Skip to content

Küüslauk – väetaim, ravim ja rahvapärane kaitse

    Küüslauk on üks inimkonna vanimaid ravim- ja maitsetaimi, mida on kasutatud nii tervise turgutamiseks kui kurja eemalhoidmiseks. Tänapäeval on küüslauk teaduslikult tunnustatud antibakteriaalne, viirusevastane ja kolesterooli alandav taim. Eesti rahvameditsiinis peeti küüslauku „nõiataimeks“, mis kaitses haiguste ja halbade jõudude eest. Uuri selle iidse taime ajalugu, kasulikke toimeid ja praktilisi retsepte, mida saad kasutada oma tervise toetamiseks.

    Kiired faktid

    OmadusKirjeldus
    Ladinakeelne nimiAllium sativum
    SugukondLaugulised (Amaryllidaceae)
    Rahvapärased nimetused Eestisküüslaauk, valge lauk, nõiaküüslauk, talilauk, vägilase rohi
    PäritoluKesk-Aasia, tõenäoliselt Iraani ja Turkmeenia piirkond
    KasutusMaitseaine, ravimtaim, immuunsust tugevdav lisand
    Peamine bioaktiivne ühendAllitsiin
    Söödav osaMugul ehk küüslaugupea (koosneb küünistest)

    Küüslauk

    Taimest lühidalt

    Küüslauk (Allium sativum L.) on mitmeaastane sibultaim, millel on tugev lõhn ja vürtsikas maitse. Ta kuulub lauguliste sugukonda ning on lähedane sugulane sibulale, porrulaugule ja murulaugule.

    Eestis kasvatatakse küüslauku laialdaselt nii koduaedades kui ka väiketaludes, eriti Lõuna- ja Ida-Eestis. Küüslauk on hästi kohanenud meie kliimaga, kuigi armastab päikeselist ja kuivemat kasvukohta.

    Ajalugu

    Küüslauku on kasvatatud ja kasutatud üle 5000 aasta. Vana-Egiptuses anti küüslauku püramiidide ehitajatele jõu ja vastupidavuse suurendamiseks – see oli osa nende igapäevasest toidust. Samuti usuti, et küüslauk kaitseb epideemiate ja „halva õhu“ eest.

    Kreeka ja Rooma sõdurid sõid küüslauku enne lahinguid, et suurendada vaprust ja jõudu. Keskajal peeti küüslauku katkueelse kaitsevahendina – selle lõhn pidi tõrjuma kurje vaime ja haigustekitajaid.

    Eestis mainitakse küüslauku vanades kroonikates juba 17. sajandil. Rahvas nimetas seda „nõiataimeks“ või „kurja silma peletajaks“. Setumaal riputati küüslaugupead kodu ukse kohale, et kaitsta haiguste ja halbade jõudude eest.


    Põhilised kasulikud toimed

    1. Tugevdab immuunsüsteemi
      Küüslauk aktiveerib makrofaage ja NK-rakke, mis aitavad hävitada viiruseid ja baktereid. Uuringud on näidanud, et regulaarne küüslaugu tarbimine vähendab külmetushaiguste sagedust ja kestust.
    2. Antibakteriaalne ja viirusevastane toime
      Allitsiin, mis vabaneb küüslaugu purustamisel, toimib tugeva loodusliku antibiootikumina. See suudab pärssida mitmeid bakteritüvesid, sh Staphylococcus aureus ja E. coli.
    3. Südame-veresoonkonna tugi
      Küüslauk aitab langetada halva kolesterooli (LDL) taset ja tõsta head (HDL) kolesterooli. Samuti parandab veresoonte elastsust ja alandab vererõhku.
    4. Antioksüdantne toime
      Küüslauk sisaldab flavonoide ja väävliühendeid, mis neutraliseerivad vabu radikaale ja kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest.
    5. Veresuhkru taseme tasakaalustaja
      Mõned uuringud on leidnud, et küüslauk parandab insuliinitundlikkust ja aitab reguleerida glükoositaset, olles abiks diabeetikutele.
    6. Seenevastane toime
      Küüslauguekstrakt pärsib Candida albicans’i kasvu ning võib aidata seeninfektsioonide korral.
    7. Maksa ja detoksikatsiooni tugi
      Küüslauk soodustab maksaensüümide aktiivsust, aidates kehast välja viia toksiine ja raskmetalle (nt pliid).
    8. Kasvajatevastane potentsiaal
      Epidemioloogilised uuringud viitavad, et küüslaugu tarbimine on seotud väiksema seedetrakti ja kopsuvähi riskiga.
    9. Parasiitide ja helmintide vastu
      Rahvameditsiinis kasutati küüslauku ussitõrjeks ja sooleparasiitide eemaldamiseks.
    10. Looduslik antibiootikum ja külmetuse ennetaja
      Vanarahvas uskus: „Kes küüslauku sööb, see arstile ei lähe.“ Selle põletikuvastane ja immuunsust turgutav toime on tänapäeval teaduslikult kinnitatud.

