Maapirni kasvatamine Eestis

Taime iseloomustus

• Kõrgus: 1,5–3 m
• Õied: sarnased väikestele päevalilledele, kollased
• Mugulad: ebakorrapärase kujuga, meenutavad veidi ingverit
• Maitse: magusakas, pähkline, meenutab kartulit ja maapähklit

Mugulad sisaldavad rohkesti inuliini, mis teeb nad sobivaks diabeetikute toidulauale.

Kasvutingimused Eestis

• Kliima: maapirn on külmakindel – talub hästi Eesti talvesid.
• Pinnas: eelistab kerget, huumusrikast mulda, kuid kasvab ka vaesematel muldadel. Rasked savimullad muudavad mugulate üleskaevamise tülikaks.
• Valgus: päikeseline kasvukoht tagab parema saagi.

Paljundamine ja istutamine

• Maapirni paljundatakse mugulatega, mis pannakse mulda kevadel, kui maa on soojenenud (aprilli lõpp–mai).
• Istutussügavus: 7–10 cm.
• Taimede vahe reas: 30–40 cm.
• Reavahe: 60–70 cm.

Maapirni mugulat võib istutamisel tükkideks lõigata – aga oluline on, et igal tükil oleks vähemalt üks terviklik kasvusilm (silmuke, kust uus võrse areneb).

🔸 Kuidas lõigata:

• Lõika mugul terava noaga tükkideks nii, et igal osal on 1–2 silma.
• Lõikepinnad lase enne istutamist veidi kuivada (paar tundi), et vältida mädanemist.

🔸 Kui suur tükk peab olema:

• Ideaalne pikkus/tüki suurus on umbes 5–7 cm.
• Väga väikesed jupid (alla 3 cm või ainult üksik silm ilma toitainetagavarata) annavad nõrga taime või ei pruugi üldse idaneda.
• Mida suurem tükk, seda jõulisem on algkasv, sest mugulas on rohkem toitaineid.

👉 Praktikas on kõige kindlam panna mulda terve mugul, aga kui mugulaid on palju või väga suuri, võib edukalt lõigata.

Hooldus

• Kastmine: vajab vaid kuivematel suvedel.
• Väetamine: mõõdukas kompost või sõnnik annab hea kasvu.
• Umbrohud: noores eas vajab rohestamist, hiljem kõrge varre tõttu varjutab maapirn umbrohud ise.

Saagi koristamine

• Mugulaid võib hakata üles võtma sügisel pärast pealsete närbumist (oktoober–november).
• Osa saagist on mõistlik jätta mulda ja võtta välja kevadel – siis on mugulad eriti mahlased ja magusad. Mugulad taluvad külma kuni -35 °C. 
• Säilitamiseks võib mugulaid hoida liivas keldris või külmkambris.

Kasutusvõimalused

• Toiduks: supid, ahjuroad, salatid, püreed. Võib kasutada nii toorelt kui ka keedetult.
• Loomasööt: nii mugulad kui ka rohelised varred sobivad söödaks.
• Tervise seisukohalt: inuliinirikas, toetab soolestiku mikrofloorat ja veresuhkru kontrolli. Maapirnis sisalduvad kiudained on prebiootilise toimega ning seetõttu kasulikud inimese soolestiku mikrobioomile.
• Lähemalt saab maapirnist lugeda siit – Maapirn – looduslik tugi veresuhkrule ja seedimisele

Eelised ja puudused

Eelised:

• Väga külmakindel
• Saagikas
• Vähenõudlik mullale
• Mitmekülgne kasutus

Puudused:

• Mugulaid on raske täielikult välja kaevata (levib umbrohuna)
• Mugulate ebakorrapärane kuju teeb puhastamise tülikaks

Tänapäevane kasvatamine Eestis

Maapirn (Helianthus tuberosus), mida tuntakse ka kui „maaõuna“ või „Jeruusalemma artišokki“, jõudis Eestisse 19. sajandil. Taim on pärit Põhja-Ameerikast, kus teda kasutasid toiduks juba põlisrahvad. Euroopasse toodi maapirn 17. sajandil ning mõne aja pärast levis ta ka Balti piirkonda. Eestis hakati teda algselt kasvatama peamiselt loomasöödaks, sest ta annab rohkesti rohelist massi ja mahlaseid mugulaid, mida kariloomad meelsasti söövad.

Eelmise sajandi alguses oli maapirn juba mitmel pool taluaedades levinud, kuigi laiemalt jäi ta siiski kartuli ja teiste köögiviljade varju. Nõukogude ajal hinnati teda just loomakasvatuses. Viimastel aastakümnetel on aga huvi maapirni vastu taas kasvanud – seda eeskätt tänu tervislikele omadustele (inuliinirikas, sobib diabeetikutele) ning ka seetõttu, et tegemist on väga vähenõudliku ja külmakindla taimega.

Eestis kasvab maapirn hästi peaaegu kõikjal – ta talub tugevaid külmi ning tema mugulad ei hävi isegi siis, kui neid sügisel mullast mitte välja võtta. Seetõttu levib ta kergesti ka umbrohuna. Maapirni põld annab korraliku saagi isegi kehvemal mullal, kuigi parima tulemuse saab huumusrikkal, kobedal pinnasel.

Saagikus:

• Korralikult haritud maal võib maapirni saagikus ulatuda 20–30 tonnini hektari kohta, soodsates tingimustes ka enam.
• Mugulad võivad olla üsna erineva suuruse ja kujuga – väikesed, suured, piklikud või muguljad.
• Saaki saab koristada nii sügisel kui kevadel, sest mugulad taluvad hästi külma ja jäävad mulda värskelt kevadeni.

Kokkuvõttes võib öelda, et maapirn on Eestis pika ajalooga, küllalt vähelevinud, kuid väga perspektiivikas taim nii koduaedadesse kui ka suuremahulisse kasvatamisse – eriti tervisliku toidutaimena, mis täiendab traditsioonilist köögiviljavalikut.

Kokkuvõte

Maapirn on Eestis tänuväärne kultuur, mis sobib nii koduaeda kui ka suuremale põllule. Ta vajab vähe hoolt, annab rikkalikku ja tervislikku saaki ning rikastab meie köögilauda uute maitsetega.

Maapirn on üks parimaid inuliini allikaid. Inuliin on kiudaine tüüp, mis toetab seedesüsteemi, veresoonkonda ja parandab üleüldist tervist, kuna kiudained aitavad alandada kolesteroolitaset ja vähendada diabeediriski. Inuliin kuulub ka probiootikumide hulka. Tänu prebiootilistele omadustele suurendab inuliin mineraalainete (eriti Ca ja Mg) omastamist ja seetõttu ka luude tervist.

Allikad

Liava, V., Karkanis, A., Danalatos, N., & Tsiropoulos, N. (2021). Cultivation Practices, Adaptability and Phytochemical Composition of Jerusalem Artichoke (Helianthus tuberosus L.): A Weed with Economic Value. Agronomy, 11(5), 914. https://www.mdpi.com/2073-4395/11/5/914

The University of Tartu, RootBioMe projekt. Artiklis “The University of Tartu researchers help boost health with the Jerusalem artichoke” käsitletakse maapirni terviseomadusi ja katseid Eestis. See võib anda infot kohalike kasvutingimuste ja huvi kohta.