Skip to content

Käokuld – kuldne tugi seedimisele ja sapitalitlusele

    Käokuld ehk liiv-teekummel (Helichrysum arenarium) on Asteraceae sugukonna ravimtaim, mille õitest valmistatud tee on Euroopa ravimiameti (EMA) hinnangul traditsiooniline rohi puhituse ja täiskõhutunde korral. Taim on tuntud ka kolereetilise (sapieritust soodustava) ja kolagoogse (sapi väljutamise) toime poolest, kuid kliinilisi uuringuid on napilt; kasutada tuleks mõistlikult ja vastunäidustusi arvestades.

    Kiired faktid

    • Ladinakeelne nimi: Helichrysum arenarium (L.) Moench; droogi nimi: Helichrysi flos (käokullaõis).
    • Rahvapärased nimetused: käokuld, kuld-lõng, liiv-teekummel; inglise keeles sandy everlastingdwarf everlast.
    • Peamine kasutus: traditsiooniline ravim seedimise toetuseks (puhitus, täiskõhutunne); rahvameditsiinis ka sapi- ja maksatalitluse toetuseks.
    • Tõendatus: EMA monograafias on näidustus „seedetrakti häired täiskõhutunde ja puhitusega“ traditsioonilise kasutuse alusel; kvaliteetseid kliinilisi katseid on vähe.

    Käokuld

    Taimest lühidalt

    Botaaniline kuuluvus: korvõielised (Asteraceae), perekond Helichrysum. Kuni 30 cm kõrgune mitmeaastane taim, kollaste „igikestvate“ õisikute ja hõbehallide lehtedega. Õied hangitakse ravimdroogina täisavanenuna ning kuivatatult säilitavad need kaua värvi.

    Päritolu ja kasvukohad: Liik on laialt levinud Lääne- ja Kesk-Euroopast kuni Lääne-Siberi ja Kesk-Aasiani; kasvab kuivadel liivikutel ja nõmmedel. Eestis on taim looduslik ning kirjanduses on seda peetud kaitset vajavaks/„hoolt nõudvaks“ liigiks – seega tuleks eelistada ametlikke drooge, mitte looduses korjamist kaitsealadel.

    Ajalugu: Käokulla õisikuid on kasutatud Ida-Euroopas ja Põhja-Euroopas vähemalt 19.–20. sajandist. Poola farmakopöas võeti Helichrysi flos ametlikku kasutusse juba eelmise sajandi alguskümnenditel; Nõukogude Liidus ja Balti riikides kasutati taime laialdaselt sapierituse ergutajana.


    Põhilised kasulikud toimed

    1. Seedimise hõlbustamine (puhitus, täiskõhutunne).
      EMA monograafia järgi on käokullaõie tee traditsiooniline rohi seedetrakti vaevuste korral, kui esineb täiskõhutunne ja puhitus. Tõenäoline mehhanism on mõrkainetest ja polüfenoolidest tulenev seede- ja sapinõrete eritumise soodustus, mis kiirendab maosisu ja sapi liikumist. Kliinilised randomiseeritud uuringud on napid, kuid pikaajaline kasutustraditsioon toetab lühiajalist tarvitamist. 
    2. Sapieritust soodustav ja spasmolüütiline toime (kolereetiline/kolagoogne).
      Loomkatsetes ja vanemates farmakognoosiatöödes on täheldatud flavonoidide (nt naringeniini glükosiidid, apigeniin) toimet sapieritusele ja sapiteede silelihastele. Need võivad aidata sapivoolu, vähendades samaaegset sapipaisu tunnet.
    3. Antioksüdantne ja mikroobivastane potentsiaal.
      In vitro uuringutes on käokullaõite veeleotistel mõõdukas antioksüdantne toime ning osa ekstrakte on näidanud mikroobivastast aktiivsust. Need leiud selgitavad osaliselt rahvameditsiinilist kasutust, kuid kliiniline relevants vajab kinnitust.
    4. Isu ja sapisekretsiooni toetamine rahvameditsiinis.
      Rahvapäraselt on käokulda kasutatud halva isuga, pärast rasket toitu või „maksa väsimuse“ tunnet. Mitmed farmaatsiatooted Ida-Euroopas (nt flavonoidipreparaat „Flamin“) toetuvad samale farmakoloogilisele profiilile.
    5. Võimalik põletikuvastane toime.
      Mitmed koostisosad (nt apigeniini ja luteoliini glükosiidid) on teistes taimedes näidanud põletikuvastast toimet; käokulla puhul pärinevad andmed valdavalt rakukultuuri- ja loomkatsetest.

