Paiseleht – kevadine köharohi ja hingamisteede leevendaja

Kiired faktid

• Rahvapärased nimetused Eestis: paiseleht, külmaleht, köhuleht
• Botaaniline kuuluvus: korvõielised (Asteraceae)
• Kasutatavad osad: lehed ja õied
• Traditsiooniline kasutus: köha, külmetuse, kurguvalu ja põletike leevendamine, haavade katmiseks

Taimest lühidalt

Paiseleht on mitmeaastane rohttaim, mis kasvab 10–25 cm kõrguseks. Kevadel ilmuvad kõigepealt kollased õisikud, mis meenutavad väikeseid päikesekesi, ja alles hiljem ilmuvad suured südamekujulised lehed. Eestis on paiseleht laialt levinud, kasvades teeäärtes, jäätmaadel ja niiskemates muldades. Mujal Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas on ta samuti levinud ja tunnustatud ravimtaim.

Ajalugu

Paiselehte on kasutatud ravimtaimena juba antiikajast alates. Ladinakeelne nimi Tussilago tuleneb sõnast “tussis” (köha), mis viitab tema tuntud köhavastasele toimele. Kreeka ja Rooma arstid kasutasid paiselehe suitsu ja tõmmiseid hingamisteede haiguste korral. Eestis oli paiseleht rahvameditsiinis populaarne kevadine köharohi, mille lehti pandi ka värskelt haavadele. Skandinaavias valmistati paiselehest köhasiirupeid, Venemaal aga kasutati teda bronhiidi ja astma raviks.

Põhilised kasulikud toimed

1. Köha vaigistamine ja röga lahtistamine
Paiselehe lehed ja õied sisaldavad lima-aineid ja saponiine, mis katavad limaskesta kaitsekihiga ja soodustavad röga eritumist. Traditsiooniliselt joodi paiseleheteed kuiva köha ja bronhiidi korral. Tänapäeva taimravi kinnitab, et paiseleht toimib köha pehmendava ja hingamisteid rahustava vahendina.

2. Põletikuvastane toime
Paiselehe bioaktiivsed ühendid, sealhulgas flavonoidid ja fenoolhapped, vähendavad põletikulisi protsesse hingamisteedes. Seda omadust on kasutatud külmetushaiguste, kurguvalu ja isegi astmahoogude leevendamiseks. Ka välispidiselt kasutatuna aitab ta leevendada nahapõletikke ja ärritusi.

3. Haavade ja nahaprobleemide leevendamine
Rahvameditsiinis on paiselehe värskeid lehti pandud otse nahale haavade, põletuste ja putukahammustuste rahustamiseks. Lehe jahutav ja põletikuvastane toime soodustas kiiremat paranemist. Skandinaavia ja Venemaa talupoegade seas oli see tavaline kodune esmaabi.

4. Hingamisteede haiguste toetaja
Bronhiidi, larüngiidi ja astma korral kasutati paiselehte teede ja tõmmistena. Taime limaained leevendavad ärritust ja aitavad hingamist kergendada. Kuigi teaduslikud uuringud on piiratud, toetavad need rahvapärimust hingamisteede toetava toime kohta.

5. Kevadine puhastaja
Eestis ja mujal lisati paiselehe noori lehti kevadistes puhastuskuuridesse. Rahvapäraselt usuti, et paiseleht “puhastab verd” ja toob elujõudu pärast pikka talve. Lehti kasutati mõnikord ka kevadistes salatites vitamiiniallikana.

Kasutusviisid

• Tee – kuivatatud lehtedest ja õitest valmistatud tõmmis köha ja hingamisteede haiguste korral.
• Tinktuur – alkoholitõmmis, mida kasutatakse väikestes kogustes hingamisteede probleemide leevendamiseks.
• Siirup – lehtedest valmistatud köhasiirup traditsioonilises meditsiinis.
• Salv ja kompressid – välispidiseks kasutuseks haavade ja põletike leevendamisel.

Paiselehet toiduks

Kuigi paiselehte tuntakse eelkõige ravimtaimena, on teda rahvapärimuses ja ka tänapäevases looduslähedases kokanduses kasutatud kevadise toidulisandina.

• Õied – lisatakse kevadistesse salatitesse, teedesse ja kaunistuseks riisi- või pastaroogadele. Nende kuldkollane värv toob toidule päikeselise ilme ja kergelt magusa maitse.
• Õievarred – mõnes allikas soovitatakse kasutada neid spargli asemel, kuumtöödelduna või aurutatuna, andes kevadisele toidulauale unikaalse nüansi.
• Lehed – noori paiselehe lehti on varakevadel pandud vitamiinisalatisse või suppidesse, sarnaselt nõgese või võilillega.

🌼 Ettevaatus: paiseleht sisaldab pürrolisidiinalkaloide, mis võivad olla maksale kahjulikud. Seetõttu tuleks toidukasutust käsitleda pigem huvitava rahvapärase traditsioonina, mitte igapäevase menüü osana.

Kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

• Paiseleht sisaldab pürrolizidiinalkaloide, mis võivad suurtes kogustes olla maksale toksilised.
• Pikaajalist või suurtes annustes kasutamist tuleks vältida.
• Ei soovitata rasedatele, imetavatele emadele ja lastele ilma arsti soovituseta.
• Võib põhjustada allergiat korvõieliste perekonna taimedele tundlikel inimestel.

Seosed haigustega

• Köha ja bronhiit – tugev traditsiooniline kasutus, osaliselt teaduslikult kinnitatud.
• Astma ja hingamisraskused – rahvapärane kasutus, teaduslik kinnitus piiratud.
• Haavad ja põletikud – välispidine kasutus rahvapärimuses, mõningane teaduslik alus olemas.

