Männikasvud ehk noored männi võrsed on Eestis tuntud kevadine loodusravim ja vitamiinirikas toidulisand. Neid kasutatakse eeskätt külmetuse, köha ja immuunsuse tugevdamiseks, kuid samuti leidub neil rakendust toiduvalmistamises ja kosmeetikas. Noored võrsed sisaldavad rohkesti C-vitamiini, eeterlikke õlisid ja antioksüdante. Tegu on loodusliku vahendiga, mida hinnati kõrgelt juba esivanemate seas ning mille tervendav mõju on leidnud kinnitust ka teaduslikes uuringutes.
Kiired faktid
- Kasutatav osa: noored kevadised võrsed (tipsud)
- Peamised toimeained: C-vitamiin, eeterlikud õlid (pineen, limoneen, borneool), flavonoidid, tanniinid
- Peamised toimed: köhavastane, immuunsust toetav, põletikuvastane, antioksüdantne
- Kasutus Eestis: traditsiooniliselt kevadine vitamiinipomm ja külmetusevastane tee
Taimest lühidalt
Ladinakeelne nimi: Pinus sylvestris – harilik mänd, Eesti metsade üks tüüpilisemaid ja olulisemaid puuliike.
Rahvapärased nimetused Eestis: männikasvud, männi tipsud, männi võrsed, männi pungad. Mõnes Eesti piirkonnas on kasutatud ka nimetusi „pihlamännid“ ja „kasvupungad“.
Botaaniline kuuluvus: kuulub okaspuude hulka, männiliste (Pinaceae) sugukonda.
Päritolu ja levik: harilik mänd on laialdaselt levinud kogu Euraasias – Põhja-Hispaaniast kuni Kaug-Idani. Eestis on ta igapäevane maastiku osa, eriti liivastel ja kuivadel aladel.
Ajalugu:
Männi noorte võrsete kogumine kevadel on Eestis ja teistes Põhja-Euroopa maades pikk traditsioon. Juba muinasajal teati, et kevadised kasvud aitavad pärast pikka talve skorbuuti ja vitamiinipuudust ennetada. Rahvameditsiinis kasutati männikasvudest valmistatud teed köha ja külmetuse vastu, samuti toonikuna kevadväsimuse korral.
Põhilised kasulikud toimed
1. Immuunsuse toetamine
Männikasvud sisaldavad rikkalikult C-vitamiini ja bioflavonoide, mis tugevdavad organismi vastupanuvõimet viirustele ja bakteritele. Nende antioksüdantsed omadused aitavad vähendada oksüdatiivset stressi ja toetavad organismi taastumist.
2. Köhavastane ja hingamisteid rahustav toime
Eeterlikud õlid, eriti pineen ja borneool, mõjuvad hingamisteedele antiseptiliselt. Männikasvudest tehtud tee aitab vedeldada röga, leevendab köha ja kergendab hingamist külmetuse korral.
3. Põletikuvastane ja valu leevendav
Tanniinid ja eeterlikud ühendid aitavad vähendada põletikku ning rahustada kurgu- ja hingamisteede ärritust. Samuti võib männikasvude välispidine kasutamine salvides aidata lihasvalude korral.
4. Seedimise toetamine
Rahvameditsiinis kasutati männikasvude tõmmiseid kergete seedimisprobleemide ja kõhupuhituse leevendamiseks. Mõju põhineb eeterlikel õlidel, mis ergutavad seedenäärmete tööd.
5. Väsimuse ja kurnatuse leevendamine
Kevadel korjatud noored männikasvud olid esivanematele oluline energialaeng. Nende kõrge vitamiini- ja mineraalainete sisaldus aitas taastada jõuvarusid pärast talve ja tugevdada organismi.
Kasutusviisid
- Tee ja tõmmised – populaarseim viis tarvitada külmetuse ja köha korral.
- Siirup – männikasvusiirup on tuntud rahvameditsiinis ja kasutatakse köharohuna.
- Pulber – kuivatatud võrseid jahvatatakse pulbriks ja lisatakse smuutidesse või kapslitesse.
- Tinktuurid – alkoholitõmmised välispidiseks või toonikuna.
- Kosmeetika – männikasvudest saadud ekstrakte kasutatakse looduslikus nahahoolduses antiseptilise ja värskendava toime tõttu.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Suure koguse tarvitamine võib ärritada mao limaskesta.
- Ei sobi inimestele, kellel on tugevad allergiad okaspuude õietolmu või vaiguga.
- Rasedad ja imetavad naised peaksid kasutamist piirama või vältima.
- Väikelastele soovitatakse ainult siirupit või teesid väga väikestes kogustes.
Seosed haigustega
- Külmetushaigused ja gripp – rahvameditsiinis tõhus vahend sümptomite leevendamiseks.
- Köha ja bronhiit – röga lahtistav ja hingamisteid rahustav toime.
- Vitamiinipuudus – eriti C-vitamiini allikana kevadel.
- Kevadväsimus – organismi toniseeriv ja energiat andev mõju.
Retseptisoovitused
1. Männikasvudest tee
- 1 spl värskeid või kuivatatud männikasve
- 250 ml kuuma vett
- Lasta tõmmata 10–15 minutit, juua 1–2 korda päevas köha leevendamiseks.
2. Männikasvusiirup
- Klaasitäis värskeid võrseid
- Klaas suhkrut või mett
- Kihiti purki laduda ja lasta külmikus 1–2 nädalat seista. Saadud siirupit võtta 1 tl köha vastu.
3. Kevadine vitamiinismuuti männikasvupulbriga
- 1 banaan
- 1 õun
- 1 tl kuivatatud männikasvupulbrit
- 200 ml vett või taimset piima
- Blenderdada ja tarbida hommikul turgutuseks.
Mida tasub veel teada
- Männikasvud kogutakse kevadel, kui need on 2–5 cm pikkused ja kaetud veel vaiguse kaitsva kestaga.
- Parim korjeaeg on mai lõpus ja juuni alguses.
- Korjates tuleb jätta puule piisavalt võrseid, et mitte kahjustada tema kasvu.
- Võrsed kuivatatakse õhurikkas ja varjulises kohas, mitte otsese päikese käes.
Bioaktiivsed ühendid
- C-vitamiin
- Pineen
- Borneool
- Limonene
- Flavonoidid
- Tanniinid
- Antioksüdandid (fenoolühendid)
Toitaineline koostis (100 g värskeid võrseid)
| Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
|---|---|---|
| Energia | 45 kcal | – |
| Valk | 3 g | 6% |
| Kiudained | 5 g | 20% |
| C-vitamiin | 200 mg | 222% |
| Kaltsium | 120 mg | 12% |
| Magneesium | 40 mg | 10% |
| Raud | 2 mg | 11% |
*Andmed põhinevad rahvapärastel ja teaduslikel allikatel, võivad varieeruda.
FAQ
Mis on männikasvud?
Kevadel ilmuvad noored männi võrsed, mida kasutatakse ravim- ja toidulisandina.
Millal korjata männikasve?
Parim aeg on mai lõpp ja juuni algus, kui kasvud on 2–5 cm pikkused.
Kuidas männikasve kasutada?
Teena, siirupina, pulbrina või tinktuurina, samuti kosmeetikas.
Kas männikasvud on ohutud?
Üldiselt jah, kuid suurtes kogustes võivad ärritada magu. Ei soovitata rasedatele ja väikelastele.
Kokkuvõte
“Männikasvud on looduslik vitamiinipomm, mis turgutab immuunsust ja aitab võidelda kevadise kurnatusega.”
Teadusuuringud kinnitavad männikasvude suurt C-vitamiini sisaldust ja eeterlike õlide hingamisteid rahustavat toimet, mis õigustab nende kasutamist rahvameditsiinis.
Allikad / viited
- Tamm, Ü. (2015).
Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/ - European Medicines Agency (EMA). (2014).
Assessment report on Pinus sylvestris.
EMA Herbal Monograph – https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/pinus-sylvestris-assessment-report_en.pdf - Gruenwald, J. (2000).
PDR for Herbal Medicines.
Medical Economics Company – https://www.worldcat.org/title/pdr-for-herbal-medicines/oclc/45438669 - Kohlmünzer, S. (2003).
Farmakognoosia.
Medpharm Polska – https://www.worldcat.org/title/farmakognozja/oclc/74994706