    Kasutusviisid

    • Tee/infusioon: 3 g peenestatud droogi 150–200 ml keeva vee kohta; lasta tõmmata ~10 min ja juua 1–3× päevas. Manustada 15–30 min enne sööki või sümptomite ilmnemisel.
    • Keedis/dekoktsioon: 1,5 g droogi 150–250 ml vee kohta; keeta 10 min. 2–3× päevas.
    • Apteegisegud: Sageli kombineeritakse kummeli, piparmündi ja köömnetega seedimise toetuseks. 
    • Standardpreparaadid (nt tabletid/kapslid): Ida-Euroopas on kasutatud flavonoidipreparaate (nt „Flamin“ 50 mg 3× päevas kuni 40 päeva), kuid need ei ole Eestis laialt kättesaadavad ning nende kasutamisel tuleks järgida tootja juhiseid ja arsti nõuandeid.

    Kestus: Kui sümptomid püsivad üle 2 nädala, pöördu arsti poole.


    Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

    • Ülitundlikkus: vältida, kui esineb allergia käokullale või teistele korvõielistele (Asteraceae).
    • Sapiteede haigused: ei ole soovitatav sapiteede sulguse, kolangiidi, maksahaiguse või sapikivide korral (kolereetilise toime tõttu võib seisund süveneda).
    • Rasedus ja imetamine: andmeid napib; kasutamine ei ole soovitatav.
    • Lapsed ja noorukid <18 a: kasutust ei soovitata piisavate andmete puudumisel.
    • Koostoimed: ametlikes allikates ei ole raporteeritud kliiniliselt olulisi koostoimeid; siiski väldi samaaegset kasutust tugevate kolereetikumidega või antikoagulantidega ilma arsti nõusolekuta.

    NB! Käesolev info on hariduslik ega asenda arsti diagnoosi ega ravi.


    Seosed haigustega / mille puhul kasutatakse

    • Düspepsia, puhitustunne, täiskõhutunne – ametlik traditsiooniline näidustus EMA monograafia järgi.
    • Sapi väljavoolu toetamine (rahvameditsiin, farmakognoosia) – loomkatsed ja traditsiooniline kasutus viitavad kolereetilisele/kolagoogsele toimele, kuid kontrollitud kliinilised uuringud on puudulikud.
    • Maksa ja sapiteede funktsiooni toetamine – traditsioonilise kasutuse raamides; tõendus inimestel piiratud.
    • Kuseeritust soodustav ja kerge spasmolüütiline toime – kirjeldatud rahvameditsiinis; kliiniline relevants ebaselge.

    Retseptisoovitused (3)

    1. Maksa-sõbralik käokullatee „enne sööki“
    • 1 tl (u 1,5 g) käokullaõisi
    • 200 ml keeva vett
    • Soovi korral lisaks ½ tl kuivatatud piparmünti
      Valmistamine: Vala õitele vesi, kata ja lase 10 min tõmmata. Joo 15–30 min enne sööki. Kasuta kuni 2 nädalat järjest; püsivate kaebuste korral küsi arstilt nõu.
    1. „Rahulik kõht“ – segutõmmis puhituse korral
    • 1 osa käokulda, 1 osa kummelit, 1 osa köömneid
    • 250 ml keeva vett, kokku 2–3 g droogi tassi kohta
      Valmistamine: Tõmba 10 min, kurna. Joo pärast rasket toitu või kõhupuhituse korral 1–2× päevas kuni sümptomid leevenevad.
    1. Käokulla keedis nahatooniku jaoks (välispidine)
    • 1,5 g käokullaõisi
    • 200 ml vett
      Valmistamine: Keeda tasasel tulel 10 min, jahuta ja kurna. Kasuta vatipadja abil näotoonikuna rasuse/ebapuhase naha rahustamiseks 1–3× nädalas (väldi silmaümbrust; katkise naha korral mitte kasutada). (Kasutus tugineb traditsioonilisele praktikale; kliinilisi andmeid napib.)

    Mida tasub veel teada

    • Liigikaitse: Mitmes Euroopa riigis (sealhulgas Eestis) on käokuld loodusväärtusena tähelepanu all; korje loodusest võib olla piiratud.
    • Kvaliteet: Droogi kvaliteeti mõjutab korjeaeg (täisõies), kuivatamine ja säilitamine. Eelistada tuleks farmakopöa nõuetele vastavaid tooteid.
    • Kliinilised uuringud: 2018. a ülevaade rõhutab, et inimestel tehtud kliinilisi uuringuid käokulla preparaatidega peaaegu ei ole – tõenduspõhisus on piiratud.

    Bioaktiivsed ühendid

    • Flavonoidid: isosalipurposiid (chalcone), naringeniin ja selle glükosiidid (helichrysin A/B), kaempferooli-, kvertsetiini-, luteoliini- ja apigeniiniglükosiidid (nt kaempferool-3-O-glükosiid, kvertsetiin-3-O-glükosiid, apigeniin-7-O-glükosiid). 
    • Fenoolhapped: klorogeen-, kofeiin-, p-kumaar- ja feruulahape.
    • Kumariinid ja ftaliidid: skopoletiin, skopoliin; 5,7-dihüdroksüftaliid jt. 
    • Antioksüdantsus: veeleotised näitavad mõõdukat antioksüdantset aktiivsust in vitro.

    Toitaineline koostis (tassitäis teed)

    Käokulla tee ei ole märkimisväärne makrotoitainete allikas. Allolev tabel on orienteeruv ja näitab, et tavaline 200 ml tõmmis annab vaid tühise koguse energiat ja toitaineid.

    Toitaine (200 ml)Kogus% Päevasest võrdluskogusest (DV)
    Energia< 5 kcal~0%
    Süsivesikud< 1 g~0%
    Valgud~0 g~0%
    Rasvad~0 g~0%
    Kiudained~0 g~0%
    MikrotoitainedJälgedes (mitte standardiseeritud)n/a

    NB! Ravimtaimede teede mikroelementide sisaldus varieerub tugevalt kasvukoha ja töötlemise järgi ning ei ole standardne toitumisallikas. 


    KKK (FAQ)

    Mis on käokuld ja milleks seda kasutatakse?
    Käokuld (Helichrysum arenarium) on ravimtaim, mille õitest tehtud tee on traditsiooniline abi puhituse ja täiskõhutunde leevendamiseks; rahvameditsiinis toetab ka sapi väljavoolu.

    Mis on soovitatav annus?
    Infusioonina 3 g droogi 150–200 ml keeva vee kohta, 1–3× päevas; keedisena 1,5 g 150–250 ml vee kohta, 2–3× päevas. Võtta 15–30 min enne sööki.

    Kas see on ohutu?
    Üldiselt talutav, kuid vältida sapiteede sulguse, kolangiidi, maksahaiguse ja sapikivide korral; raseduse ja imetamise ajal ei soovitata andmete puudumise tõttu. Alla 18-aastastele ei ole soovitatav.

    Kas käokuld sobib pikaajaliseks kasutamiseks?
    Traditsiooniliselt kasutatakse lühiajaliselt (kuni 2 nädalat) ägenemiste korral. Püsivate kaebuste või korduvalt tekkiva puhituse korral pöördu uuringute tegemiseks arsti poole.

    Kas see aitab „maksa puhastada“?
    Laborikatsetes on kirjeldatud kolereetilist ja antioksüdantset toimet, kuid inimestel tõend on napp. Seetõttu ei saa lubada maksa „puhastamist“ meditsiinilises mõttes. 


    Kokkuvõte

    Käokuld on tõendatud traditsiooniga ravimtee, mille peamine kasutus on seedimise tugi puhituse ja täiskõhutunde korral. Farmakoloogiline profiil (kolereetiline, kerge spasmolüütiline, antioksüdantne) sobitub hästi rahvapäraste kasutusviisidega, kuid kvaliteetseid kliinilisi uuringuid napib. Vastunäidustused (sapiteede sulgus, kolangiit, maksahaigus, sapikivid) ja rasedus/imetamine on olulised ohukohad, mida tuleb järgida. 

    „Traditional herbal medicinal product used in digestive disorders with a feeling of fullness and bloating.“ (EMA HMPC, 2016).

    „Until now, there are no clinical data about testing the preparations based on H. arenarium.“ (Frontiers in Plant Science, 2018).


    Allikad / viited

    European Medicines Agency. (2016).
    European Union herbal monograph on Helichrysum arenarium (L.) Moench, flos. – https://www.fitoterapia.net/archivos/201611/wc500206953.pdf

    Pljevljakušić, D., Bigović, D., Janković, T., Jelačić, S., & Šavikin, K. (2018).
    Sandy Everlasting (Helichrysum arenarium (L.) Moench): Botanical, Chemical and Biological Properties. Frontiers in Plant Science – https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fpls.2018.01123/full

    Czinner, E., Kéry, A., Hagymási, K., Blázovics, A., Lugasi, A., Szöke, E., & Lemberkovics, E. (1999).
    Biologically active compounds of Helichrysum arenarium (L.) Moench. European Journal of Drug Metabolism and Pharmacokinetics – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10892893/

    Czinner, E., Hagymási, K., Blázovics, A., Kéry, A., Szoke, E., & Lemberkovics, E. (2000).
    In vitro antioxidant properties of Helichrysum arenarium (L.) Moench. Journal of Ethnopharmacology – https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0378874100003044

    Dănăilă-Guidea, S. M., et al. (2022).
    Helichrysum arenarium: From Cultivation to Application. Applied Sciences (MDPI) – https://www.mdpi.com/2076-3417/12/20/10241

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga