Käokuld – kuldne tugi seedimisele ja sapitalitlusele

Kiired faktid

• Ladinakeelne nimi: Helichrysum arenarium (L.) Moench; droogi nimi: Helichrysi flos (käokullaõis).
• Rahvapärased nimetused: käokuld, kuld-lõng, liiv-teekummel; inglise keeles sandy everlasting, dwarf everlast.
• Peamine kasutus: traditsiooniline ravim seedimise toetuseks (puhitus, täiskõhutunne); rahvameditsiinis ka sapi- ja maksatalitluse toetuseks.
• Tõendatus: EMA monograafias on näidustus „seedetrakti häired täiskõhutunde ja puhitusega“ traditsioonilise kasutuse alusel; kvaliteetseid kliinilisi katseid on vähe.

Taimest lühidalt

Botaaniline kuuluvus: korvõielised (Asteraceae), perekond Helichrysum. Kuni 30 cm kõrgune mitmeaastane taim, kollaste „igikestvate“ õisikute ja hõbehallide lehtedega. Õied hangitakse ravimdroogina täisavanenuna ning kuivatatult säilitavad need kaua värvi.

Päritolu ja kasvukohad: Liik on laialt levinud Lääne- ja Kesk-Euroopast kuni Lääne-Siberi ja Kesk-Aasiani; kasvab kuivadel liivikutel ja nõmmedel. Eestis on taim looduslik ning kirjanduses on seda peetud kaitset vajavaks/„hoolt nõudvaks“ liigiks – seega tuleks eelistada ametlikke drooge, mitte looduses korjamist kaitsealadel.

Ajalugu: Käokulla õisikuid on kasutatud Ida-Euroopas ja Põhja-Euroopas vähemalt 19.–20. sajandist. Poola farmakopöas võeti Helichrysi flos ametlikku kasutusse juba eelmise sajandi alguskümnenditel; Nõukogude Liidus ja Balti riikides kasutati taime laialdaselt sapierituse ergutajana.

Põhilised kasulikud toimed

1. Seedimise hõlbustamine (puhitus, täiskõhutunne).
   EMA monograafia järgi on käokullaõie tee traditsiooniline rohi seedetrakti vaevuste korral, kui esineb täiskõhutunne ja puhitus. Tõenäoline mehhanism on mõrkainetest ja polüfenoolidest tulenev seede- ja sapinõrete eritumise soodustus, mis kiirendab maosisu ja sapi liikumist. Kliinilised randomiseeritud uuringud on napid, kuid pikaajaline kasutustraditsioon toetab lühiajalist tarvitamist. 
2. Sapieritust soodustav ja spasmolüütiline toime (kolereetiline/kolagoogne).
   Loomkatsetes ja vanemates farmakognoosiatöödes on täheldatud flavonoidide (nt naringeniini glükosiidid, apigeniin) toimet sapieritusele ja sapiteede silelihastele. Need võivad aidata sapivoolu, vähendades samaaegset sapipaisu tunnet.
3. Antioksüdantne ja mikroobivastane potentsiaal.
   In vitro uuringutes on käokullaõite veeleotistel mõõdukas antioksüdantne toime ning osa ekstrakte on näidanud mikroobivastast aktiivsust. Need leiud selgitavad osaliselt rahvameditsiinilist kasutust, kuid kliiniline relevants vajab kinnitust.
4. Isu ja sapisekretsiooni toetamine rahvameditsiinis.
   Rahvapäraselt on käokulda kasutatud halva isuga, pärast rasket toitu või „maksa väsimuse“ tunnet. Mitmed farmaatsiatooted Ida-Euroopas (nt flavonoidipreparaat „Flamin“) toetuvad samale farmakoloogilisele profiilile.
5. Võimalik põletikuvastane toime.
   Mitmed koostisosad (nt apigeniini ja luteoliini glükosiidid) on teistes taimedes näidanud põletikuvastast toimet; käokulla puhul pärinevad andmed valdavalt rakukultuuri- ja loomkatsetest.

Kasutusviisid

• Tee/infusioon: 3 g peenestatud droogi 150–200 ml keeva vee kohta; lasta tõmmata ~10 min ja juua 1–3× päevas. Manustada 15–30 min enne sööki või sümptomite ilmnemisel.
• Keedis/dekoktsioon: 1,5 g droogi 150–250 ml vee kohta; keeta 10 min. 2–3× päevas.
• Apteegisegud: Sageli kombineeritakse kummeli, piparmündi ja köömnetega seedimise toetuseks. 
• Standardpreparaadid (nt tabletid/kapslid): Ida-Euroopas on kasutatud flavonoidipreparaate (nt „Flamin“ 50 mg 3× päevas kuni 40 päeva), kuid need ei ole Eestis laialt kättesaadavad ning nende kasutamisel tuleks järgida tootja juhiseid ja arsti nõuandeid.

Kestus: Kui sümptomid püsivad üle 2 nädala, pöördu arsti poole.

Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

• Ülitundlikkus: vältida, kui esineb allergia käokullale või teistele korvõielistele (Asteraceae).
• Sapiteede haigused: ei ole soovitatav sapiteede sulguse, kolangiidi, maksahaiguse või sapikivide korral (kolereetilise toime tõttu võib seisund süveneda).
• Rasedus ja imetamine: andmeid napib; kasutamine ei ole soovitatav.
• Lapsed ja noorukid <18 a: kasutust ei soovitata piisavate andmete puudumisel.
• Koostoimed: ametlikes allikates ei ole raporteeritud kliiniliselt olulisi koostoimeid; siiski väldi samaaegset kasutust tugevate kolereetikumidega või antikoagulantidega ilma arsti nõusolekuta.

NB! Käesolev info on hariduslik ega asenda arsti diagnoosi ega ravi.

Seosed haigustega / mille puhul kasutatakse

• Düspepsia, puhitustunne, täiskõhutunne – ametlik traditsiooniline näidustus EMA monograafia järgi.
• Sapi väljavoolu toetamine (rahvameditsiin, farmakognoosia) – loomkatsed ja traditsiooniline kasutus viitavad kolereetilisele/kolagoogsele toimele, kuid kontrollitud kliinilised uuringud on puudulikud.
• Maksa ja sapiteede funktsiooni toetamine – traditsioonilise kasutuse raamides; tõendus inimestel piiratud.
• Kuseeritust soodustav ja kerge spasmolüütiline toime – kirjeldatud rahvameditsiinis; kliiniline relevants ebaselge.

Retseptisoovitused (3)

1. Maksa-sõbralik käokullatee „enne sööki“

• 1 tl (u 1,5 g) käokullaõisi
• 200 ml keeva vett
• Soovi korral lisaks ½ tl kuivatatud piparmünti
  Valmistamine: Vala õitele vesi, kata ja lase 10 min tõmmata. Joo 15–30 min enne sööki. Kasuta kuni 2 nädalat järjest; püsivate kaebuste korral küsi arstilt nõu.

2. „Rahulik kõht“ – segutõmmis puhituse korral

• 1 osa käokulda, 1 osa kummelit, 1 osa köömneid
• 250 ml keeva vett, kokku 2–3 g droogi tassi kohta
  Valmistamine: Tõmba 10 min, kurna. Joo pärast rasket toitu või kõhupuhituse korral 1–2× päevas kuni sümptomid leevenevad.

3. Käokulla keedis nahatooniku jaoks (välispidine)

• 1,5 g käokullaõisi
• 200 ml vett
  Valmistamine: Keeda tasasel tulel 10 min, jahuta ja kurna. Kasuta vatipadja abil näotoonikuna rasuse/ebapuhase naha rahustamiseks 1–3× nädalas (väldi silmaümbrust; katkise naha korral mitte kasutada). (Kasutus tugineb traditsioonilisele praktikale; kliinilisi andmeid napib.)

Mida tasub veel teada

• Liigikaitse: Mitmes Euroopa riigis (sealhulgas Eestis) on käokuld loodusväärtusena tähelepanu all; korje loodusest võib olla piiratud.
• Kvaliteet: Droogi kvaliteeti mõjutab korjeaeg (täisõies), kuivatamine ja säilitamine. Eelistada tuleks farmakopöa nõuetele vastavaid tooteid.
• Kliinilised uuringud: 2018. a ülevaade rõhutab, et inimestel tehtud kliinilisi uuringuid käokulla preparaatidega peaaegu ei ole – tõenduspõhisus on piiratud.

Bioaktiivsed ühendid

• Flavonoidid: isosalipurposiid (chalcone), naringeniin ja selle glükosiidid (helichrysin A/B), kaempferooli-, kvertsetiini-, luteoliini- ja apigeniiniglükosiidid (nt kaempferool-3-O-glükosiid, kvertsetiin-3-O-glükosiid, apigeniin-7-O-glükosiid). 
• Fenoolhapped: klorogeen-, kofeiin-, p-kumaar- ja feruulahape.
• Kumariinid ja ftaliidid: skopoletiin, skopoliin; 5,7-dihüdroksüftaliid jt. 
• Antioksüdantsus: veeleotised näitavad mõõdukat antioksüdantset aktiivsust in vitro.

Toitaineline koostis (tassitäis teed)

Käokulla tee ei ole märkimisväärne makrotoitainete allikas. Allolev tabel on orienteeruv ja näitab, et tavaline 200 ml tõmmis annab vaid tühise koguse energiat ja toitaineid.

NB! Ravimtaimede teede mikroelementide sisaldus varieerub tugevalt kasvukoha ja töötlemise järgi ning ei ole standardne toitumisallikas. 

Korjamine, kuivatamine ja säilitamine

Käokulda korjatakse tavaliselt täisõites, kui õisikud on erkkollased ja kuivad, sest just siis sisaldavad need kõige rohkem toimeaineid. Korjates lõigatakse õisikud koos lühikese varreosaga ning välditakse niisket ilma, et taim ei hakkaks riknema. Kuivatamiseks laotatakse õied õhukese kihina varjulisse, hästi ventileeritavasse ruumi või asetatakse kuivatisse madalal temperatuuril, kuni õisikud muutuvad krõbedaks ja säilitavad oma loomuliku värvi. Kuivanud käokuld hoitakse õhukindlas anumas, eemal otsesest päikesevalgusest ja niiskusest – nii säilib taime aroom, toimeained ja kvaliteet kuni järgmise hooajani.

Võrdlustabel: käokuld vs raudrohi

• Käokuld on parim valik, kui eesmärk on maks ja sapiteed, eriti raskustunde või aeglase seedimise korral.
• Raudrohi sobib paremini põletike, gaaside, spasmide ja üldise seedimise toetamiseks.

Käokulla kasutamine lähikultuurides

Käokuld on olnud hinnatud ravimtaim paljudes Euroopa piirkondades, kus seda on kasutatud peamiselt maksa, sapiteede ja seedimise toetamiseks. Kuigi taime tuntus varieerub piirkonniti, leidub selle kasutamisel mitmeid ühiseid jooni.

Skandinaavia maad

Skandinaavias on käokuld olnud traditsioonilises rahvameditsiinis tuntud kui taim, mis aitab seedimise ja raskustunde korral. Rootsis ja Norras kasutati seda sageli:

• seedimise ergutamiseks pärast rammusaid toite,
• kergemate maksa- ja sapivaevuste leevendamiseks,
• ning mõnikord ka külmetushaiguste korral, segatuna teiste ürtidega nagu raudrohi ja pune.

Käokuld ei olnud seal nii laialt levinud kui Lõuna- või Ida-Euroopas, kuid seda hinnati kui “kibedat toonikut”, mis aitas organismi turgutada.

Slaavi rahvameditsiin

Slaavi kultuurides – eriti Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes – on käokuld üks tuntumaid sapiteede ja maksa toetajaid. Seda kasutati:

• sapipõie talitluse parandamiseks,
• maksa puhastamiseks,
• põletike ja tursete vähendamiseks,
• ning seedimise kiirendamiseks.

Slaavi rahvameditsiinis valmistati käokullast sageli tõmmiseid ja tinktuure, mida kasutati kuurina. Taim oli hinnatud ka oma kerge diureetilise toime tõttu.

Saksamaa ja Kesk-Euroopa

Saksamaal on käokuld (Sand-Strohblume) olnud ametlikult tunnustatud ravimtaim juba 20. sajandi algusest. Saksa taimravi traditsioonis kasutatakse seda:

• sapierituse soodustajana,
• maksafunktsiooni toetajana,
• seedimise parandajana,
• ning põletikuvastase toime tõttu.

Saksamaal on käokuld sageli osa apteegisegudest, mis on mõeldud maksa ja sapiteede toetamiseks. Taim on kantud ka mitmetesse Euroopa farmakopöadesse.

Vahemeremaad

Vahemeremaades – eriti Itaalias, Kreekas ja Prantsusmaal – on käokulla sugulased (Helichrysum perekonna teised liigid) väga tuntud. Seal kasutatakse neid:

• seedimise parandamiseks,
• põletike leevendamiseks,
• hingamisteede toetamiseks,
• ning naha rahustamiseks (salvid, õlid).

Kuigi täpselt sama liik (Helichrysum arenarium) pole kõikjal levinud, on selle toime sarnane teiste Helichrysum’i liikidega, mida kasutatakse näiteks:

• aroomiteraapias,
• nahahoolduses,
• seedimise toetamisel pärast rammusaid Vahemere toite.

Balti ja Põhja-Euroopa traditsioonid

Eestis, Lätis ja Leedus on käokuld olnud traditsiooniline ravimtaim, mida kasutati:

• sapiteede ja maksa toetamiseks,
• seedimise parandamiseks,
• põletike leevendamiseks,
• ning üldise organismi turgutajana.

Rahvameditsiinis peeti käokulda “kibedaks ravimtaimeks”, mis aitab kehal taastuda ja seedesüsteemil paremini toimida.

Mida ütleb kaasaegne teadus?

Viimaste aastate teadusuuringud (2020–2025) kinnitavad, et käokuld (Helichrysum arenarium) on palju enamat kui traditsiooniline ravimtaim. Uuringud on keskendunud taime bioaktiivsetele ainetele, antioksüdantsele toimele ja võimalikele tervisekasutustele. Allpool on lihtne ülevaade sellest, mida teadlased on leidnud.

Rikkalik bioaktiivsete ainete sisaldus

Uuringud näitavad, et käokuld sisaldab rohkelt kasulikke ühendeid:

• flavonoidid
• fenoolhapped
• kumariinid
• antioksüdandid

Need ained toetavad organismi loomulikku kaitsevõimet ja aitavad vähendada oksüdatiivset stressi.
Viide: Applied Sciences, 2022 – ülevaateartikkel käokulla koostisest ja kasutusvõimalustest.

Toetab maksa ja seedimist

Mitmed uuemad tööd kinnitavad, et käokulla ekstraktid:

• soodustavad sapi eritumist
• toetavad maksa tööd
• aitavad leevendada raskustunnet pärast sööki

See vastab hästi taime traditsioonilisele kasutusele maksa ja sapiteede toetajana.
Viide: Applied Sciences, 2022 – taime farmakoloogilised omadused.

Tugev antioksüdantne ja põletikuvastane toime

2023. aasta uuringud näitavad, et käokulla ekstraktidel on märkimisväärne antioksüdantne aktiivsus ning need võivad pärssida põletikku tekitavaid protsesse.
Viide: 2023 – Antimicrobial and Antioxidant Activities of Helichrysum arenarium subsp. aucheri.

Antimikroobne toime

Sama uuring on leidnud, et käokulla ekstraktid võivad pärssida mitmete bakterite ja seente kasvu. See toetab taime kasutamist seedimise ja organismi üldise tasakaalu toetamisel.

Uued ekstraktsioonimeetodid (2024)

Teadlased on uurinud ka uusi viise, kuidas käokullast toimeaineid paremini kätte saada:

• ultraheli ekstraktsioon
• etanooliekstraktid
• superkriitiline CO₂

Need meetodid võimaldavad saada puhtama ja tugevama toimega ekstrakte, mida saab kasutada toidulisandites ja taimsetes preparaatides.
Viide: 2024 – Bioactive profiling and extraction methods of Helichrysum arenarium.

Seega ka uuem teadus kinnitab, et käokuld on:

• tugev antioksüdant, mis toetab organismi kaitsevõimet
• seedimist ja sapiteid toetav taim, mis aitab raskustunde ja aeglase seedimise korral
• põletikuvastase toimega, mis toetab keha loomulikku tasakaalu
• potentsiaalne maksa toetaja, mida uuritakse üha rohkem

See teebki käokullast hinnatud taime nii traditsioonilises kui ka kaasaegses taimravi maailmas.

Käokulla kasvatamise juhis (Eesti tingimustes)

1. Kasvukoht

Väga oluline

• Täispäike (vähemalt 6–8 tundi päevas)
• Tuuline ja avatud koht sobib hästi
• Väldi varjulisi ja niiskeid alasid

Käokuld on looduslikult liiva- ja nõmmekoosluste taim, seega ei sobi talle „viljakas peenramaa“.

2. Muld

Edu võti on õige muld

• Kerge, liivane või kruusane
• Väga hea drenaaž
• Toitainevaene kuni mõõdukas

Soovituslik mullasegu aias:

• 60–70% liiva
• 20–30% aiamulda
• 10% peent kruusa

Ära lisa komposti ega sõnnikut — liiga rammus muld vähendab õitsemist.

3. Külvamine

Seemnetest kasvatamine (kõige tavalisem)

• Külviaeg:
  • aprill–mai (otse avamaale)
  • või märtsis ettekasvatus potis
• Seemned vajavad valgust → ära kata mullaga
• Suru kergelt pinnasesse
• Idanemisaeg: 10–20 päeva

Idanemine võib olla ebaühtlane — see on normaalne.

4. Istutamine ja vahed

• Taimede vahe: 25–30 cm
• Sobib hästi:
  • kiviktaimlasse
  • liivapeenrasse
  • looduslikku „niidunurka“

5. Kastmine

• Esimesel aastal kasta mõõdukalt
• Hiljem väga põuakindel
• Seisev vesi = suurim vaenlane

6. Hooldus

• Väga vähenõudlik
• Umbrohtu eemalda alguses
• Väetamist ei vaja
• Õitsemise järel võib kuivanud varred tagasi lõigata

7. Talvitumine

• Käokuld on Eestis külmakindel
• Ei vaja katmist
• Talub hästi ka lumeta talve, kui muld on kuiv ja vett ei kogu

8. Õitsemine

• Tavaliselt juuni – august
• Õied sobivad kuivatamiseks, teeks ja ka dekoratiivseks kasutamiseks.

Korje:

• Korja täisõies, kuiva ilmaga
• Kuivata varjulises, õhurikkas kohas

KKK (FAQ)

Mis on käokuld ja milleks seda kasutatakse?
Käokuld (Helichrysum arenarium) on ravimtaim, mille õitest tehtud tee on traditsiooniline abi puhituse ja täiskõhutunde leevendamiseks; rahvameditsiinis toetab ka sapi väljavoolu.

Mis on soovitatav annus?
Infusioonina 3 g droogi 150–200 ml keeva vee kohta, 1–3× päevas; keedisena 1,5 g 150–250 ml vee kohta, 2–3× päevas. Võtta 15–30 min enne sööki.

Kas see on ohutu?
Üldiselt talutav, kuid vältida sapiteede sulguse, kolangiidi, maksahaiguse ja sapikivide korral; raseduse ja imetamise ajal ei soovitata andmete puudumise tõttu. Alla 18-aastastele ei ole soovitatav.

Kas käokuld sobib pikaajaliseks kasutamiseks?
Traditsiooniliselt kasutatakse lühiajaliselt (kuni 2 nädalat) ägenemiste korral. Püsivate kaebuste või korduvalt tekkiva puhituse korral pöördu uuringute tegemiseks arsti poole.

Kas see aitab „maksa puhastada“?
Laborikatsetes on kirjeldatud kolereetilist ja antioksüdantset toimet, kuid inimestel tõend on napp. Seetõttu ei saa lubada maksa „puhastamist“ meditsiinilises mõttes. 

Kokkuvõte

Käokuld on tõendatud traditsiooniga ravimtaim, mille peamine kasutus on seedimise tugi puhituse ja täiskõhutunde korral. Farmakoloogiline profiil (kolereetiline, kerge spasmolüütiline, antioksüdantne) sobitub hästi rahvapäraste kasutusviisidega, kuid kvaliteetseid kliinilisi uuringuid veidi napib. Vastunäidustused (sapiteede sulgus, kolangiit, maksahaigus, sapikivid) ja rasedus/imetamine on olulised ohukohad, mida tuleb järgida. 

„Traditional herbal medicinal product used in digestive disorders with a feeling of fullness and bloating.“ (EMA HMPC, 2016).

Allikad / viited

European Medicines Agency. (2016).
European Union herbal monograph on Helichrysum arenarium (L.) Moench, flos. – https://www.fitoterapia.net/archivos/201611/wc500206953.pdf

Pljevljakušić, D., Bigović, D., Janković, T., Jelačić, S., & Šavikin, K. (2018).
Sandy Everlasting (Helichrysum arenarium (L.) Moench): Botanical, Chemical and Biological Properties. Frontiers in Plant Science – https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpls.2018.01123/full

Czinner, E., Kéry, A., Hagymási, K., Blázovics, A., Lugasi, A., Szöke, E., & Lemberkovics, E. (1999).
Biologically active compounds of Helichrysum arenarium (L.) Moench. European Journal of Drug Metabolism and Pharmacokinetics – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10892893/

Czinner, E., Hagymási, K., Blázovics, A., Kéry, A., Szoke, E., & Lemberkovics, E. (2000).
In vitro antioxidant properties of Helichrysum arenarium (L.) Moench. Journal of Ethnopharmacology – https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378874100003044

Dănăilă-Guidea, S. M., et al. (2022).
Helichrysum arenarium: From Cultivation to Application. Applied Sciences (MDPI) – https://www.mdpi.com/2076-3417/12/20/10241