    Kasutusviisid

    Küüslauku kasutatakse mitmel moel:

    • Toorelt – purustatult või hakitult, et allitsiin saaks vabalt tekkida.
    • Tee või tõmmis – köha ja külmetuse puhul.
    • Tinktuur – alkoholiga valmistatud ekstrakt, mida võetakse tilkadena.
    • Pulber ja kapslid – standardiseeritud doosid toidulisandina.
    • Õliekstrakt – kasutatakse seedimise ja vereringe toetuseks.

    Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

    • Liigne tarbimine võib põhjustada kõhupuhitust, kõrvetisi või iiveldust.
    • Vererõhku ja verd vedeldavad ravimid võivad koos küüslauguga suurendada verejooksu riski.
    • Mõnel inimesel tekib allergiline reaktsioon.
    • Raseduse ja imetamise ajal soovitatakse küüslauku kasutada mõõdukalt.

    Seosed haigustega

    Küüslauk on uuritud mitmete haiguste ennetuses ja toetavas ravis:

    • Hüpertensioon ja ateroskleroos
    • 2.tüüpi diabeet
    • Kroonilised infektsioonid (nt hingamisteede ja kuseteede põletikud)
    • Kõrge kolesterool
    • Seedehäired ja parasiitinfektsioonid
    • Immuunsüsteemi nõrkus

    Retseptisoovitused

    1. Rahvapärane küüslaugupiiritus

    Purusta 10 küünt küüslauku, vala peale 250 ml viina või 40% alkoholi. Hoia 10 päeva pimedas ja loksuta iga päev. Võta 20 tilka 2–3 korda päevas külmetuse või väsimuse korral.

    2. Küüslaugumesi

    Sega 5 hakitud küüslauguküünt 100 g meega. Hoia külmkapis. Tarbi 1 tl hommikul tühja kõhuga. Toimib loodusliku antibiootikumina.

    3. Küüslauguga tee

    Lisa 2 purustatud küünt, sidruniviil ja 1 tl mett kuuma vette (mitte keevasse). Joo soojalt gripihooajal.


    Mida tasub veel teada

    • Küüslaugu raviomadused vähenevad kõrgel kuumusel – allitsiin laguneb üle 60°C juures.
    • Parim on lasta purustatud küüslaugul seista 10 minutit enne söömist – siis tekib allitsiin maksimaalselt.
    • Eestis on olemas mitu vanemat küüslaugu maasorti, nt ‘Jõgeva taliküüslauk’.
    • Rahvatraditsioonis pandi küüslauguküüsi vöökotti või taskusse haiguste tõrjumiseks.

