Mailane on tagasihoidlik, ent mitmekülgsete omadustega taim, keda Eestis tuntakse peamiselt kevadiste ja suviste õitsejate seas. Traditsioonilises rahvameditsiinis on teda kasutatud hingamisteede, seedimise ja nahaprobleemide leevendamiseks. Uuringud viitavad, et mailase perekonna liikmed sisaldavad flavonoide ja muid bioaktiivseid ühendeid, mis annavad neile põletikuvastase ja rahustava toime.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Veronica L. (sõltuvalt liigist nt Veronica officinalis – ahtalehine mailane)
- Botaaniline kuuluvus: mailaselised (Plantaginaceae)
- Kasutatavad osad: ürt (maapealne osa – varred, lehed, õied)
- Traditsiooniline kasutus: hingamisteede haiguste, seedehäirete, haavade ja nahapõletike leevendamine
Taimest lühidalt
Mailane on mitmeaastane rohttaim, millel on väikesed sinakaslillad või lillakad õied. Eestis kasvab mitmeid liike, sh harilik mailane (Veronica officinalis), ahtalehine mailane (Veronica chamaedrys) ja kõrvenõlva mailane (Veronica serpyllifolia). Nad eelistavad niiskeid niite, metsaääri ja teeäärseid kasvukohti. Mujal Euroopas ja Aasias leidub samuti arvukalt Veronica liike, mida on traditsiooniliselt kasutatud ravimtaimedena.
Ajalugu
Eesti rahvameditsiinis peeti mailast tõhusaks rohuks külmetuse, köha ja kurguvalu vastu. Skandinaavias kasutati teda samuti hingamisteede haiguste korral, samas kui Venemaal peeti mailase teed seedimise toetajaks ja üldiseks toniseerijaks. Keskajal Euroopas kasutati Veronica officinalis lausa „kõigi haiguste rohu“ nime all ning teda peeti väärtuslikuks haavade parandajaks.
Põhilised kasulikud toimed
1. Põletikuvastane toime
Mailase ürdis leiduvad flavonoidid, iridoidglükosiidid ja fenoolhapped annavad talle märkimisväärse põletikuvastase toime. Need ühendid aitavad vähendada kudedes vabade radikaalide kahjulikku mõju ja takistavad põletikuliste ainete liigset tootmist. Rahvameditsiinis kasutati mailase leotisi haavade ja põletikulise naha pesemiseks, kuna see rahustas kudesid ja kiirendas taastumist. Uuringud on kinnitanud, et Veronica officinalis ekstraktidel on antioksüdantne aktiivsus, mis osaliselt seletab põletikuvastast efekti. Kuigi kliinilisi katseid on vähe, toetavad laboriuuringud traditsioonilist kasutust.
2. Rahustav ja lõõgastav
Mailast on peetud pehmeks looduslikuks rahustiks, mida tarvitati närvilisuse, ärevuse ja unetuse leevendamiseks. Taim sisaldab mõru- ja parkaineid, mis avaldavad kerget rahustavat mõju närvisüsteemile ning aitavad soodustada und. Õhtuti joodud mailase tee on rahvameditsiinis olnud abiks rahulikuma une saavutamisel. Skandinaavias kasutati teda lausa „närvirohuna“, mis sobis igapäevaseks stressi maandajaks. Teaduslik tõendus närvisüsteemi mõjutava toime kohta on praegu piiratud, kuid bioaktiivsete ühendite (nt iridoidid) neuroprotektiivsed omadused on uurimisel.
3. Köha ja hingamisteede vaevuste leevendaja
Mailase tee oli külmetuse ja köha puhul üks levinumaid looduslikke vahendeid. Taim soodustab röga eritumist ja pehmendab ärritatud hingamisteid, mis muudab hingamise kergemaks. Seda kasutati nii kuiva kui ka kergelt röga tekitava köha puhul. Venemaal ja Baltimaades segati mailast sageli teiste ravimtaimedega, näiteks paiselehe ja pärnaõitega, et suurendada hingamisteid rahustavat toimet. Kuigi kliinilised uuringud hingamisteede haiguste kohta on vähesed, kinnitab keemiline koostis (saponiinid ja flavonoidid), et mailasel võib olla rögalahtistav ja põletikuvastane toime.
