Koirohi on üks tuntumaid mõru maitsega ravimtaimi, millel on pikk kasutusajalugu nii rahvameditsiinis kui ka toidukultuuris. Teda on kasutatud seedimise turgutamiseks, parasiitide tõrjumiseks ja ravimjoogina. Koirohi on kuulus ka selle poolest, et on olnud legendaarse absindi põhiline koostisosa.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Artemisia absinthium
- Sugukond: korvõielised (Asteraceae)
- Päritolu: Euroopa ja Aasia parasvöötme alad
- Kasutatavad osad: ürt (lehed ja õisikud), juured vähemal määral
- Peamised toimed: seedeelundkonna tugi, parasiidivastane, põletikuvastane, söögiisu soodustav
- Levik Eestis: kasvab looduslikult kuivades ja päikeselistes kohtades, sageli jäätmaadel ja teeäärtes
Taimest lühidalt
Koirohi on mitmeaastane rohttaim, mis võib kasvada 40–100 cm kõrguseks. Taimel on hallikasroheline värvus, puitunud varred ja sulgjad, hõbedase karvkattega lehed. Õisikud on väikesed, kollakad ja kerajas korvõielised, mis koonduvad tihedasse õisikusse.
Rahvapärased nimetused Eestis: koirohi, mõrurohi, ussirohi, mõru koirohi. Teda on kutsutud ka “absintheiniks” seoses kasutusega absindi valmistamisel.
Ajalugu:
Koirohtu tunti juba Vana-Egiptuses, kus seda kasutati põletike ja parasiitide raviks. Vana-Kreekas ja Roomas peeti teda seedimist parandavaks taimeks. Keskajal kasvatati kloostriaedades, kus teda kasutati nii ravimtaimena kui ka kangete jookide maitsestamisel. 19. sajandil sai koirohi kuulsaks absindi tõttu, kuid selle liigkasutamine ja thujone-sisaldus tõid kaasa ka pahandusi, mistõttu paljudes riikides absindi valmistamine keelustati. Tänapäeval kasutatakse koirohtu ravim- ja toidulisandina mõõdukates kogustes.
Põhilised kasulikud toimed
1. Seedimise toetamine ja söögiisu soodustamine
Koirohi on üks mõrudaimaid taimi, mistõttu stimuleerib ta tugevalt maomahla ja ensüümide eritumist. See parandab seedimist ja vähendab raskustunnet pärast sööki. Rahvameditsiinis kasutati teda isu tõstmiseks, eriti haigustest taastumisel. Mõruainete tõttu on koirohi olnud traditsiooniline koostisosa söögiisu tekitavates tinktuurides.
2. Parasiitide vastane toime
Üks tuntumaid kasutusviise on koirohi kui ussitõrje rohi. Seda anti lastele ja täiskasvanutele sooleusside raviks. Thujone ja teised bioaktiivsed ühendid mõjuvad parasiitidele halvavalt, aidates organismil neist vabaneda. Ka tänapäeva loodusravis kasutatakse koirohtu parasiidipuhastusprogrammides, sageli koos musta pähkli ja nelgiga.
3. Põletikuvastane ja antibakteriaalne toime
Koirohus sisalduvad ühendid omavad põletikuvastast toimet, aidates leevendada seedetrakti põletikke ja nakkushaigusi. Loomkatsed on näidanud, et koirohi võib vähendada põletikumediaatorite aktiivsust. Teda on kasutatud ka välispidiselt nahapõletike ja haavade raviks.
4. Menstruatsioonivalude leevendamine
Rahvameditsiinis kasutati koirohtu ka naiste tervise toetamiseks. Tema spasmolüütiline toime aitas leevendada menstruatsioonivalusid ja soodustas vereringet. Samas tuleb rõhutada, et raseduse ajal on koirohi vastunäidustatud, kuna ta võib esile kutsuda emaka kokkutõmbeid.
5. Antimikroobne ja immuunsust toetav
Koirohu ekstraktid on näidanud antibakteriaalset ja seenevastast aktiivsust. See võib aidata organismil võidelda infektsioonidega ja tugevdada immuunsüsteemi vastupanuvõimet. Samuti sisaldab koirohi antioksüdante, mis kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest.
Koirohi Eesti rahvapärimuses
Vanarahvas teadis, et koirohi ei ole üksnes mõru rohi seedimisele, vaid ka kodu kaitse taim. Teda istutati sageli õueäärde ja tarade kõrvale, sest usuti, et ta hoiab eemal kurja silma, haigusi ja halba õnne. Mõnes paigas riputati kuivatatud koirohtu ukse kohale või pandi küünla kõrvale, et suits puhastaks õhku ja peletaks halvad vaimud. Eesti taludes kasvas koirohi sageli aianurgas või tee ääres – ta oli vähenõudlik, talus pakast ja kuuma ning andis igal suvel tagasi oma mõru väe.
Koirohu kasvatamist peeti kasulikuks ka loomade heaolu nimel: teda kasutati putukatõrjeks lautades ja hoiti koos voodiriietega, et peletada kirpe ja koisid. Nii oli koirohi meie esivanemate jaoks rohkem kui ravimtaim – ta oli kaitse ja puhastuse sümbol, mis seisis Jumala seatud korras, et inimene mäletaks mõruduse kaudu tervise ja elujõu väärtust.
Koirohu kasvatamine Eestis
Koirohi (Artemisia absinthium) on sitke ja vähenõudlik taim, mis saab Eesti kliimas hästi hakkama. Ta eelistab päikeselist kasvukohta ja kuiva, hästi vett läbilaskvat mulda – ta ei armasta liigniiskust.
- Paljundamine: kõige lihtsam on külvata seemned kevadel otse avamaale (aprilli lõpp – mai). Seemned on väga peened, mistõttu tuleb need mulda vaid õrnalt suruda, mitte paksu mullaga katta. Võib ka eelkasvatada potis ja istutada noored taimed peenrasse.
- Kasvukoht: sobivad kuivad niidud, peenrapiirded ja päikeselised aianurgad. Kui muld on liiga rammus, võib taim minna liialt lopsakaks ja kaotada mõruainete intensiivsust.
- Hooldus: koirohi ei vaja erilist väetamist ega kastmist, pigem liigne hool võib talle kahjuks tulla. Ta on looduslikult vastupidav ja kasvab ka jäätmaadel.
- Mitmeaastane taim: koirohi talvitub hästi, sest tema juur on tugev ja puitunud. Sügisel võib taime tagasi lõigata umbes 10–15 cm kõrguselt, kevadel tärkab uuesti.
- Saagikoristus: lehti ja õisi kogutakse enne õitsemist või õitsemise alguses, kui toimeainete sisaldus on kõrgeim. Kuivatada tuleks varjulises ja hästi ventileeritud kohas, et eeterlikud õlid säiliksid.
👉 Eestis kasvab koirohi sageli ka iseenesest teeääres ja karjamaadel. Kui ta kord aeda istutada, jääb ta sinna aastateks, olles kui tagasihoidlik, aga väekas püsielanik.
✅ Nipp Eesti aednikule:
Koirohi on looduslikult visa ja võib levida isekülviga. Kui soovid teda piirata, kasvata teda peenraraamis või eraldi nurgas.
Koirohu kasvatamise kalender
| Kuu | Tegevused ja nõuanded |
|---|---|
| Märts – aprill | Seemnete eelkasvatus toas pottides või külvikastis. Kata vaid õhukese mullakihiga, idanemine 2–3 nädalat +18…+20 °C juures. |
| Mai | Külv avamaale või noorte taimede istutamine pärast öökülmade möödumist. Seemned väga peened – puista pinnale ja kata kergelt. Istutuskaugus 30–40 cm. |
| Juuni – juuli | Kasvuperiood. Armastab päikeselist ja kuiva kasvukohta. Väetamist ei vaja, kasta vaid väga kuiva suve korral. Hoia peenar umbrohust puhas. |
| Juuli – september | Saagikoristus. Lehti ja õisikuid korja enne täisõitsemist, kui toimeained on kõige tugevamad. Kuivata varjus ja õhurikkas kohas. |
| Oktoober – november | Sügislõikus – lõika taimed tagasi 10–15 cm kõrguselt. Mitmeaastane taim, talvitub hästi, katmist tavaliselt ei vaja. |
| Jaanuar – veebruar | Puhkeaeg. Taim puhkab ja tärkab kevadel uuesti. Soovi korral jaga vanu puhmikuid ja istuta uude kohta. |
Kasutusviisid
- Tee: mõru maitse tõttu kasutatakse harva puhtalt, tihti segudes.