    Küüslauk rahvapärimustes ja uskumustes

    Eesti

    • Eesti kirjeldusi küüslaugu kui rahvataime kohta on suhteliselt vähe või väga killustatud. Tuntud on rahvapärane nimetus „küüslaauk“, “valge lauk”, “nõiaküüslauk”. Eelmistel sajanditel pandi küüslauku akende ette või uksepostide juurde, et peletada kurjad vaimud ja nõiduslikud jõud.
    • Tõenäoliselt kasutati küüslauku ka rahvameditsiinis, köha-ja külmetushaiguste korral, sest ometi on alles retsepte meega, piiritusega jms (näiteks mikstuurid, kus küüslauk on komponent). Kuid kirjandi‐ja arhiividokumentides ei ole leitud kindlat vanemat rahvaretsepti, mis räägiks sellest, et küüslauk pandi näiteks värskelt sünnitanud naise voodisse, nagu mõnes Skandinaavia rahvapärimuses (allpool).

    Skandinaavia (Rootsi, Norra, Soome)

    Allikad kinnitavad, et küüslauk oli Skandinaavias tugevalt esindatud rahvapärimustes:

    • Rootsis näiteks kasutati küüslauku kaitseks kurjade jõudude (näiteks nõiad, trollid) ja vaimude vastu. Küüslaugu küüned võidi riputada uste kohale või akende ette, et häälitsevate olendite sissetung ära hoida. BioMed Central
    • Uus-möödunud aegadest on kirjas, et beebi sünnitamise eel ja pärast ristimist pidi küüslauku kasutama kaitsevahendina – et kurjad silmad või hingeohud ei mõjuks vastsündinut ega ema. BioMed Central
    • Lisaks ravimtaimena kasutati küüslauku Skandinaavias mitmesuguste seedehäirete, nahaprobleemide, parasiitide ja psoriaasi/võõrkehade (nt villid, muhud) puhul. BioMed Central

    Venemaa ja idaslaavi rahvad

    • Venemaal, Ukrainas ja mujal idas on küüslauk osalenud traditsioonilistes tervendamispraktikates ja loodususundites. Näiteks seene- ja nahahaigustel, kui usuti, et küüslauk inimese läheduses või peas võib takistada hambavalu, kõrva- või pea-energia kahjustusi. (Kuigi täpseid kirjeldusi ei leidnud, on idaslaavi folklooris palju viiteid küüslaugu kasutamisele kurjade vaimude või nõidusega seotult – näiteks kanda küüslauku kotis, hoida kodus akna või ukse kohal.)
    • Küüslauk oli hinnas kui kaitseamulett – näiteks viiruste ja epideemiate ajal pandi küüslaugu küüsi ukseavasse või voodi alla.

    Hispaania

    • Hispaania rahvapärimuses on küüslauk kasutatud kurja silma (mal de ojo) vastu – kande, riputamise või küünte kaudu. Näiteks Baski piirkonnas või Andalusias võidi küüslaugu küüs riputada laste kaela, et kaitsta neid kadeduse või pahatahtlike vaadete eest.
    • Samuti on Hispaanias olnud kombeks kasutada küüslauku köha, bronhiidiga, seeneinfektsioonide ja nahahaiguste puhul – nii sees kui välispidiselt. Küüslauk oli koduste rahvahooldusvahendite osa.
    • Mõnes piirkonnas usuti, et küüslauk võib ära hoida šahtide ja lokaliseeritud halva õhu mõju – näiteks riputati küüslaugu puntrad või küüned akna peale või katuseluukidesse.

    Saksamaa

    • Saksamaal on küüslauk samuti kogu aeg olnud osa rahvapärasest uskumusvarast: usuti, et see peletab lohesid, vampiire, nõidasid ja nõiakartlikke vaime. Küüslaugu puntrad akende ja uste kohal olid tavalised, eriti vana rahva uskumuses.
    • Samuti on küüslauk kasutatud loomade kaitseks – loomade söödaks või karjamaale viidud sadulad, kus oli küüslauku, pidid loomad paremaks terviseks olema ja vähem haigusi saama.
    • Saksamaa rahvameditsiinis oli küüslauk laialdaselt kasutatud hinge-ja köha-haiguste puhul, samuti seente ja nahakahjustuste raviks.

