Skip to content

Kukemari – väheväärtustatud supermari põhjamaadest

    Kukemari on Eestis ja teistes põhjamaades kasvav kanarbikuliste sugukonda kuuluv taim, mille väikesed tumedad marjad on sajandeid olnud rahvatoiduks ja ravivahendiks. Tänapäeval on teadusuuringud kinnitanud, et kukemari sisaldab rikkalikult antioksüdante, flavonoide ja vitamiine, mis toetavad immuunsust, südame tervist ja ainevahetust.

    Kiired faktid

    • Ladinakeelne nimi: Empetrum nigrum (must kukemari), perekond Empetrum
    • Sugukond: kanarbikulised (Ericaceae)
    • Põhiline toime: antioksüdantne, põletikuvastane, immuunsust tugevdav
    • Levik: levinud kogu Põhja-Euroopas, Skandinaavias, Venemaal, Põhja-Ameerikas ja Eestis
    • Kasutusviisid: värske või kuivatatud mari, tee, mahl, pulber, siirup

    Kukemari

    Taimest lühidalt

    Kukemari kuulub kanarbikuliste sugukonda ja kasvab madala, maad katva poolpõõsana. Eestis leidub peamiselt must kukemari (Empetrum nigrum), mis eelistab rabasid, nõmmesid ja liivaseid metsi. Marjad on väikesed, mustad või tumelillad, läikivad ja kergelt mõrkja maitsega.

    Rahvapärased nimetused Eestis: lisaks sõnale kukemari on kasutusel olnud kaarnamarikukemarja-vitsmustikmari. Mõnes piirkonnas räägiti, et kukemari oli „metsakaarnate toit“, millest tuleb ka nimi kaarnamari.

    Ajalugu:
    Kukemarja on põhjamaades söödud juba kiviajast alates. Skandinaavias ja Saami rahvameditsiinis kasutati marju skorbuudi vältimiseks tänu nende C-vitamiini sisaldusele. Eestis korjati kukemarja peamiselt toiduks, kuid kasutati ka külmetushaiguste leevendamiseks ja maohädade vastu. Rootsis on kukemarja tuntud kui ellujäämismari, mida söödi näljaajal.


    Põhilised kasulikud toimed

    1. Antioksüdantne kaitse
      Kukemari sisaldab rohkelt flavonoide, antotsüaane ja fenoolseid ühendeid, mis neutraliseerivad vabu radikaale ja kaitsevad rakke oksüdatiivsete kahjustuste eest. Regulaarne tarbimine võib aeglustada vananemisprotsesse ja vähendada krooniliste haiguste riski.
    2. Immuunsuse toetamine
      Marjade kõrge C-vitamiini ja polüfenoolide sisaldus tugevdab immuunsüsteemi, aidates ennetada külmetushaigusi ja viirusnakkusi. Rahvameditsiinis kasutati kukemarju kevadise vitamiinipuuduse leevendamiseks.
    3. Südame-veresoonkonna tervis
      Kukemarja bioaktiivsed ained aitavad alandada „halva“ LDL-kolesterooli taset ja parandavad vereringet. Mitmed uuringud on näidanud, et põhjapoolsete marjade (sh kukemari) tarbimine on seotud madalama südame-veresoonkonna haiguste riskiga.
    4. Ainevahetuse toetamine ja kaaluregulatsioon
      Kukemari vähese kalorsuse, kiudainete ja antioksüdantide kombinatsioon aitab hoida veresuhkru stabiilsena ning võib toetada kehakaalu langetust.
    5. Põletikuvastane toime
      Rahvapäraselt on kukemarju kasutatud kõhuhädade, liigesvalude ja nahaärrituste korral. Tänapäeval kinnitab teadus, et nende põletikuvastased ühendid võivad leevendada kroonilist madalpõletikku.

    Kasutusviisid

    • Värsked marjad – süüakse otse või lisatakse smuutidesse, jogurtisse, putrudesse.
    • Kuivatatud marjad – kasutatakse talvel tee ja tõmmiste valmistamiseks.
    • Kukemarja tee – rahvameditsiinis joodi külmetuse, kurguvalu ja seedehäirete korral.
    • Pulber – kuivatatud marjadest valmistatud pulber sobib lisandiks jookidesse ja küpsetistesse.
    • Siirup ja mahl – traditsiooniliselt valmistati marjadest hoidiseid ja siirupeid talviseks vitamiiniallikaks.

    Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

    • Kukemari on üldiselt ohutu, kuid suurtes kogustes võib põhjustada kerget kõhulahtisust.
    • Ülitundlikel inimestel võivad esineda seedetrakti vaevused.
    • Raseduse ja imetamise ajal soovitatakse tarvitada mõõdukalt.
    • Diabeedi ja ravimite kasutajatel tasub annus arstiga kooskõlastada, sest marjad võivad mõjutada veresuhkru taset.