- Tinktuur: alkoholitõmmis, mida tarvitatakse väikestes annustes seedimise parandamiseks.
- Pulber ja kapslid: kasutatakse parasiidivastastes programmides.
- Välispidiselt: kompressid ja tõmmised haavadele ja põletike leevendamiseks.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Thujone sisalduse tõttu võib suurtes kogustes olla mürgine.
- Raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud.
- Suurtes annustes võib põhjustada närvisüsteemi ärritust ja krampe.
- Pikaajaline ja liigne tarvitamine pole soovitatav.
Seosed haigustega
- Düspepsia ja isu vähesus – stimuleerib seedeelundeid ja söögiisu.
- Sooleparasiidid – traditsiooniline vahend ussitõrjeks.
- Menstruatsioonivalud – spasmolüütiline toime võib aidata krampe vähendada.
- Seedeelundkonna põletikud – põletikuvastane toime toetab seedimist.
Retseptisoovitused
1. Koirohu tinktuur seedimisele
- 1 osa värsket koirohtu
- 5 osa 40% alkoholi
- Seista 7–10 päeva, kurnata. Võtta 10–15 tilka enne sööki.
2. Koirohu tee (väikestes kogustes)
- 1 tl kuivatatud ürti
- 250 ml kuuma vett
- Lasta tõmmata 5–7 minutit, juua aeglaselt.
3. Parasiidivastane segu
- Koirohu pulber
- Nelgipulber
- Musta pähkli ekstrakt
- Tarvitada kuurina vastavalt juhistele (arsti või loodusterapeudi järelvalve all).
Mida tasub veel teada
- Koirohi on üks vanimaid ravimtaimi, mille kasutust on mainitud juba piiblitekstides.
- Taim on seotud mitmete rahvapärimuste ja uskumustega – teda peeti kaitsjaks kurja silma ja halbade vaimude vastu.
- Koirohtu kasutati ka putukatõrjeks, hoides eemal koid ja kirbud.
Koirohi joogikultuuris
Koirohi ja vermut
Koirohi on läbi ajaloo olnud vermuti lahutamatu osa. Just tema mõru maitse andis sellele veinipõhisele joogile erilise iseloomu ja muutis vermuti hinnatud aperitiiviks kogu Euroopas. Traditsioonilises retseptis kasutati küll peamiselt mahedamat rooma koirohtu (Artemisia pontica), kuid ka mõru koirohi (A. absinthium) oli segudes esindatud. Koos teiste ürtide – nagu koriander, kardemon, kaneel ja tsitruselised – lõi koirohi tasakaalustatud mõru-vürtsika joogi, mis soodustas seedimist ja isu. Nii sai koirohust mitte ainult ravimtaim, vaid ka Euroopa joogikultuuri oluline osa.
Koirohi ja absint
Koirohi on legendaarse absindi süda ja hing. 19. sajandi Euroopas sai see roheline jook kuulsaks – ja kurikuulsaks – just tänu koirohule, mille mõruained ja eeterlikud õlid andsid joogile erilise maitse ning maine “kunstnike joogina”. Absindis kasutati peamiselt mõru koirohtu (Artemisia absinthium), mis sisaldab thujone’i – ühendit, mida seostati hallutsinatsioonide ja vaimuvirgutava toimega. Kuigi hilisemad teadusuuringud näitasid, et absindi “hullutav” mõju oli pigem liigsest alkoholist kui ainult thujone’ist, kujunes koirohust sümbol, mis ühendas joogi müstika ja keelatud väega. Absint keelustati paljudes riikides 20. sajandi alguses, kuid on nüüdseks taas lubatud, ent rangelt reguleeritud thujone-sisaldusega. Seega jääb koirohi absindi kaudu kultuurilukku kui taim, mis sidus endas nii ravimi, joogi kui ka legendi.