    Võrdlevad jooned ja eripärad

    • Kaitse kurjade vaimude vastu – see uskumus on peaaegu universaalne: Eesti (võib-olla vähem dokumenteeritud), Skandinaavia, Saksamaa, Hispaania, Venemaa – kõikides neid kultuurides leidub viiteid, et küüslauk riputati, kanti või asetati kuskile, et kurja vältida.
    • Kaitse laste ja vastsündinute puhul – eriti Skandinaavias ja Hispaanias – ristimise või sünnitamise rituaalides kasutati küüslauku, et kaitsta hinge ja keha.
    • Kaitse majapidamistes – akende ja ukse kohal riputamine, küüslaugu puntrad, küünte panek mööbli külge – praktiline rituaalne tegevus.
    • Rahvameditsiiniline kasutus – köha-, külmetus, naha ja seente vastu; see on kõigis regioonides esindatud.
    • Erinevused – näiteks Hispaanias ja Lõuna-Euroopas oli kuum ilm ja tugev päikesekiirgus, mis mõjutas kuivatusviise ja küüslaugu kasutust väliseksärituse või naha puhul; Saksamaal ja Skandinaavias võis küüslauku kasutada ka loomade kaitseks või karja ravimiseks; Eestis ja Venemaal rituaalne ja kaitsefunktsioon segunes tugevamalt loodususundi ja talupoegade käsitustega.

      Bioaktiivsed ühendid

      • Allitsiin – antibakteriaalne, viirusevastane toime
      • Ajoene – trombotsüütide agregatsiooni pärssija
      • S-allüültsüsteiin – antioksüdant, kolesterooli alandaja
      • Flavonoidid ja saponiinid – põletikuvastased
      • Väävliühendid – vastutavad lõhna ja bioloogilise aktiivsuse eest

      Toitaineline koostis (100 g toorest küüslauku)

      Toitainete rühmKogus% Päevasest vajadusest
      Energia149 kcal
      Valk6,4 g13%
      Rasv0,5 g1%
      Süsivesikud33 g12%
      Kiudained2,1 g8%
      C-vitamiin31 mg34%
      B6-vitamiin1,2 mg92%
      Kaltsium181 mg18%
      Raud1,7 mg9%
      Magneesium25 mg6%

      KKK (FAQ)

      Kas küüslauk aitab nohu vastu?
      Jah, uuringud näitavad, et küüslauk võib vähendada nohu kestust ja tugevust.

      Kas toorest küüslauku võib süüa iga päev?
      Võib, kuid mõõdukalt – 1–2 küünt päevas on piisav.

      Kas küüslauk põletab kõhtu?
      Tühja kõhuga liigne kogus võib ärritada limaskesta.

      Kas küüslauku tohib anda lastele?
      Väikeses koguses jah, alates 3. eluaastast.


      Kokkuvõte ja uuringuviited

      Küüslauk on taim, mis ühendab endas iidse tarkuse ja tänapäeva teaduse. Tema bioaktiivsed ühendid toetavad immuunsust, kaitsevad südant ja aitavad võidelda põletikega. Nii rahvameditsiinis kui ka teaduses on küüslauk teeninud välja koha kui „looduse antibiootikum“.

      „Küüslauk on üks väheseid taimi, millel on samaaegselt nii antimikroobne kui kardioprotektiivne toime.“
      – Rahvusvaheline ajakiri Nutrients, 2020


      Allikad

      1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7402177/
      2. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23752497/
      3. https://www.healthline.com/nutrition/11-proven-health-benefits-of-garlic
      4. https://toitumine.ee/toidud/kuuslauk
      5. https://plants.usda.gov/core/profile?symbol=ALSA
      6. Lundberg, N., & Hansson, T. (2022) „Traditional uses and practices of edible cultivated Allium species in Sweden.“ Journal of Ethnobiology and EthnomedicineBioMed Central
      7. „The Enchanting Legacy of Garlic: Superstitions and Folklore“ – artiklitükk folkloristlikust ülevaatest Euroopa ja Vahemere pärimusest. Medium
      8. Plant profile / cultural lore pandud kokku eri allikatest (nt Garlic & Christmas Magic). 

      Lisa kommentaar

      Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga