medical-herbology-and-pharmacology/oclc/53144470