Toomingas on Eesti looduse lahutamatu osa – kevadine õitseja, kelle lõhn täidab õhu ja annab märku kevade saabumisest. Tema õitest, lehtedest ja koorest on valmistatud raviteesid, tinktuure ja ravivahendeid juba sajandeid. Marjadest, mida kutsutakse toominga kirssideks, tehakse siirupeid ja moose, kuigi neid süüakse pigem väikestes kogustes mõrkja maitse tõttu.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Prunus padus
- Sugukond: roosõielised (Rosaceae)
- Kasutatavad osad: õied, viljad (marjad), koor, lehed
- Põhitoime: rahustav, põletikuvastane, antiseptiline, köha leevendaja
- Levik: levinud kogu Euroopas ja Põhja-Aasias, Eestis väga tavaline
- Kasutusviisid: tee, tinktuur, siirup, naharavi
Toomingast lühidalt
Toomingas on 5–15 meetri kõrgune puu või suur põõsas, mille lehed on ovaalsed ja saagja servaga. Kevadel kaunistavad teda pikad valged rippuvad õisikud, mis lõhnavad tugevalt ja täidavad õhku kevadise magusmõrkja aroomiga. Sügisel valmivad mustjaspunased kirsilaadsed viljad.
Rahvapärased nimetused Eestis: toomingas, toomepuu, toompuu. Mõnes kohas tunti teda ka kui „leinapuud“, kuna tema lõhna seostati kurbuse ja rahutusega.
Ajalugu:
Eesti rahvatraditsioonis on toomingas olnud kevade ja looduse uuenemise sümbol. Tema õite lõhna kasutati uskumustes isegi „kurja vaimu peletamiseks“. Ravimtaimena on teda mainitud juba vanades ravimtaimeraamatutes – õitest valmistati köhasiirupeid ja lehtedest põletikuvastast teed.
Eestis on toomingas alati olnud kodu lähedal, teede ääres ja jõe kallastel – justkui valvur, kes seisab inimeste kõrval, kevadest sügiseni. Tema nimi elab rahvakalendris toomepäevas, mis tähistas kevade tõelist saabumist. Toomingas ei ole ainult puu – ta on side looduse, inimese ja Loojaga.
Põhilised kasulikud toimed
1. Rahustav ja lõõgastav toime
Toominga õied sisaldavad flavonoide ja eeterlikke õlisid, mis avaldavad kerget rahustavat mõju. Õitest valmistatud tee aitab vähendada närvipinget, leevendada ärevust ja soodustada und. Rahvameditsiinis on toomingatee olnud kevadine jook, mida kasutati nii kevadväsimuse kui rahutuse korral. Taim ei toimi kohe nagu ravim, vaid annab parima tulemuse järjepideval tarvitamisel.
2. Köha ja külmetuse leevendaja
Toomingaõitest ja -marjadest valmistatud siirupit on Eestis kasutatud köha, kurguvalu ja külmetushaiguste korral. Õites leiduvad limaained katavad kurgu limaskesta, leevendades ärritust ja valu. Marjasiirupit anti lastele ja täiskasvanutele röga lahtistamiseks ning immuunsuse tugevdamiseks. Teaduspõhiselt toetavad need ühendid hingamisteede tervist, kuigi mõju on pigem leevendav kui raviv.
3. Põletikuvastane toime
Toominga lehtedes ja koores sisalduvad fenoolühendid ja flavonoidid aitavad vähendada organismis põletikulisi protsesse. Neid on rahvapäraselt kasutatud palaviku ja külmetushaiguste korral, samuti liigesevalude leevendamiseks. Tänapäeval on tõestatud, et taime bioaktiivsed ained pärsivad põletikumediaatoreid ja toetavad immuunsüsteemi. Eestis joodi kevadel noortest lehtedest valmistatud teed just tervise turgutamiseks.
4. Antiseptiline ja palavikku alandav
Toominga koort on kasutatud tõmmiste ja keeduste valmistamiseks, millel on kerge antiseptiline ja palavikku alandav toime. Rahvapärimuses usuti, et koorejook aitab higistada ja viib haigusest kiiremini välja. Lisaks kasutati seda välispidiselt haavade pesemiseks ja põletikulise naha leevendamiseks. Ka tänapäeval hinnatakse koores sisalduvaid tanniine ja glükosiide nende antibakteriaalse toime tõttu.
5. Seedesüsteemi tugi
Toominga marjad on mõrkja maitsega, kuid sisaldavad kiudaineid ja tanniine, mis toetavad seedimist. Neid tarvitati kõhulahtisuse ja kergete seedehäirete korral, sest kokkutõmbav toime rahustas ärritunud soolestikku. Rahvapäraselt anti marju ka loomadele, et vähendada kõhuhädasid või parandada söögiisu. Siiski tuleb meeles pidada, et seemned sisaldavad mürgiseid ühendeid ja marju ei tohiks tarvitada suurtes kogustes.
Kasutusviisid
- Õied: kuivatatakse ja kasutatakse teena või siirupis.
- Marjad: süüakse värskelt, valmistatakse siirupit, moosi ja veine.
- Koor: rahvameditsiinis kasutati köha leevendamiseks ja palaviku alandamiseks.
- Lehed: kasutatakse teedes põletikuvastase komponendina.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Toominga seemned sisaldavad vesiniktsüaniidi ühendeid (sarnaselt kibuvitsa ja kirsi seemnetele), mistõttu neid ei tohi suures koguses süüa.
- Üleliigne tarvitamine võib põhjustada iiveldust.
- Ei soovitata rasedatele ja imetavatele naistele.
Seosed haigustega
- Köha ja külmetushaigused – õite ja marjade siirup leevendab sümptomeid.
- Närvipinge ja unetus – õietee aitab rahustada.
- Palavik ja põletikud – rahvapäraselt kasutatud palaviku alandamiseks.
- Seedehäired – marjad aitavad kergete kõhuhädade puhul.
Retseptisoovitused
- Toomingaõite tee
- 1 tl kuivatatud õisi
- 200 ml kuuma vett
- Lasta tõmmata 10 minutit, juua rahustuseks ja köha korral.
- Toominga köhasiirup
- 500 g marju
- 300 g mett või suhkrut
- Keeta marjad väheses vees, lisada mesi, kurnata. Tarbida lusikatäis köha vastu.
- Rahustav õietõmmis
- Peotäis õisi
- 250 ml viina või kanget alkoholi
- Lasta seista 2 nädalat, võtta 10–15 tilka vajadusel.
Mida tasub veel teada
- Toomingas on väga oluline mesitaim, pakkudes kevadel rikkalikult nektarit.
- Tema puid on kasutatud tarbeesemete valmistamisel.
- Eesti rahvakalendris märgiti „toomepäeva“ (10. mai) kevade tõeliseks saabumiseks.
Bioaktiivsed ühendid
- Flavonoidid – põletikuvastane ja antioksüdantne toime
- Tanniinid – kokkutõmbav toime seedetraktile
- Glükosiidid (amügdaliinilaadsed) – väikeses koguses rahustav toime
- C-vitamiin – immuunsust toetav
- Eeterlikud õlid – annavad õitele lõhna ja antiseptilise toime
Toitaineline koostis (marjad, 100 g)
| Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
|---|---|---|
| Energia | 85 kcal | 4% |
| Süsivesikud | 18 g | 6% |
| Kiudained | 5 g | 20% |
| Vitamiin C | 20 mg | 22% |
| Kaltsium | 40 mg | 4% |
| Kaalium | 250 mg | 7% |
*Hinnanguline, varieerub marjade küpsuse ja kasvukoha järgi.
FAQ
Kas toomingas on mürgine?
Marjad on mõõdukalt söödavad, kuid seemned sisaldavad mürgiseid ühendeid, mida ei tohi purustada ega suurtes kogustes süüa.
Milliseid osi kasutatakse?
Õisi, marju, koort ja lehti – kõik erineval otstarbel.
Kas toomingas sobib igapäevaseks teeks?
Õietee sobib mõõdukaks tarvitamiseks, kuid mitte pidevaks igapäevaseks joogiks.
Miks toomingas suu paksuks teeb?
Toominga marjad ja seemned sisaldavad tanniine ja glükosiide, mis annavad mõrkja, kokkutõmbava maitse. Need ained seovad suu limaskesta valke ja tekitavad kergelt tuima või „paksu” tunde suus. Samuti sisaldavad seemned vesiniktsüaniidi ühendeid, mis annavad marjadele iseloomuliku mõrkja maitse – seepärast soovitatakse neid süüa vaid mõõdukalt ja mitte suurtes kogustes.
Kokkuvõte
„Toomingas on kevade kuulutaja ja tervise toetaja – tema lõhn ja õied annavad hingele rahu, marjad ja koor aga kehale leevendust.“
Uuringud kinnitavad toominga rahustavat ja põletikuvastast mõju, mis toetab tema laialdast kasutust rahvameditsiinis.
Allikad
- Tamm, Ü. (2015).
Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/2197 - Blumenthal, M. (1998).
The Complete German Commission E Monographs.
American Botanical Council – https://www.herbalgram.org/resources/herbalgram/issues/39/table-of-contents/article/12708/ - EMA (2016).
Prunus padus – Herbal assessment report.
European Medicines Agency – https://www.ema.europa.eu/en