Pajukoor on looduslik ravimtaim, mida on sajandeid kasutatud valu, põletiku ja palaviku leevendamiseks. See sisaldab salitsiini – looduslikku ühendit, millest on arendatud kaasaegne aspiriin. Eestis on pajukoore tee ja tõmmis olnud tuntud kui rahvameditsiiniline valuvaigisti ja külmetushaiguste leevendaja.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Salix alba (valgepaju), kuid kasutatakse ka teisi Salix liike.
- Toimeaine: salitsiin – looduslik aspiriini eelkäija.
- Põhitoime: valuvaigistav, palavikku alandav, põletikuvastane.
- Kasutusviisid: tee, tõmmis, tinktuur, pulber, kapslid.
- Ajalooline tähendus: olnud inspiratsiooniks aspiriini loomisele 19. sajandil.
Taimest lühidalt
Rahvapärased nimetused Eestis: Tartu Ülikooli herbaariumi andmetel on kasutusel olnud nimetused nagu paokoor, pajukoor, paokoore tee, pajutõrv. Rahvameditsiinis räägiti sageli „pajust, mis võtab palaviku“.
Päritolu ja levik: paju on levinud kogu Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab looduses mitukümmend liiki, eelistades niiskeid kasvukohti.
Ajalugu:
Juba antiik-Kreekas ja Egiptuses kasutati pajukoort valu ja põletiku vastu. Hippokrates soovitas koore närimist palaviku korral. Keskajal kasutati seda katku ja külmetuste ravis. 19. sajandil eraldati pajukoorest salitsiin, millest hiljem arendati aspiriin (atsetüülsalitsüülhape).
Põhilised kasulikud toimed
- Valuvaigistav toime
Pajukoores sisalduv salitsiin toimib organismis sarnaselt aspiriinile, vähendades valu. Seda kasutatakse peavalu, lihasvalu, liigesevalu ja menstruatsioonivalu korral. Erinevalt sünteetilisest aspiriinist võib pajukoor olla maole leebem. (Mõnel inimesel võib olla koor aspiriinist leebem, kuid tundliku mao, haavandite või refluksi korral võib siiski ärritada.) - Põletikuvastane toime
Pajukoore bioaktiivsed ühendid vähendavad põletikuliste ainete (nt prostaglandiinide) tootmist. See muudab taime kasulikuks artriidi, reuma ja muude põletikuliste seisundite puhul. - Palavikku alandav
Traditsioonilises meditsiinis on pajukoort kasutatud gripi, külmetushaiguste ja palaviku korral. See soodustab higistamist ja temperatuuri alandamist. - Südame-veresoonkonna toetaja
Pajukoor aitab parandada vereringet ja vähendab trombide tekkimise riski, kuna salitsiin toimib verevedeldajana. Seda on seostatud südameinfarkti ja insuldi riski vähendamisega. - Antimikroobne ja immuunsust toetav
Uuringud on näidanud, et pajukoore ekstraktidel on kerge antibakteriaalne toime ning need võivad tugevdada organismi loomulikku kaitsevõimet infektsioonide vastu.
Kasutusviisid
- Tee: kuivatatud ja purustatud koort keeta 10–15 minutit ning juua valu ja palaviku korral.
- Pulber: kapslitesse pressitud pajukoore pulbrit kasutatakse toidulisandina.
- Tinktuur: alkoholiga valmistatud ekstrakti võib tarvitada väikestes annustes.
- Salvid ja geelid: välispidiseks kasutamiseks lihas- ja liigesevalude korral.
Pajukoore kasutamine Eestis läbi aegade
Eestis on pajukoort kasutatud rahvameditsiinis juba sajandeid. Vanemad teated räägivad, et pajukoore tõmmist või teed anti palaviku, külmetuse ja peavalu korral, kuna rahvas teadis selle higistama panevat ja palavikku alandavat toimet. Lõuna-Eestis kasutati nimetust paokoor ning sellest keedetud teed joodi ka liigesevalude ja reuma vastu. Põhja- ja Lääne-Eestis kasutati pajukoore närimist hammaste ja igemete valu leevendamiseks ning isegi nakkushaiguste ennetamiseks. 19. sajandi talurahvameditsiinis soovitati pajukoort keeta koos teiste taimede, näiteks angervaksaga, et suurendada toime tugevust.
Veel 20. sajandi alguses leidus pajukoore teed maainimeste koduapteegis kui looduslikku valuvaigistit ja palavikualandajat, enne kui apteekidesse jõudsid sünteetilised aspiriinitabletid. Tänapäeval on pajukoore kasutus Eestis pigem taimetee või toidulisandi kujul, kuid traditsioonilise pärimusravi osana hinnatakse teda siiani kui looduslikku „aspiriini“.
Pajukoor lähikultuurides
Lähikultuurides (Eesti ja ümbrus) on pajukoor olnud rahvameditsiinis eelkõige palavikku alandav ja valu leevendav “külmetuse rohutee”. Seda kasutati ka reuma- ja podagravalude ning põletikust tingitud vaevuste puhul ning mõnes allikas mainitakse lisaks ka haavade parandamise ja “üldise enesetunde kergendamise” eesmärki. Praktikas tähendas see enamasti koore keedist (mitte lihtsalt lühike tõmmis), sest koorast tulevad toimeained paremini välja just keetmisel.
Saksamaal (saksa k Weidenrinde, farmakognoosias Salicis cortex) on pajukoor tugevalt “apteegi- ja monograafiatraditsioonis”: see on üks klassikalisi Euroopa ravimtaimi valu, palaviku ja põletiku kontekstis ning seda kasutatakse nii teena (infusioon või keedis) kui ka standardiseeritud kuiv- ja vedel-ekstraktidena, sh käsimüügis olevates preparaatides (OTC). Saksa reumatoloogia seltsi (DGRh) materjal toob välja, et traditsiooniliselt kasutatakse Weidenrinde’t tee, tinktuuri ja kuiv-ekstraktina ning Saksamaal on see teema eriti seotud liiges-/seljavaluga ja “komplementaarsete meetoditega”. (DGRh e.V.)
Huvitavad Saksamaa nüansid
- Saksakeelsetes monograafiates rõhutatakse sageli, et tee võib olla nii infusioon kui keedis, kuid praktikas on Salicis cortex puhul levinud just keedise rõhutamine (koort keedetakse ~15 min). (European Medicines Agency (EMA))
- Saksamaa (ja Austria) farmaatsiaallikad seovad Weidenrinde’t otseselt Kommission E / HMPC monograafiate traditsiooniga – see tähendab, et taim ei ole ainult “rahvajutt”, vaid tal on ametlike monograafiate raamistik, kus on kirjas kasutusalad, annused ja ohutus. (hmppa.at)
- DGRh toob näiteks ka selle, et Weidenrinde’t kohtab Saksamaal valmis teesegudes (nt külmetuse/“Erkältungstee” tüüpi segudes), mitte ainult üksikdroogina. (DGRh e.V.)
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Võib põhjustada maovaevusi ja kõrvetisi tundlikel inimestel.
- Ei soovitata alla 18-aastastele lastele (Reye sündroomi risk, nagu aspiriinil). EMA (Euroopa Ravimiamet) monograafias on selge vastunäidustus alla 18-aastastele Reye sündroomi riski tõttu.
- Ei sobi inimestele, kellel on aspiriiniallergia või kes kasutavad verevedeldajaid.
- Ei ole soovitatav raseduse ja imetamise ajal.
Pajukoore koostoimed ravimitega
Pajukoor sisaldab salitsülaate ja võib seetõttu mõjutada ravimite toimet või suurendada kõrvaltoimete riski. Eriti ettevaatlik tasub olla, kui kasutad:
- Verevedeldajaid ja trombotsüütidevastaseid ravimeid (nt varfariin, apiksabaan, rivaroksabaan, klopidogreel, aspiriin) – koos kasutamisel võib veritsusrisk suureneda. EMA rõhutab ettevaatust hüübimishäirete ja verevedeldajate korral.
- Teisi NSAID-e/valuvaigisteid (nt ibuprofeen, naprokseen, diklofenak, aspiriin) – koos kasutamine võib suurendada maoärrituse, haavandite ja veritsuse riski.
- Magu ärritavaid ravimeid (nt kortikosteroidid, mõned põletikuravimid) ning alkoholi – võib lisanduda seedetrakti ärritus.
- Kui sul on juba hüübimishäire või oled plaanimas protseduuri/operatsiooni, tuleks pajukoort vältida või arutada kasutus arstiga.
Praktiline soovitus: kui tarvitad püsiravimeid, hoia pajukoore ja ravimite vahel vähemalt 2 tundi vahet ning tee kuuri ainult lühiajaliselt. Kahtluse korral (või kui sul on krooniline haigus) on kõige turvalisem enne kasutamist pidada nõu arsti või apteekriga.
Seosed haigustega
- Artriit ja osteoartriit – leevendab liigesevalu ja jäikust.
- Külmetushaigused ja gripp – vähendab palavikku ja kurguvalu.
- Südamehaigused – võib aidata vähendada trombiriski.
- Krooniline alaseljavalu – mitmed uuringud on näidanud efektiivsust seljavalude korral.
Retseptisoovitused
- Pajukoore tee
- 1 tl kuivatatud pajukoort
- 250 ml vett
Keeta tasasel tulel 10 minutit, lasta seista 5 minutit. Juua soojalt.
- Pajukoore tinktuur
- 50 g kuivatatud pajukoort
- 250 ml 40% alkoholi
Lasta tõmmata 2 nädalat pimedas. Tarvitada 20 tilka 2–3 korda päevas.
- Valuleevendav salv
- 50 ml kookosõli
- 2 spl pajukoore pulbrit
- 10 tilka eukalüptiõli
Segada ja kasutada lihasvalude korral.
Mida tasub veel teada
- Pajukoor on olnud üks esimesi looduslikke ravimeid, millest inspireerituna loodi kaasaegne ravim – aspiriin.
- Mitmes Euroopa riigis müüakse pajukoort kui taimset valuvaigistit apteegis käsimüügiravimina.
- Regulaarne tarvitamine peaks olema arstiga kooskõlastatud, eriti krooniliste haiguste korral.
Bioaktiivsed ühendid
- Salitsiin – peamine toimeaine, põletiku- ja valuvaigistav.
- Flavonoidid – antioksüdantsed ühendid, toetavad südame-veresoonkonna tervist.
- Tanniinid – kokkutõmbava toimega, toetavad seedimist ja omavad antibakteriaalset toimet.
- Polüfenoolid – immuunsust toetavad ühendid.
Pajukoor vs angervaks – võrdleme
| Pajukoor (Salix spp., tihti Salix alba) | Angervaks (Filipendula ulmaria) | |
|---|---|---|
| Peamine “milleks” | Valu, palavik, põletikuline ebamugavus (klassikaline “looduslik salitsülaat”) | Valu ja põletikutunne + külmetuse ajal turgutus; sageli ka “mahedam” üldtoetus |
| Toime suund | Enamasti valu- ja palaviku suund, eriti kui vaja “koore” jõudu | Põletikuline tunne + valulikkus, sageli ka külmetuse ajal higistamise/soojendava tee kontekst |
| Peamised ühendid | Salitsiin (metaboliseerub salitsülaadiks) + polüfenoolid | Salitsülaadid + flavonoidid ja tanniinid (taimne “kokteil”) |
| Tõendite tase | Kliinilisi andmeid on teatud valude (nt alaseljavalu) osas rohkem, kuid üldiselt varieerub; toime sõltub salitsiini sisaldusest | Tõendus pigem traditsioon + fütokeemia/labor; kliinilist tõestust on vähem ja see on ebaühtlane |
| Maitse | Mõrkjas, “koorene”, vajab sageli mee/maitsestuse abi | Õieline, aromaatne, kergelt magus – paljudele lihtsam juua |
| Tüüpiline valmistus | Keedis (koort keedetakse) või standardiseeritud ekstrakt | Tee/tõmmis (õisik/ürt), vahel siirupid/segud |
| Kasutusviis kodus | 1–2 g koort 250 ml kohta, keedisena; lühiajaliselt kuurina | 1–2 tl kuivatatud ürti/õisikuid, tõmmisena; kuurina või vajadusel |
| Kellele sobib paremini | Kui soovid “selgemat” salitsiinisuunda ja ei häiri mõrkjas maitse | Kui eelistad mahedamat teed ja soovid laiemat “külmetuse/põletikutunde” toetust |
| Olulised ohud | Ei sobi salitsülaat/NSAID allergia, salitsülaat-tundlik astma, maohaavand, hüübimishäired, verevedeldajad; lapsed/noorukid vältida | Sarnane ettevaatus salitsülaatide tõttu; eriti aspiriinitundlikel ja maoärrituse korral |
| Koostoimed ravimitega | Suurem tähelepanu: verevedeldajad, teised NSAID-id → veritsus/maoärritus | Samad riskisuunad, kuid sageli kasutatakse väiksemaid “teekoguseid” |
| Igapäevaseks kasutuseks | Pigem mitte – lühikese kuurina | Mõnel sobib kuurina, kuid mitte pidevalt ja riskirühmades ettevaatlikult |
- Tahad “koore jõudu” ja tugevamat mõru keedist → pajukoor
- Tahad aromaatset, mahedamat taimetee kogemust põletikutunde/külmetuse ajal → angervaks
Pajukoore korjamine ja tooraine kvaliteet (juhend)
Millise liigi koor?
Ravimtaimena kasutatakse kõige sagedamini valge paju (Salix alba) koort, kuid kasutusel on ka teised pajuliigid (Salixspp.). Praktikas tähendab see, et tähtis pole ainult “paju”, vaid õige liigi koor ja ühtlane kvaliteet (sama liik, sama kasvukoht, puhas korje).
Millal korjata?
Parim aeg pajukoore korjeks on varakevad, kui algab mahlajooks (enne lehtimist või lehtimise alguses). Sel ajal tuleb koor kergemini lahti ja toimeainete sisaldus on tavaliselt parem. Korja kuiva ilmaga ning eelista puhtaid kasvukohti (mitte tee äärest).
Kuidas kuivatada?
Lõika koor õhukesteks ribadeks ja kuivata varjus, hea õhuliikumisega kohas. Väldi otsest päikest ja kõrget kuumust – nii säilivad paremini bioaktiivsed ühendid ja koor ei “kõrbe”. Kuiv koor peab olema krõbe ja murduv, mitte pehme või niiske.
Kuidas säilitada?
Hoia kuivatatud pajukoort pimedas, kuivas ja jahedas, eelistatult klaaspurgis või tihedalt suletavas anumas. Väldi niiskust ja köögiauru (need rikuvad toorainet kiiresti). Kui tekib kopituslõhn, värv muutub või koor tõmbab niiskeks, siis ära kasuta.
Toitaineline koostis (kuivatatud koores, 100 g)
| Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
|---|---|---|
| Salitsiin | 1–11 g | – |
| Flavonoidid | 200–400 mg | – |
| Tanniinid | 2–8 g | – |
| Kiudained | ~35 g | 120% |
| Kaltsium | 90 mg | 9% |
| Magneesium | 40 mg | 10% |
| Kaalium | 200 mg | 6% |
*Ligikaudne, sõltub liigist ja töötlemisest. Ph. Eur/EMA tüüpi standardist (nt min salitsiinisisaldus) või viide, et salitsiinisisaldus on standardiseeritav ja varieeruv.
FAQ
Kas pajukoor on sama mis aspiriin?
Ei, kuid sisaldab looduslikku salitsiini, millest aspiriin on arendatud.
Kui suur on soovitatav annus?
Tee valmistamisel 1–2 g koort 250 ml vee kohta, kuni 3 korda päevas. Salitsiini sisaldus sõltub liigist ja koore kvaliteedist; seetõttu võib toime ja taluvus varieeruda.
Kas pajukoor on ohutu pikaajaliseks kasutamiseks?
Mõõdukas tarvitamine on ohutu, kuid pikaajalisel tarvitamisel võib põhjustada maoärritust.
Kas pajukoort võib anda lastele?
Alla 18-aastastele ei soovitata, sest risk meenutab aspiriini kõrvaltoimeid.
Kes ei tohiks pajukoort kasutada?
Pajukoor sisaldab salitsülaate, mistõttu ei sobi see kõigile. EMA soovituste järgi peaks pajukoore kasutamist vältima või kasutama ainult arsti nõuandel järgmistel juhtudel:
- Salitsülaatide või NSAID-ide (nt aspiriin, ibuprofeen) allergia ning salitsülaat-tundlik astma (võib vallandada hingamisteede reaktsiooni).
- Aktiivne maohaavand või tugev mao/soolestiku ärritus (võib sümptomeid süvendada).
- Raske maksa- või neeruhaigus ning hüübimishäired (riskid võivad suureneda, eriti kui kasutatakse samal ajal ravimeid).
- G6PD puudulikkus (teatud ained võivad põhjustada soovimatuid reaktsioone; vajadus erilise ettevaatuse järele).
- Rasedus ja imetamine: pajukoore kasutamisel on soovitatav ettevaatus, eriti hilisraseduse ajal – vajadusel aruta enne kasutamist arsti või ämmaemandaga.
Kui sul on krooniline haigus või kasutad püsiravimeid (eriti valuvaigisteid või verevedeldajaid), on mõistlik enne pajukoore kuuri pidada nõu tervishoiutöötajaga.
Kokkuvõte
„Pajukoor on looduslik valuvaigisti, mis seob endas traditsioonilise tarkuse ja teaduslikult kinnitatud põletikuvastased omadused.“
Uuringud kinnitavad selle efektiivsust kroonilise valu, artriidi ja külmetushaiguste korral, olles samas üks vanimaid looduslikke ravimeid, millest sai alguse aspiriini ajalugu.
Allikad
- Chrubasik, J. E., Eisenberg, E., Balan, E., Weinberger, T., Luzzati, R., & Conradt, C. (2000).
Treatment of low back pain with a herbal or synthetic anti-rheumatic: a randomized controlled study.
Phytomedicine – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10716618/ - Vlachojannis, J., Magora, F., & Chrubasik, S. (2011).
Willow species and aspirin: different mechanism of actions.
Phytotherapy Research – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21226125/ - Nahrstedt, A., & Schmidt, M. (2003).
Salicin and other constituents of willow bark: a review of pharmacology and clinical studies.
Phytomedicine – https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12622467/