4. Seedimist soodustav
Mailasel on mõrkjas maitse, mis ergutab sülje- ja seedemahlade eritumist. Seetõttu kasutati teda traditsiooniliselt seedehäirete, kõhupuhituse ja aeglase seedimise leevendamiseks. Venemaal tunti mailase teed kui „kõhurohtu“, mida anti kergete seedetrakti vaevuste korral. Taime parkained võivad aidata vähendada kõhulahtisust, samas kui mõruained soodustavad seedimist ja parandavad toitainete omastamist. Regulaarne, kuid mõõdukas kasutamine võib toetada seedesüsteemi üldist tasakaalu. Teaduslik kinnitus seedimisele avalduva mõju kohta on seni pigem rahvapärimuse põhjal, kuid koostis viitab tõenäolisele funktsionaalsele toimele.
5. Haavade ja naha tervendaja
Mailast kasutati sageli välispidiselt, sest taime tõmmised ja salvid aitasid haavu puhastada ning vähendada põletikku. Leotisega loputati nahaärritusi, putukahammustusi ja pindmisi põletikke. Rahvapärimuse järgi soodustas mailane haavade kiiremat sulgumist ja leevendas naha punetust. Teadusuuringud näitavad, et taime flavonoidid ja iridoidid toimivad antioksüdantidena, mis kaitsevad kudesid oksüdatiivse stressi eest ja toetavad naha taastumist. Seetõttu on mailase baasil loodud salvid ja kompressid jätkuvalt populaarsed loodusliku nahahoolduse vahendina.
Mailane rahvapärimuses
Eestis
Mailane oli Eestis tuntud koduse ravimtaimena, mida koguti õitsemise ajal ja kuivatati talvevaruks. Teda kasutati köha ja külmetuse vastu, eriti laste ja vanemate inimeste ravis. Mõrkja maitse tõttu sobis mailane kevadisteks “puhastustõmmisteks”, millega ergutati seedimist ja peeti vere puhastajaks. Rahvapärimuses mainitakse teda ka kevadväsimuse leevendajana ja elujõu taastajana. Välispidiselt kasutati mailase leotisi haavade ning nahaärrituste pesemiseks, kuna see rahustas kudesid ja kiirendas paranemist.
Skandinaaviamaades
Rootsis ja Norras nimetati mailast sageli veronikaks ning teda hinnati kui universaalset rohtu. Traditsiooniliselt joodi mailase teed külmetushaiguste, bronhiidi ja hingamisteede ärrituse korral. Pärast haigust anti seda toonikuna, et taastada jõudu ja isu. Samuti kasutati mailast vannivees ja kompressidena naha puhastamiseks ning löövete rahustamiseks. Õhtuti joodud tee toimis kerge rahustina ja une soodustajana. Vanades Skandinaavia ravimtaimede kogumikes (17.–18. sajand) nimetati Veronica officinalis’t koguni “looduse apteek väikestes muredes”.
Vahemeremaades
Vahemere piirkonnas mainitakse mailast juba antiikajal. Dioskorides ja Plinius Vanem kirjeldasid Veronica-sarnaste taimede kasutust köha, seedimise hädade ja haavade raviks. Keskajal kasvatati mailast kloostriaedades, kus teda peeti verepuhastajaks ja üldtoonikut andvaks rohuks. Itaalias ja Hispaanias tarvitati mailase teed kevadistes puhastuskuurides, aga ka maksa ja naha tervise toetamiseks. Prantsuse rahvameditsiinis kandis mailane hüüdnime “herbe à tous les maux”ehk “rohi kõigi hädade vastu”, mis peegeldab tema universaalset kasutust kogu Vahemere kultuuriruumis.
Kasutusviisid
- Tee – kuivatatud ürti keedetakse ja juuakse köha ning seedimise toetuseks.
- Tinktuur – alkoholitõmmis säilitab bioaktiivseid ühendeid ja sobib väikestes kogustes toonikuna.
- Pulber või kapslid – tänapäeval harvem, kuid võimalik toidulisandina.
- Välispidine kasutus – kompressid, loputused ja salvid haavade ning nahaprobleemide korral.
Kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
Mailane on üldiselt ohutu, kuid:
- suurtes kogustes võib põhjustada kõhulahtisust;
- ülitundlikkuse või allergiate korral tuleks vältida;
- raseduse ja imetamise ajal ei ole piisavalt uuritud, seega soovitatakse ettevaatust;
- ravimite kasutamisel (eriti rahustid, seedimist soodustavad ravimid) tuleks arutada arsti või apteekriga.
Seosed haigustega
- Külmetus ja köha – traditsiooniliselt kasutatud, teaduslik tõendus on piiratud.
- Seedehäired – rahvapärane kasutus, teaduslik kinnitamine vähene.
- Nahahaigused ja haavad – välispidine kasutus põhineb pikaajalisel kogemusel, osaliselt kinnitatud põletikuvastaste ühendite olemasoluga.
Retseptisoovitused
1. Mailase tee
- 1 tl kuivatatud mailase ürti
- 200 ml keeva vett
- Lase tõmmata 10 minutit, joo 2–3 korda päevas külmetuse korral.
2. Mailase tinktuur (Venemaa retsept)
- 50 g kuivatatud mailast
- 250 ml viina või 40% alkoholi
- Lase seista pimedas klaaspudelis 14 päeva, aeg-ajalt loksuta. Võta 15–20 tilka veega 2 korda päevas.
3. Mailase salv
- 2 spl mailase tõmmist
- 50 g searasva või kookosõli
- Sulata rasv ja sega tõmmisega, jahuta. Kasuta nahapõletike või haavade määrimiseks.
Mida veel teada
Mailast kogutakse õitsemise ajal (juunist augustini), kui taime bioaktiivsete ainete sisaldus on suurim. Kuivatatakse varjus õhukese kihina. Vaata ravimtaimede korjamise kalendrit siit.
Mailane sobib hästi kombineerituna teiste ravimtaimedega, näiteks pärnaõie või paiselehega külmetushaiguste korral.
Bioaktiivsed ühendid
Mailase perekonna liikides leidub:
- flavonoide (luteoliin, apigeniin);
- fenoolhappeid (rosmariinhape);
- iridoide (aukubiin, katalpoolsed ühendid);
- triterpeene ja glükosiide.
Keemiline koostis
Täpseid massipõhiseid sisaldusi pole leida, kuid kvaliteetset teavet annab teada, et mailane sisaldab mitmeid bioloogilisi aktiivainete klassse – flavonoide, fenoolhappeid, iridoidide glükosiide (näiteks aucubin), ning vaha- ja rasvühendeid nagu hexadecanoic acid ja β‑ionone.
FAQ
Kas mailane sobib igapäevaseks teejoogiks?
Mõõdukas koguses jah, kuid pikaajalisel tarvitamisel tuleks teha pause.
Kas mailane on mürgine?
Ei, mailane ei ole mürgine, kuid ülitundlikkuse korral võib põhjustada seedehäireid.
Millal mailast koguda?
Parim aeg on õitsemise perioodil, juunist augustini.
Kas mailane aitab köha korral?
Traditsiooniliselt jah, teaduslik kinnitus on osaline.
Kas mailast võib kasutada välispidiselt?
Jah, haavade ja naha põletike leevendamiseks.
Kokkuvõte
Mailane on tagasihoidlik metsataim, millel on sajanditepikkune kasutus hingamisteede, seede- ja nahaprobleemide leevendajana. Kuigi teaduslik tõendus on piiratud, toetavad rahvameditsiin ja esialgsed uuringud tema põletikuvastast ja rahustavat mõju.
„Veronica officinalis sisaldab rikkalikult flavonoide ja iridoidglükosiide, mis võivad selgitada tema traditsioonilist kasutust hingamisteede ja põletikuliste seisundite korral“ (Gibbons et al., 2011).
Allikad
- Gibbons, S., et al. (2011).
Traditional uses and phytochemistry of Veronica officinalis.
Journal of Ethnopharmacology – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21334092/ - Kalle, R., & Sõukand, R. (2013).
Historical ethnobotanical review of medicinal plants in Estonia (1888–1994).
Journal of Ethnopharmacology – https://doi.org/10.1016/j.jep.2013.01.011 - Sõukand, R., & Pieroni, A. (2016).
Comparative ethnobotany of the Northern and Southern Slavs.
Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine – https://doi.org/10.1186/s13002-016-0103-y - Duke, J. A. (2002).
Handbook of Medicinal Herbs.
CRC Press – https://doi.org/10.1201/9781420040463