    Seosed haigustega

    • C-vitamiini puudus ja skorbuut – traditsiooniline kasutus Põhja-Euroopas.
    • Külmetushaigused – immuunsust tugevdava toime tõttu.
    • Südamehaigused – LDL-kolesterooli vähendamise ja veresooni toetava toime tõttu.
    • Diabeet ja ainevahetushäired – uuringud näitavad, et põhjapoolsed marjad võivad parandada insuliinitundlikkust.

    Retseptisoovitused

    1. Kukemarja tee
    • 1 spl kuivatatud kukemarju
    • 250 ml kuuma vett
      Lastakse tõmmata 10–15 minutit. Juuakse soojalt külmetuse või väsimuse korral.
    1. Kukemarja siirup
    • 500 g marju
    • 300 g suhkrut või mett
    • 500 ml vett
      Keeta tasasel tulel, kurnata ja villida pudelisse.
    1. Kukemarja smuuti
    • 1 banaan
    • 1 peotäis kukemarju
    • 200 ml jogurtit või taimset piima
    • 1 tl mett
      Blenderdada ühtlaseks ja juua hommikusöögina.

    Mida tasub veel teada

    • Kukemari on eriti vastupidav taim, mis suudab kasvada karmides oludes ja talub hästi külma.
    • Marjad sisaldavad pigmente, mida kasutatakse ka looduslike värvainetena.
    • Soomes ja Islandil on kukemari osa rahvuslikest magustoitudest.

    Kukemarja kasutamine Eestis

    Eestis on kukemarja (Empetrum nigrum) kasutatud peamiselt toiduna, kuid ka rahvameditsiinis. Marju korjati sügisel ja tarvitati värskelt või kuivatatult talvevaruks. Kuivatatud marjadest valmistati teed, mida joodi külmetushaiguste, kurguvalu ja seedevaevuste korral. Lõuna- ja Lääne-Eesti rahvapärimuses tunti kukemarju ka nime all kaarnamari ning neid peeti rasketel aegadel „näljamarjaks“, mida sai metsast korjata, kui muud toitu nappis. Mõnes piirkonnas kasutati kukemarju segus teiste metsamarjadega hoidistes ja jookides, et anda tumedamat värvi ja pikendada säilivust. Kuigi kukemari ei ole Eestis olnud nii populaarne kui mustikas või pohlad, on ta alati olnud osa metsamarjade kogumise traditsioonist ning tänapäeval hinnatakse teda üha enam kui tervislikku põhjamaist supermarja.


    Bioaktiivsed ühendid

    • Antotsüaanid – annavad marjale tumeda värvuse ja omavad tugevat antioksüdantset toimet.
    • Flavonoidid ja polüfenoolid – põletikuvastased ja immuunsust toetavad ühendid.
    • Vitamiin C ja E – antioksüdandid, mis toetavad immuunsust ja nahka.
    • Kiudained – soolestiku tervise ja veresuhkru tasakaalu toetajad.

    Toitaineline koostis (100 g värskeid marju)

    ToitaineKogus% päevasest vajadusest*
    Energia~50 kcal2%
    Süsivesikud8–10 g3%
    Kiudained2,5 g10%
    Vitamiin C15 mg17%
    Vitamiin E1,2 mg8%
    Kaalium120 mg4%
    Kaltsium20 mg2%
    Magneesium15 mg4%

    *Arvutatud keskmise päevase vajaduse põhjal.


    FAQ

    Mis on kukemari?
    Kukemari (Empetrum nigrum) on Eestis kasvav madal põõsas, mille mustad marjad on söödavad ja tervislikud.

    Kas kukemari on ohutu süüa?
    Jah, mõõdukas koguses on see täiesti ohutu ja kasulik.

    Kui palju marju võiks päevas tarbida?
    Umbes 50–100 g värskeid marju või peotäis kuivatatud marju on piisav vitamiiniallikas.

    Kas kukemari on parem kui mustikas?
    Kukemari sisaldab rohkem mõningaid antioksüdante, kuid vähem suhkrut. Mustikas ja kukemari täiendavad teineteist toitumises.


    Kokkuvõte

    „Kukemari on põhjamaine supermari, mis ühendab endas traditsioonilise kasutuse ja teaduspõhised tõendid antioksüdantide kasulikkusest.“
    Uuringud kinnitavad, et kukemari võib toetada immuunsust, vähendada põletikku ja parandada südame-veresoonkonna tervist.


    Allikad

    1. Poppendieck, H.-H., & Tolvanen, A. (2006).
      Empetrum nigrum: Ecology and role in boreal forest ecosystems.
      Ecological Studies – https://link.springer.com/chapter/10.1007/3-540-31201-0_7
    2. Riihinen, K., Jaakola, L., Kärenlampi, S., & Hohtola, A. (2008).
      Organ-specific distribution of phenolic compounds in bilberry and other northern berries.
      Journal of Agricultural and Food Chemistry – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18624421/
    3. Zibrova, D., et al. (2020).
      Berries of northern climates as a source of bioactive compounds and their potential in human health.
      Nutrients – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32992918/

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga