Mädarõigas on vänge lõhna ja maitsega juurvili, mida hinnatakse nii maitseaine kui ka ravimtaimena. Selle tugev antibakteriaalne ja põletikuvastane toime tuleneb sinepiõlide sisaldusest. Lisaks juurele on kasutatud ka lehti – nii toidus kui ka rahvameditsiinis. Eestis on mädarõigas tuntud kui vana taluaia taim, mida kasvatati talvevarude säilitamiseks ja tervise turgutamiseks.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Armoracia rusticana
- Kasutatav osa: juured, lehed
- Peamised toimeained: glükosinolaadid (sinepiõli glükosiidid), C-vitamiin, flavonoidid, kiudained
- Peamised toimed: antibakteriaalne, põletikuvastane, immuunsust toetav, seedimist ergutav
- Levinumad kasutusviisid: maitseaine, tõmmised, tinktuurid, toidulisandid

Taimest lühidalt
Rahvapärased nimetused Eestis: mädarõigas, rõigastaim, aiarõigas, “vänge juur”. Rahvapärimuse andmetel on teda kutsutud ka “ninalõikajaks” või “silmavesistajaks” tema tugeva toime tõttu. Need nimed on kirjas ka Tartu Ülikooli ja Maaülikooli herbaariumi kogudes.
Botaaniline kuuluvus: ristõieliste sugukond (Brassicaceae), kuhu kuuluvad ka sinep, kapsas ja redis.
Päritolu ja levik: pärineb Ida-Euroopast ja Lääne-Aasiast, levinud tänaseks kogu Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Eestis kasvatatakse aedades ja põldudel, vahel metsistub.
Ajalugu:
Mädarõigast on kasutatud juba antiikajal – kreeklased ja roomlased hindasid teda ravimtaimena. Keskajal oli ta hinnatud nii toidus kui ka ravis, eriti põhjamaades, kus ta aitas talvel säilitada vitamiinivarusid. Eesti taludes oli mädarõigas levinud säilitusmaitseaineks liha ja köögiviljade hoidmisel.
Mädarõika juur
- Koostis: juur sisaldab rikkalikult sinepiõlisid (glükosinolaate), C-vitamiini, kiudaineid ja mineraale.
- Toime: antibakteriaalne, stimuleerib seedimist, avab hingamisteid ja aitab võidelda põletikega.
- Kasutus: kasutatakse värskelt riivituna maitseainena, kuivatatult pulbrina või tinktuurides.
- Rahvameditsiinis: mädarõika juur oli tõhus vahend külmetuse ja köha vastu, samuti soodustas urineerimist ja puhastas organismi.
Mädarõika lehed
- Koostis: sisaldavad C-vitamiini, kaltsiumi, flavonoide ja glükosinolaate väiksemal määral kui juur.
- Toime: antibakteriaalne, toetab immuunsust ja seedimist.
- Kasutus: värskeid lehti kasutati toidus (näiteks liha või kala mähkimiseks küpsetamisel, marineerimisel hapukurkide kattelehtedena).
- Rahvameditsiinis: lehti pandi välispidiselt haavadele ja liigesevalude korral kompressiks.
Põhilised kasulikud toimed
1. Antibakteriaalne ja viirusevastane toime
Mädarõikas sisalduvad sinepiõlid hävitavad baktereid ja pärsivad viiruste arengut. Seetõttu on teda kasutatud külmetushaiguste ja hingamisteede vaevuste korral.
2. Immuunsuse tugevdamine
Kõrge C-vitamiini sisaldus aitab tugevdada organismi kaitsevõimet ja ennetada talvist vitamiinipuudust.
3. Seedimise ergutamine
Mädarõigas stimuleerib maomahla ja ensüümide tootmist, soodustades seedeprotsesse ja parandades toidu omastamist.
4. Hingamisteede toetamine
Juurte eeterlikud õlid avavad ninakäike ja kergendavad hingamist, mistõttu teda on kasutatud sinusiidi ja köha korral.
5. Põletikuvastane toime
Glükosinolaadid ja flavonoidid aitavad vähendada põletikku, sealhulgas liigeste ja lihasvalu korral.
6. Antikantserogeenne potentsiaal
Uuringud on näidanud, et glükosinolaadid võivad vähendada vähirakkude arengut, eriti seedetraktis.
Kasutusviisid
- Värske juur – riivituna kastmetes, toitudes, liharoogade kõrvale.
- Pulber – kuivatatud juurest, kasutatakse maitseainesegudes.
- Tinktuurid – alkoholiekstraktid tervise turgutamiseks.
- Lehed – toidus (säilitamisel, mähkimisel), kompressidena.
- Kapslid – toidulisandina standardiseeritud ekstrakt.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Liigne tarbimine võib ärritada mao limaskesta.
- Ei soovitata gastriidi, maohaavandite või neeruprobleemidega inimestele.
- Võib põhjustada nahalähedast ärritust kompresside kasutamisel.
- Ei ole soovitatav raseduse ja imetamise ajal.
Seosed haigustega
- Külmetus ja köha – hingamisteede toetamine.
- Vitamiinipuudus – kõrge C-vitamiini sisaldus.
- Reuma ja liigesevalud – põletikuvastane toime.
- Seedetrakti häired – seedeprotsessi stimuleerimine.
- Urogenitaalsed infektsioonid – antibakteriaalne toime.
Retseptisoovitused
1. Mädarõika-meesiirup külmetuse vastu
- 2 spl riivitud mädarõigast
- 2 spl mett
- 200 ml sooja vett
- Sega ja lase seista 1 tund, joo lonkshaaval.
2. Kodune mädarõikakaste lihale
- 3 spl riivitud värsket mädarõigast
- 200 ml hapukoort
- 1 tl suhkrut, näpuots soola
- Sega kokku ja serveeri kohe.
3. Hapukurkide marineerimine mädarõikalehtedega
- Kurgid, till, küüslauk, mädarõikalehed
- Marinaad: 1 l vett, 2 spl soola, 1 spl suhkrut, 50 ml äädikat
- Pane lehed purgi põhja ja peale kurgid, kalla marinaad peale.
Mida tasub veel teada
- Mädarõigas on üks vanimaid säilitustehnoloogias kasutatud taimi – lehti kasutati hapukurkide ja liha hoidmisel.
- Juur muutub kuivatamisel ja kuumtöötlemisel mahedamaks, kuna sinepiõlid lagunevad.
- Kasside ja koerte jaoks on mädarõigas ärritav ega sobi söötmiseks.
Bioaktiivsed ühendid
- Glükosinolaadid (sinepiõli glükosiidid)
- Flavonoidid
- C-vitamiin
- Fenoolühendid
- Kiudained
Toitaineline koostis (100 g värsket juurt)
Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
---|---|---|
Energia | 48 kcal | – |
Süsivesikud | 11 g | 4% |
Kiudained | 3,3 g | 13% |
C-vitamiin | 79 mg | 88% |
Kaltsium | 56 mg | 6% |
Magneesium | 27 mg | 7% |
Kaalium | 740 mg | 21% |
Raud | 0,4 mg | 2% |
*Arvutused põhinevad keskmisel täiskasvanu päevavajadusel.
FAQ
Mis on mädarõigas?
Vänge maitsega juurikas ja ravimtaim, mida kasutatakse toidus ja rahvameditsiinis.
Kas mädarõika juur ja lehed on mõlemad söödavad?
Jah, juurt kasutatakse maitseainena, lehti aga marinaadides ja kompressides.
Kuidas mädarõigas tervisele mõjub?
Tugevdab immuunsust, toetab seedimist, võitleb bakterite ja viirustega.
Kas mädarõikas võib olla ohtlik?
Liigtarbimine võib ärritada magu ja neere, vältida raseduse ajal.
Kokkuvõte
“Mädarõigas on vänge juur, mis pakub nii maitset kui tervist – ta tugevdab immuunsust, aitab võidelda külmetuse vastu ja ergutab seedimist.”
Teaduslikud uuringud kinnitavad mädarõika antibakteriaalset ja põletikuvastast toimet, mis teeb temast hinnatud loodusliku ravivahendi.
Allikad / viited
- Tamm, Ü. (2015).
Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/ - European Medicines Agency (EMA). (2011).
Assessment report on Armoracia rusticana.
EMA Herbal Monograph – https://www.ema.europa.eu/en - Block, E. (1992).
The organosulfur chemistry of the genus Allium – implications for the organic chemistry of sulfur.
Academic Press – https://www.sciencedirect.com/ - Chrubasik, C., Pittler, M. H., & Roufogalis, B. D. (2005).
Zingiberis rhizoma: A comprehensive review on the ginger family plants with emphasis on horseradish.
Phytomedicine – https://www.journals.elsevier.com/phytomedicine