Angervaks on aromaatne ja kauni kreemvalge õitemerega taim, mida hinnatakse nii rahvameditsiinis kui ka tänapäeva loodusravis. Taime õied ja juured sisaldavad põletikuvastaseid, valuvaigistavaid ja immuunsust tugevdavaid ühendeid. Eestis on angervaksal pikk traditsioon – teda on kasutatud palaviku alandamiseks, liigesevalude leevendamiseks ja tee valmistamiseks.
Kiired faktid
- Perekond: Roosõielised (Rosaceae)
- Kasutatav osa: õied, lehed, juured
- Peamised toimeained: salitsüülhappe derivaadid, flavonoidid, tanniinid, C-vitamiin
- Peamised toimed: põletikuvastane, valuvaigistav, higistama ajav, immuunsust toetav
- Tüüpilised kasutusviisid: tee, tinktuur, salvid, kapslid

Taimest lühidalt
Ladinakeelne nimi: Filipendula ulmaria
Rahvapärased nimetused Eestis: angervaks, lõhnav angervaks, mesihein, meevaks, metsvaks, niiduangervaks, angerväits.
Need nimed on talletatud ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli herbaariumi andmebaasides ning pärinevad rahvapärimustest, kus angervaksa hinnati kõrgelt nii ravimi kui ka meetaimena.
Päritolu ja levik: angervaks on laialt levinud Euroopa ja Aasia parasvöötme niisketel niitudel, kraavikallastel ja metsaservadel. Eestis kasvab ta looduses rohkesti.
Ajalugu:
Juba keskajal kasutati angervaksa “loodusliku aspiriinina” tänu salitsüülhappe sisaldusele. Inglise folklooris oli taim tuntud kui “meadowsweet” ning seda peeti kuninganna Elizabeth I lemmiklilleks. Rahvameditsiinis kasutati nii õisi kui ka juuri põletiku ja valude leevendamiseks.
Angervaks Eestis
Eestis on angervaks väga levinud niiskematel niitudel, kraavikallastel, jõeäärsetel luhaniitudel ja metsaservadel. Taim eelistab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta ning viljakat, niisket mulda. Angervaksa õitseaeg kestab tavaliselt juunist augustini, mil tema kreemvalged ja tugevasti lõhnavad õied täidavad õhu magusa aroomiga.
Korjeaeg on parim täisõitsemise perioodil, mil õied on avanenud, kuid veel mitte pruunistunud – nii säilib maksimaalselt eeterlikke õlisid ja C-vitamiini. Juuri kogutakse sügisel pärast õitsemist, kui maapealne osa on närbunud. Eesti rahvameditsiinis on angervaksa õieteed kasutatud palaviku ja külmetuse korral, juuretõmmist aga seedimise ja liigesevalude leevendamiseks. Lisaks on angervaksa peetud ka kaitsetaimeks, mida toodi tuppa või hoiti ukse lähedal, et “paha eemale peletada”.
Põhilised kasulikud toimed
1. Põletikuvastane toime
Angervaksa õied ja juured sisaldavad salitsüülhappe derivaate, mis aitavad vähendada põletikku liigestes ja lihastes. See muudab taime populaarseks toetavaks vahendiks reuma ja artriidi puhul.
2. Valuvaigistav efekt
Salitsülaatide ja flavonoidide koosmõju annab angervaksale loodusliku valuvaigistava toime, eriti peavalu, lihasvalu ja menstruatsioonikrampide korral.
3. Palaviku alandamine
Traditsiooniliselt on angervaksa teed joodud külmetushaiguste ajal, et soodustada higistamist ja aidata organismil palavikku langetada.
4. Seedimise toetamine
Angervaks aitab leevendada kõrvetisi ja kerget maoärritust, kuna selle tanniinid ja limaaine kaitsevad mao limaskesta.
5. Immuunsuse tugevdamine
C-vitamiin ja antioksüdandid toetavad organismi kaitsevõimet, eriti külmetushaiguste hooajal.
6. Veepeetuse vähendamine
Angervaksal on kerge diureetiline toime, mis aitab vähendada turseid ja liigsest vedelikust tingitud ebamugavust.
Kasutusviisid
- Tee – kõige levinum vorm, valmistatud kuivatatud õitest või õite-lehtede segust.
- Pulber – jahvatatud kuivatatud õied või juured, lisatakse kapslitesse või smuutidesse.
- Tinktuur – alkohoolne tõmmis, millel on kontsentreeritum toime.
- Salvid ja õlid – välispidiseks kasutamiseks liigese- ja lihasvalude korral.
- Kapslid – standardiseeritud toimeainesisaldusega toidulisandid.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Ei sobi inimestele, kellel on aspiriiniallergia.
- Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal.
- Verevedeldajaid kasutavad inimesed peaksid enne tarvitamist nõu pidama arstiga.
- Suuremas koguses võib põhjustada iiveldust või maoärritust.
Seosed haigustega
- Reuma ja artriit – põletiku ja valu leevendamine.
- Gripp ja külmetus – palaviku alandamine ja immuunsuse tugi.
- Seedehäired – mao limaskesta kaitse.
- Tursed – vedelikupeetuse vähendamine.
Retseptisoovitused
1. Angervaksa õietee
- 1 tl kuivatatud õisi
- 250 ml kuuma vett
- Lase tõmmata 10 minutit, joo 2–3 korda päevas külmetuse ajal.
2. Angervaksa ja piparmündi rahustav tee
- 1 osa angervaksa õisi
- 1 osa piparmündi lehti
- Vala peale 300 ml kuuma vett, lase 7 minutit tõmmata.
3. Angervaksa jalavann tursete vähendamiseks
- 2 peotäit värskeid või kuivatatud õisi
- 2 liitrit kuuma vett
- Leota jalgu 15 minutit.
Mida tasub veel teada
Angervaks on hinnatud ka meetaim, andes mesilastele rikkalikult nektarit. Lõhnavate õite tõttu kasutatakse teda ka koduses kosmeetikas, näiteks näoveedes ja looduslikes deodorantides.
Bioaktiivsed ühendid
- Salitsüülhappe derivaadid (spirea, spireiinhape)
- Flavonoidid (kvertsetiin, kaempferool)
- Tanniinid
- C-vitamiin
- Fenoolhapped
Toitaineline koostis (100 g kuivatatud õisi)
Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
---|---|---|
C-vitamiin | 180 mg | 200% |
Kiudained | 15 g | 60% |
Kaltsium | 500 mg | 50% |
Magneesium | 90 mg | 22% |
Raud | 4 mg | 22% |
*Arvutused põhinevad keskmisel täiskasvanu päevavajadusel.
FAQ
Mis on angervaks?
Looduslik ravimtaim, mille õisi ja juuri kasutatakse põletiku, valu ja külmetuse leevendamiseks.
Kuidas angervaksa võtta?
Levinum on tee, kuid saadaval on ka tinktuurid, kapslid ja salvid.
Kas angervaks on ohutu?
Enamasti jah, kuid aspiriiniallergia ja verevedeldajate kasutamise korral tuleb olla ettevaatlik.
Kas õied ja juured erinevad toime poolest?
Jah. Õied on aromaatsemad ja sisaldavad rohkem C-vitamiini ning eeterlikke õlisid, juured aga tanniine ja mõningaid tugevamaid põletikuvastaseid ühendeid.
Kokkuvõte
Uuringud kinnitavad, et angervaksal on märkimisväärne põletikuvastane ja immuunsust toetav toime. Õite ja juurte kasutamine koos tagab laiematoimelise raviefekti, mis on hinnatud nii rahvapärimuses kui ka teaduslikes käsitlustes.
“Angervaks on rahvameditsiini kuldvara – looduslik valuvaigisti ja põletikuleevendaja, mille jõud peitub nii õites kui juurtes.”
Allikad / viited
- Tamm, Ü. (2015).
Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/ - European Medicines Agency (EMA). (2018).
Assessment report on Filipendula ulmaria.
EMA Herbal Monograph – https://www.ema.europa.eu/en - Watson, R. R., & Preedy, V. R. (2015).
Bioactive foods and extracts.
CRC Press – https://www.crcpress.com/ - Williamson, E. M. (2013).
Herbal Drugs and Phytopharmaceuticals.
MedPharm Scientific Publishers – https://www.medpharm.de/