Hea mahlapuu valik algab puu tervisest ja kasvukohast. Kasemahla jaoks sobib vähemalt 20 cm diameetriga kask, mis kasvab puhtas keskkonnas, eemal teedest ja linnadest. Mahla hakkab saama mõnikord juba veebruaris, kui öösel külmetab ja päeval sulatab. Vaher peaks olema arenenud võraga ja päikesepaistelises kohas. Mõlemal juhul on oluline kasutada puule ohutuid kogumisvahendeid ning jälgida, et puu ei saaks kahjustada.
Milline vahtrapuu annab magusamat mahla
Uuringus mõõdeti 55 vahtrapuu mahla HPLC-meetodil (täpne keemiline analüüs). Tulemused erinevate vahtraliikide kohta:
| Vahtraliik (ladina nimi) | Eesti nimi | Keskmine suhkrusisaldus | Kommentaar Eestile |
|---|---|---|---|
| Acer saccharinum | Hõbevaher (hõbevaher) | 4,01 % | Magusaim Euroopa vahtradest. Istutatud parkides, võib olla magusam kui harilik vaher. |
| Acer platanoides | Harilik vaher | 3,24 % | Kõige tavalisem Eestis. Eesti allikad kinnitavad 2–3,5 % (mõned kuni 3,5–4 %). |
| Acer pseudoplatanus | Sügisevaher | 3,18 % | Eestis kasvab, sarnane harilikule vahtrale. |
| Acer negundo | Ameerika vaher | 2,90 % | Vähem magus, harvem. |
| Acer campestre | Põldvaher | 2,76 % | Väiksem puu, kõige nõrgem mahla magusus. |
Hõbevaher on selgelt magusaim, harilik ja sügisevaher peaaegu võrdsed (~3,2 %). See on 2–3 korda magusam kui kase mahl (~1 %). Eesti populaarteaduslikud allikad (Eesti Loodus, Maa Elu jt) kinnitavad hariliku vahtra mahla suhkrusisalduseks tavaliselt 2–3 % või 3–3,5–4 % (sõltuvalt aastast ja puust).
Milline kasepuu annab magusamat mahla
| Kase liik (ladina nimi) | Eesti nimi | Keskmine suhkrusisaldus (%) | Peamised suhkrud | Kommentaar |
|---|---|---|---|---|
| Betula pubescens | Karvakask (sookask) | 2,62 % | Glükoos + fruktoos (peamiselt), vähe sahharoosi | Veidi magusam kui hõbekask |
| Betula pendula | Hõbekask (arukask) | 2,46 % | Glükoos + fruktoos (peamiselt), vähe sahharoosi | Kõige levinum Eestis |
| Teised Euroopa/Põhja-Ameerika kased (nt Betula lenta, B. papyrifera) | — | 0,5–2,0 % (keskmiselt 1–1,5 %) | Glükoos, fruktoos | Sageli madalam kui Euroopa kased |
Lisamärkused
- Erinevus on väike, aga järjepidev: karvakask (B. pubescens) on tavaliselt natuke magusam kui hõbekask (B. pendula). Erinevus on umbes 0,1–0,2 %-punkti.
- Muudes uuringutes (Leedu, Soome, Läti) on keskmine kasemahla suhkrusisaldus sageli 0,8–1,8 % (madalam kui Poola uuringus), sest see sõltub suuresti kasvukohast, aastaajast, mullast ja ilmast.
- Kõige magusam mahl tuleb tavaliselt kevadise jooksu alguses ning puudelt, kes kasvavad niiskemal või toitainerikkamal mullal.
Kuidas puu ise (noor/vana, kuiv/niiske koht, päike, suurus jne) mõjutab magusust?
Teadus toob välja, et suhkrusisaldus varieerub suuresti puu kaupa – geneetika, eelmise suve kasvutingimused ja ilm mängivad rolli. Spetsiifilisi Eesti-uuringuid pole, aga üldised seaduspärasused kehtivad:
- Päikseline vs varjuline koht on kõige olulisem!
Päikese käes kasvanud puud (avatud kasvukoht, suur võra, teeäär, aed, park) annavad magusamat mahla, sest eelmisel suvel fotosünteesib puu rohkem suhkruid, mis talvel ladustuvad. Varjus või tihedas metsas kasvanud puud on nõrgemad. Üks allikas rõhutab: „puud teede ääres, muruplatsidel või avatud kohtades, kus võra on suur ja konkurents puudub, annavad rohkem ja magusamat mahla“. Eelmise suve ilm: soe, päikseline ja niiske suvi – rohkem suhkruid ladustub ja tuleb ka magusam mahl kevadel. - Kuiv vs niiske kasvukoht
Piisav niiskus on hea (eriti eelmisel suvel), aga liigne märg või vettinud muld ei aita. Kuivem, hästi kuivendatud pinnas + päike on parem kui varjuline niiske mets. Viljakas muld aitab. - Suur vs väike puu
Suuremad puud (läbimõõt >25–30 cm, vanus ~30+ aastat) annavad rohkem mahla mahu poolest, aga suhkrusisaldus ise ei sõltu alati tugevalt suurusest. Väikesed/noored puud annavad vähem mahla ja sageli veidi magusamat. - Noor vs vana puu
Täiskasvanud ja terved puud on parimad. Liiga noored (alla 20–25 cm läbimõõt) ei anna palju ega ole soovitatavad. Vanus ise ei mõjuta otseselt kontsentratsiooni, vaid pigem puu üldine tervis ja võra suurus. - Ilm mahla jooksu ajal: soojad päevad + öökülmad annavad parema voolu ja magususe (alguses on mahl tavaliselt magusam).
- Geneetika: isegi sama liigi puud on erinevad – üks puu võib olla 2x magusam kui naaber.
Huvitav uuring: kasemahla antioksüdandid ja puu kasvukoht
Uurijad on leidnud, et kasvukoha saastatus mõjutab kasemahla koostist märgatavalt. Poola teadlaste 2017. aasta uuringus (Grabek-Lejko jt, Baltic Forestry) koguti hõbe- ja karvakase mahla kolmest erinevast piirkonnast: tööstusliku saastega ala (terasetehase lähedal), suure liiklusega tsoon ning rahulik eeslinn.
Tulemused olid üllatavad: tööstuspiirkonna kasemahlas oli antioksüdantide aktiivsus oluliselt kõrgem kui puhtamas piirkonnas. FRAP-meetodil mõõdetud antioksüdantide võime oli 46–75% ja ABTS-meetodil 54–57% kõrgem. Samuti sisaldas see rohkem fenoolseid ühendeid. Teadlased selgitavad seda taime kaitsereaktsiooniga – saaste ja raskmetallid tekitavad oksüdatiivset stressi, millele kask reageerib tugevama antioksüdantide (sh flavonoidide) tootmisega.
Oluline on märkida, et hoolimata kõrgest saastetasemest mullas jäid raskmetallide (plii, kaadmium, kroom) sisaldused mahlas väga madalaks. See viitab, et kask on saastetaluv liik, mis suudab kaitsta oma mahla toksiliste ainete eest.
Eestis sellist võrdlusuuringut tehtud ei ole, kuid Poola tulemused on meie kliima ja kaskede liigi tõttu hästi rakendatavad. See näitab, et kasemahl ei ole ainult suhkrute ja mineraalide allikas, vaid võib sõltuvalt kasvukohast pakkuda ka rohkem bioloogiliselt aktiivseid ühendeid.
Kas pole mitte loodus imeline! Ta ei alistu, vaid muutub tugevamaks seal, kus tundub, et lootus on kadunud. Igas kasemahla tilgas peitub vaikne üllatus ja kinnitus: elu on palju targem, vastupidavam ja kaunim, kui me seda mõista oskame. Võib-olla ongi just selles kases peidus lootus ka meile endile – et ka kõige raskematel aegadel võib meie sees ärgata midagi puhast, tugevat ja tervendavat!
Allikad
1. Puu mahla magusus / suhkrusisaldus
Łuczaj Ł. jt. (2014) – Sugar content in the sap of birches, hornbeams and maples in southeastern Poland.
Link (tasuta PDF ResearchGate’il): https://www.researchgate.net/publication/260527220_Sugar_content_in_the_sap_of_birches_hornbeams_and_maples_in_southeastern_Poland_Zawartosc_cukrow_w_soku_brzoz_grabow_i_klonow_z_terenu_poludniowo-wschodniej_Polski
Springer link: https://link.springer.com/article/10.2478/s11535-013-0284-8
2. Kasemahla antioksüdandid tööstuspiirkonnas
Grabek-Lejko D. jt. (2017) – The Bioactive and Mineral Compounds in Birch Sap Collected in Different Types of Habitats. Baltic Forestry 23(2): 394–401.
Otse PDF (tasuta): https://balticforestry.lammc.lt/bf/PDF_Articles/2017-23%5B2%5D/Baltic%20Forestry%202017.2_394-401.pdf
ResearchGate: https://www.researchgate.net/publication/312026635_The_Bioactive_and_Mineral_Compounds_in_Birch_Sap_Collected_in_Different_Types_of_Habitats
3. Kasemahla suhkrusisaldus