Koirohi ja Gammel Dansk
Koirohi on ka kuulsa Taani mõru ürdilikööri Gammel Dansk üks peamisi koostisosi. Seda jooki hakati valmistama 1960. aastatel ning retseptis kasutatakse üle 25 ürdi ja vürtsi, millest koirohi annab kõige iseloomulikuma mõrkja maitse. Gammel Dansk on Taanis rahvusjoogi staatuses – seda juuakse traditsiooniliselt hommikul pidulikel puhkudel või aperitiivina, et ergutada söögiisu ja soojendada keha. Koirohu vägi seob joogi põhjamaise karguse ja ürdi mõrkjuse, muutes selle eriliseks nii kultuurilises kui ka maitselises plaanis.
Taanis on Gammel Dansk saanud tuntuks ka meremeeste ja purjetajate joogina. Selle mõrkjas ja ürdine maitse oli kui sümbol karmidest oludest, kus külm tuul ja meresool kippusid mehe jõudu murdma. Mererahvas jõi seda hommikul enne merele minekut, et keha soojendada ja südant julgustada, ning õhtul pärast raskeid tööpäevi sadamas, et väsimust leevendada. Nii kujunes Gammel Danskist mitte ainult pidulike hommikute aperitiiv, vaid ka purjetajate talisman, mis sidus koirohu väe põhjamaise merekultuuriga.
Bioaktiivsed ühendid
- Thujone – neuroaktiivne ühend, suurtes kogustes toksiline
- Absintiin ja anabsintiin – mõruained, seedimist soodustavad
- Flavonoidid – antioksüdandid
- Tanniinid – kokkutõmbav toime
Toitaineline koostis (100 g kuivatatud ürti)
| Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
|---|---|---|
| Energia | 270 kcal | 13% |
| Valk | 7 g | 14% |
| Rasv | 3 g | 5% |
| Süsivesikud | 50 g | 17% |
| Kiudained | 15 g | 60% |
| Kaltsium | 1200 mg | 120% |
| Raud | 9.5 mg | 52% |
| Magneesium | 320 mg | 80% |
| Kaalium | 1300 mg | 37% |
*Hinnanguline, sõltub kasvukohast.
FAQ
Kas koirohi on sama mis mõru koirohi?
Jah, mõru koirohi (Artemisia absinthium) on liigi täisnimi.
Kas koirohi on ohutu igapäevaseks tarvitamiseks?
Ei, seda tuleb kasutada kuuridena ja väikestes kogustes. Kõhuvalu korral lahustada 1tl koirohtu soojas vees ja juua, valu kaob nagu võluväel – nii õpetasid meie esivanemad.
Kas koirohi aitab parasiitide vastu?
Jah, see on üks tuntumaid looduslikke ussitõrje taimi.
Kas koirohtu võib kasutada raseduse ajal?
Ei, koirohi on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud.
Kokkuvõte
„Koirohi on iidne mõru taim, mis kannab endas puhastavat ja kaitsvat väge.“
Uuringud kinnitavad, et koirohu bioaktiivsed ühendid toetavad seedimist, aitavad parasiiditõrjel ja omavad põletikuvastast mõju, kuid liigne tarvitamine võib olla ohtlik.
Allikad
- Tamm, Ü. (2015).
Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/2197 - Blumenthal, M. (1998).
The Complete German Commission E Monographs.
American Botanical Council – https://www.herbalgram.org/resources/herbalgram/issues/39/table-of-contents/article/12708/ - Abad, M. J., Bedoya, L. M., Apaza, L., & Bermejo, P. (2012).
The Artemisia L. genus: a review of bioactive essential oils.
Molecules – https://www.mdpi.com/1420-3049/17/3/2542