Retseptisoovitused

1. Paiselehe tee

• 1 tl kuivatatud paiselehe lehti või õisi
• 200 ml keeva vett
• Lase tõmmata 10–15 minutit, joo 2–3 korda päevas köha korral.

2. Paiselehe tinktuur (Venemaa rahvameditsiinist)

• 50 g kuivatatud paiselehte
• 250 ml viina või 40% alkoholi
• Lase seista 2 nädalat pimedas kohas, kurna. Võta 15–20 tilka veega 2 korda päevas.

3. Paiselehe salv

• 2 spl paiselehe tõmmist või purustatud värskeid lehti
• 50 g searasva või kookosõli
• Sega ja jahuta. Kasuta haavade, põletike ja putukahammustuste leevendamiseks.

4. Paiselehe õiesiirup

Koostisosad:

• 2 peotäit värskeid paiselehe õisi (korjatud kuiva ilmaga, kohe pärast avanemist)
• 500 g mett või suhkrut
• 250 ml vett
• 1 sidruni mahl (soovi korral)

Valmistamine:

1. Loputa õied kiiresti külma veega ja nõruta.
2. Pane õied ja vesi potti, kuumuta keemiseni ja lase vaiksel tulel 5–7 minutit tõmmata.
3. Kurna vedelik ja lisa juurde mesi või suhkur. Sega, kuni lahustub.
4. Soovi korral lisa sidrunimahl, mis annab maitsele värskust ja pikendab säilivust.
5. Vala siirup steriliseeritud klaaspudelisse või purki ja säilita külmkapis.

Kasutamine:

• Köha korral võtta 1 tl siirupit 2–3 korda päevas.
• Võib segada sooja tee sisse.

🌼 Märkus: seda siirupit kasutati rahvapäraselt pigem lühiajalise köharavimina, mitte igapäevase maiustusena. Pikaajalisel tarvitamisel võib pürrolisidiinalkaloidide sisaldus muutuda riskiks, mistõttu soovitatakse kasutada mõõdukalt.

5. Paiselehevarred “spargli moodi”

• Peotäis värskeid paiselehe õievarsi
• Näpuotsaga soola
• Veidi võid või oliiviõli
  👉 Koori jämedamad varred õrnalt, keeda soolaga maitsestatud vees 3–4 minutit, kuni nad on pehmed, aga krõmpsud. Kurna ja sega läbi või või oliiviõliga. Serveeri kevadise kõrvalroana.

Mida veel teada

Paiselehe lehti tuleks korjata pärast õitsemist, kui need on suured ja terviklikud. Õisi kogutakse kevadel, kohe nende avanemise järel. Kuivatada tuleks varjus ja õhulises kohas. Ravimtaimede korjamise kalender – vaata siit.
Paiseleht sobib hästi kombineerimiseks teiste köharohtudega, näiteks pärnaõie ja nurmenukuga.

Bioaktiivsed ühendid

• Limaained
• Flavonoidid (kvertsetiin, rutiin)
• Fenoolhapped (klorogeenhape, kofeiinhape)
• Saponiinid
• Väikeses koguses pürrolizidiinalkaloide

Keemiline või toitaineline koostis

Täpsed kvantitatiivsed väärtused puuduvad, kuid teada on, et paiseleht sisaldab lima-aineid, flavonoide, fenoolhappeid, saponiine ning vähesel määral pürrolizidiinalkaloide, mis määravad taime kasutamise ettevaatusnõuded.

FAQ

Kas paiseleht sobib igapäevaseks teejoogiks?
Ei, seda ei soovitata regulaarselt kasutada pürrolizidiinalkaloidide tõttu.

Kas paiseleht on mürgine?
Väikestes kogustes mitte, kuid pikaajalisel või liigses tarbimisel võib kahjustada maksa.

Kas paiselehte võivad kasutada lapsed?
Ainult arsti soovitusel, sest ohutus pole täielikult tõestatud.

Millal on parim aeg paiselehe korjamiseks?
Õisi kevadel kohe pärast avanemist, lehti pärast õitsemist.

Kas paiseleht aitab köha vastu?
Jah, traditsiooniliselt kasutatakse köha leevendamiseks, teaduslik tõendus on osaline.

Kokkuvõte

Paiseleht on üks kevade esimesi ravimtaimi, mis on tuntud eelkõige oma köha leevendava ja hingamisteid rahustava toime poolest. Tema kasutus ulatub antiikajast tänapäeva, olles nii köharoht kui ka haavaravi abiline.
„Tussilago farfara lehtede limaained katavad limaskesta kaitsekihiga, vähendades ärritust ja toetades hingamisteede tervist“ (Wichtl, 2004).

Allikad

• Wichtl, M. (2004).
  Herbal Drugs and Phytopharmaceuticals.
  CRC Press – https://doi.org/10.1201/9780203645669
• Barnes, J., Anderson, L. A., & Phillipson, J. D. (2007).
  Herbal Medicines (3rd ed.).
  Pharmaceutical Press – https://doi.org/10.1211/9780857110387
• Kalle, R., & Sõukand, R. (2013).
  Historical ethnobotanical review of medicinal plants in Estonia (1888–1994).
  Journal of Ethnopharmacology – https://doi.org/10.1016/j.jep.2013.01.011
• ESCOP Monographs. (2003).
  Tussilago farfara – Monograph on the medicinal use.
  European Scientific Cooperative on Phytotherapy – https://escop.com/product/tussilago-farfara-monograph/