Palderjan – rahustava toimega ravimtaim

Kiired faktid

• Kasutatav osa: juur, risoom, õisik, ürt
• Peamised toimeained: valepotriaadid, eeterlikud õlid, iridoidid, lignaanid
• Peamised toimed: rahustav, uinumist soodustav, lihaspingeid lõdvestav, seedehäireid leevendav
• Tüüpilised kasutusviisid: tinktuurid, kapslid, teesegud, välised vannid

Taimest lühidalt

Ladinakeelne nimi: Valeriana officinalis
Rahvapärased nimetused Eestis: palderjan, rahujuur, magusjuur, lõhnav palderjan.
Eestis on nimi “palderjan” tuntud vähemalt 18. sajandist ja pärineb tõenäoliselt saksakeelsest nimest “Baldrian”.

Botaaniline kuuluvus: kuulub palderjanaliste sugukonda (Valerianaceae).

Päritolu ja levik: kasvab looduslikult Euroopas ja Aasias, levinud ka Põhja-Ameerikas. Eestis leidub peamiselt niisketel niitudel, kraavikallastel ja jõekallastel.

Ajalugu:
Palderjani kasutamine ravimina ulatub antiikaega – juba Hippokrates ja Galenos soovitasid seda unerohuna ja “närvide rahustajana”. Keskajal peeti palderjani lausa universaalseks ravimiks, mida anti ka palaviku ja kõhuvalude korral.

Palderjani juur

Palderjani kõige väärtuslikum ravimosa on juur ja risoom, mis sisaldavad kõige rohkem bioaktiivseid aineid.

• Toimeained: valepotriaadid (valtraat, isovaltraat), eeterlikud õlid (valereen, borneool), iridoidid.
• Toime: rahustab kesknärvisüsteemi, soodustab uinumist, vähendab lihasspasme ja ärevust.
• Korjeaeg: sügisel, kui maapealne osa on närbunud ja toimeainete kontsentratsioon on kõrgeim.
• Rahvameditsiinis: juuretõmmist või -tinktuuri kasutati unetuse, närvilisuse, südamekloppimise ja seedekrampide puhul.

Palderjani õisik

Palderjan õitseb suve algusest keskpaigani, moodustades valgeid või roosakaid kobaraid.

• Koostis: sisaldab vähem toimeaineid kui juur, kuid leidub flavonoide ja aromaatseid ühendeid, mis toetavad kerget rahustavat toimet.
• Kasutus: värskeid või kuivatatud õisikuid võib segada ravimtaimeteedesse, kus nad annavad mahedat lõhna ja lisavad kergelt lõõgastavat mõju.
• Rahvameditsiinis: õisikuid kasutati sageli koos teiste lõhnataimedega (näiteks melissi või piparmündiga) rahustavate padjandite täitmiseks.

Palderjani ürt

Ürt tähendab taime maapealseid osi – varsi ja lehti.

• Koostis: sisaldab tanniine, flavonoide ja väikestes kogustes eeterlikke õlisid.
• Kasutus: kuivatatud ürti lisatakse teesegudesse, mõnikord kasutatakse ka välispidiselt vannides lihaspingete leevendamiseks.
• Eestis: ürti koguti õitsemise ajal, et valmistada rahustavaid teesegusid talvevaruks.

Põhilised kasulikud toimed

1. Rahustav ja uinumist soodustav

Palderjani (Valeriana officinalis) juured sisaldavad mitmeid bioaktiivseid ühendeid, mida seostatakse rahustava toimega. Uuringud viitavad, et palderjan võib kaudselt mõjutada GABA-süsteemi, mis on seotud närvisüsteemi rahunemisega. Selle tulemusena võib väheneda erutuvus ja uinumine muutuda kergemaks. Toime avaldub sageli järk-järgult ning võib vajada mitmepäevast kuni -nädalast kasutamist.

2. Ärevuse leevendamine

Palderjani on uuritud kerge kuni mõõduka ärevuse kontekstis ning mitmed kliinilised uuringud viitavad leebele ärevust vähendavale toimele. Erinevalt mõnest sünteetilisest rahustist ei põhjusta palderjan enamasti tugevat päevast uimasust. Mõju on siiski individuaalne ja ei pruugi kõigil ühtmoodi avalduda. Palderjan sobib pigem ajutise pinge ja rahutuse leevendamiseks, mitte raskete ärevushäirete raviks.

3. Lihaspingete ja krampide vähendamine

Palderjanil on kirjeldatud kerget spasmolüütilist ja lõõgastavat toimet, mis võib aidata lihaspingete korral. Rahvameditsiinis on seda kasutatud menstruatsioonikrampide ja seedetrakti spasmidega seotud ebamugavuse leevendamiseks. Toime põhineb närvisüsteemi üldisel rahustamisel, mitte otsesel valuvaigistaval mehhanismil. Seetõttu käsitletakse palderjani selles kontekstis toetava, mitte esmase vahendina.

4. Südamekloppimise ja närvilise südamerütmi leevendamine

Traditsioonilises kasutuses on palderjani peetud taimeks, mis aitab rahustada närvilist südamekloppimist. Seda on kasutatud olukordades, kus südame rütmihäired on seotud stressi või ärevusega. Tänapäevane teadus ei käsitle palderjani südamehaiguste ravimina, kuid tunnistab selle võimalikku rolli närvipingest tingitud sümptomite leevendamisel. Südameprobleemide korral tuleb alati pidada nõu arstiga.

5. Seedehäirete leevendamine

Palderjanil on kerge spasmolüütiline toime, mis võib aidata vähendada gaase ja soolestiku krampe, eriti stressiga seotud seedehäirete puhul. Rahvameditsiinis on palderjani kasutatud „närvilise mao” rahustamiseks. Toime on üldjuhul leebe ja toetav. Palderjan ei ole mõeldud krooniliste seedetrakti haiguste raviks, vaid ajutise ebamugavuse leevendamiseks.

Kasutusviisid

• Tinktuur – alkoholiekstrakt juurtest, kontsentreeritud toimega.
• Kapslid – standardiseeritud juurepulber, mugav manustada.
• Tee – rahustav mõju, eriti koos teiste taimedega (meliss, kummel).
• Välispidised vannid – närvipinge ja lihasvalude leevendamiseks.

Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

• Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal.
• Võib põhjustada uimasust – vältida autojuhtimist vahetult pärast tarvitamist.
• Suurtes annustes võib esineda peavalu või seedehäireid.
• Koostoimed rahustite ja unerohtudega – kasutada ettevaatusega.

Seosed haigustega

• Unetus ja rahutus – peamine kasutusala.
• Kerge kuni mõõdukas ärevus – toetav toime.
• Lihaskrambid ja -spasmid – lõõgastav mõju.
• Seedetrakti spasmid – seedehäirete leevendamine.

Palderjani toime ajajoon (tabel)

Kui “kiiresti” pikaaegne kasu tekib?

Oluline meeles pidada

• Mõju on individuaalne (mõnel toimib hästi, mõnel vähe).
• Kui tekib uimasus, väldi autojuhtimist või muid riskantseid tegevusi.
• Kui kasutad muid rahusteid/uinuteid, alkoholi või sul on tervisemuresid, on mõistlik nõu pidada spetsialistiga.

Mida ütleb teadus palderjani kohta

Tänapäevane teadus on uurinud palderjani mõju eelkõige une kvaliteedile, stressi ja kerge ärevuse leevendamisele, aga ka selle toimeainete mehhanisme närvisüsteemis. Mitmed ülevaated ja meta-analüüsid näitavad, et palderjan võib subjektiivselt parandada une kvaliteeti ja vähendada uinumiseks kuluvat aega, kuigi kliiniliste uuringute tulemused on olnud mittemõnikord ebakindlad ja varieeruvad sõltuvalt uuringu disainist, ekstrakti kvaliteedist ja doosist.

Palderjani juure ekstraktis leiduvad ühendid, sealhulgas valepotriaadid, seskviterpeenid ja valereniinhape, on laboriuuringutes seostatud GABA-süsteemi modulatsiooniga, mis mängib keskse rolli närvirahu ja uinumise regulatsioonis. See viitab sellele, et palderjan võib mõjutada neurotransmitterite tasakaalu ajus, aidates kaasa lõõgastumisele. Sellised tulemused on nähtud nii in vitro kui loomkatsetes, kuid nende täpne toimemehhanism inimestel vajab edasist teaduslikku selgitust.

Üks 2024. aasta uuring näitas, et standardiseeritud palderjaniekstrakti kasutamine parandas mitmeid uneparameetreid, sealhulgas une alguse aega, une kestust ja une tõhusust, võrreldes platseeboga, ning vähendas ka päevast uimasust ja ärevustunnet. Selle uuringu põhjal püsis toime tugevam ja statistiliselt märgatav juba pärast mitmenädalast kasutust, ning preparaat oli hästi talutav ilma tõsiste kõrvaltoimeteta.

Samuti on suuremas ülevaates, mis hõlmas ligi 60 uuringut, leitud, et palderjan võib olla ohutu ja efektiivne unetuse leevendamisel ning seotud vaevuste korral, kuid tulemuste varieeruvus võib tuleneda mitte-standardiseeritud ekstraktide koostisest ja uuringu kvaliteedist. See tähendab, et palderjani mõju võib olla parem, kui kasutatakse standardiseeritud preparaate, mille aktiivset koostisosa (nt valereniinhapet) on kontrollitud ja mõõdetud.

Oluline on märkida, et kuigi palderjani on uuritud enamasti lühiajalise kasutuse kontekstis ja see on üldiselt hästi talutav, on mõned uuringud näidanud kõrvaltoimeid, nagu peavalu või kõhulahtisus, eriti kui ekstrakti koostis ei ole stabiilne või standardiseeritud. Lisaks ei ole piisavalt andmeid, mis kinnitaks palderjani mõju teist tüüpi neuroloogilistele seisunditele või kroonilistele haigustele, ning see ei ole kliiniliselt tõestatud ravimeetod nendes valdkondades.

Kokkuvõte teaduslikust seisukohast

• Unehäired: palderjan võib subjektiivselt parandada une kvaliteeti ja aidata uinuda, kuid tulemused on variatiivsed ning sõltuvad ekstrakti kvaliteedist.
• Ärevus/Stress: palderjan võib vähendada kerget ärevust ja stressi, eriti kui kasutatakse standardiseeritud ekstrakte.
• Toimemehhanism: võimalik GABA-süsteemi modulatsioon ja närvisüsteemi rahustamine, kuid mehhanism ei ole täielikult mõistetud.
• Ohutus: üldiselt hästi talutav lühiajalisel kasutusel, kuid ekstrakti kvaliteet ja standardiseerimine on olulised.

Retseptisoovitused

1. Palderjani tinktuur

• 1 osa värskeid või kuivatatud juuri
• 5 osa 40% alkoholi
• Hoida pimedas klaasanumas 2–3 nädalat, kurnata.

2. Rahustav õhtune tee

• 1 tl kuivatatud palderjanijuurt
• 1 tl melissi lehti
• 250 ml kuuma vett, lasta tõmmata 10 minutit.

3. Lõõgastav jalavann

• 3 peotäit kuivatatud ürti või õisikuid
• 3 liitrit kuuma vett
• Leotada jalgu 15–20 minutit.

Mida tasub veel teada

Palderjan on tuntud ka kasside ja mõnede näriliste lemmikuna – selle lõhn võib neile mõjuda ergutavalt, vastupidiselt inimesele. Ajalooliselt kasutati palderjani ka “maagilistes segudes” ja kaitsetaimena.

Mis puutub kassidesse ja palderjani juuresse, siis:

Mõju kestab tavaliselt 5–20 minutit, seejärel kaob tundlikkus mõneks tunniks.

Kassidel on palderjanijuur sageli ergutav, mitte rahustav.

Palderjan sisaldab ühendeid (nt aktiniidiinhape ja mõned eeterlikud õlid), mis mõjuvad kassidele sarnaselt kassinaerisele (Nepeta cataria).

Mõju võib olla lõbus ja energiline – kass muutub mänguhimuliseks, hakkab nurruma, hõõruma, lakkuma või “kallistama” juurt.

Mõnel kassil tekib ka väike rahustav faas pärast esmast elevust, kuid alguses on reaktsioon enamasti ergutav.

Palderjani mõju võrdlus eri liikidel

Palderjani kasutamine lähikultuurides

Palderjan (Valeriana officinalis) on olnud tuntud rahustav taim kogu Põhja- ja Ida-Euroopas, sh Eestis, Soomes, Lätis ja Loode-Venemaal. Rahvameditsiinis kasutati palderjani eelkõige rahutuse, südamekloppimise, närvipinge ja unehäirete korral. Juurest valmistatud tõmmiseid ja teesid anti „närvilistele inimestele” ning kasutati ka stressirohketel aegadel, näiteks haiguse või suure mure korral. Palderjani ei peetud igapäevaseks joogiks, vaid vajaduspõhiseks rohuks, mida võeti lühiajaliselt. Mitmel pool usuti ka, et palderjan „rahustab südant ja meelt korraga”, mis kajastab hästi selle rolli rahvaarusaamades.

Saksamaa – palderjani teadlik ja süsteemne kasutus

Saksamaal on palderjanil eriline ja hästi dokumenteeritud staatus. Seal tuntakse taime nime all Baldrian ning seda on kasutatud sajandeid rahutuse, unehäirete ja stressiga seotud vaevuste leevendamiseks. Erinevalt paljudest teistest riikidest kujunes Saksamaal varakult välja süstemaatiline fütoteraapia, kus palderjani kasutati kindlate annuste, kuuride ja vormidena (tee, tinktuur, standardiseeritud ekstrakt).

Just Saksamaa teadus- ja apteegitraditsioon pani aluse arusaamale, et palderjan ei toimi alati kohe, vaid vajab sageli järjepidevat kasutamist mitme nädala jooksul. Saksa allikates rõhutatakse ka, et palderjan ei ole sõltuvust tekitav, kuid ei sobi lõputuks igapäevaseks tarvitamiseks. Tänapäeval on palderjan Saksamaal üks enim uuritud ja reguleeritud taimseid rahusteid, mille kasutusviisid ja ohutusjuhised on mõjutanud kogu Euroopa lähenemist, sh Euroopa ravimiameti hinnanguid.

Saksamaa näitel on palderjanist saanud taim, mis ühendab rahvapärimuse, teaduse ja praktilise tarkuse – mitte imerohi, vaid tasakaalukas abivahend, mida kasutatakse teadlikult ja mõõdukalt.

Palderjan vs kummel vs meliss – võrdlustabel

Millist siis valida?

• Vali palderjan, kui probleemiks on uinumisraskus või tugev sisemine rahutus.
• Vali kummel, kui soovid õrna, igapäevast rahustavat teed või seedimise tuge.
• Vali meliss, kui stress ja närvipinge hoiavad meele ärevana, kuid tahad jääda selgeks ja toimivaks.

Hea nipp:
Paljud kasutavad kummelit või melissi päeval ja palderjani õhtul, et toime oleks loomulik ja tasakaalus.

Bioaktiivsed ühendid

• Valepotriaadid
• Eeterlikud õlid (valereen, borneool)
• Iridoidid
• Flavonoidid
• Lignaanid

Koostis (100 g kuivatatud juuri)

*Arvutused põhinevad keskmisel täiskasvanu päevavajadusel.

Palderjani kasvatamine koduaias

Palderjan (Valeriana officinalis) on vastupidav mitmeaastane ravimtaim, mis sobib hästi Eesti kliimasse. Taim on tuntud eelkõige oma juure poolest, kuid ka õied on dekoratiivsed ja meelitavad tolmeldajaid.

1. Kasvukoha valik

• Valgus: eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kohta
• Muld: viljakas, huumusrikas ja parasniiske
• Asukoht: sobib peenrasse, looduslikumasse aianurka või veidi niiskemasse kohta. Liiga kuivas ja vaeses mullas jääb juure areng nõrgaks.

2. Külvamine ja istutamine

• Seemnetest:
  • külva varakevadel (aprill–mai) otse peenrasse või ettekasvatatuna
  • seemned vajavad valgust – ära kata paksu mullakihiga
• Taimede vahe: 30–40 cm
• Alternatiiv: osta noor taim ja istuta kevadel või varasügisel

Palderjan tärkab aeglaselt – esimesel aastal kasvatab peamiselt leherosetti.

3. Kastmine ja hooldus

• Kastmine: hoia muld ühtlaselt niiske, eriti kuival perioodil
• Väetamine: mõõdukalt; kevadel sobib kompost või sõnnikuveega kastmine
• Hooldus: eemalda umbrohi, vajadusel toeta kõrgemaid õievarsi

Liigne väetamine kasvatab lehti, mitte juuri.

4. Õitsemine ja taime käitumine

• Õitseb juunist augustini
• Õied on valged kuni roosakad ja tugevalt lõhnavad
• Meelitab mesilasi ja liblikaid
• Võib isekülvata – soovi korral lõika õievarred pärast õitsemist maha

5. Juure koristamine (kõige olulisem osa)

• Parim aeg sügisel (september–oktoober) teisel kasvuaastal
• Kuidas:
  • kaeva taim ettevaatlikult üles
  • pese juured mullast puhtaks
  • lõika väiksemateks tükkideks
• Kuivatamine:
  • õhurikkas, varjulises kohas
  • temperatuur mitte üle ~35 °C

Kuivatamisel tekib tugev, iseloomulik lõhn – see on normaalne.

6. Säilitamine

• Hoia kuivatatud juuri õhukindlas klaaspurgis
• Pimedas ja kuivas
• Säilib kuni 2 aastat

7. Ohutus ja praktilised nipid

• Palderjan võib meelitada kasse (neile meeldib lõhn!)
• Väldi istutamist laste mänguala kõrvale
• Kasuta lühiajaliste kuuridena, mitte pidevalt

FAQ

Mis on palderjan?
Rahustava toimega ravimtaim, mille peamine raviosa on juur.

Kuidas palderjani võtta?
Levinumad on tinktuurid, kapslid ja rahustavad teesegud.

Kas palderjan on ohutu?
Enamasti jah, kuid vältida suurtes annustes ja koos tugevate rahustitega.

Kas õisik ja ürt on sama kasulikud kui juur?
Juur on toimeaineterohkeim, kuid õisik ja ürt annavad samuti kergelt lõõgastavat toimet ja sobivad teesegudesse.

Kas palderjan sobib lastele?
Üldiselt ei soovitata palderjani (Valeriana officinalis) väikelastele rutiinseks kasutamiseks. Palderjanil on rahustav toime, kuid laste puhul võib reaktsioon olla ettearvamatu (nt liigne uimasus või vastupidi rahutus). Eriti alla 12-aastasteleei ole palderjani ohutuse kohta piisavalt usaldusväärseid andmeid.

Erandina võib vanemate laste (nt teismeliste) puhul palderjani kaaluda ainult lühiajaliselt ja spetsialisti soovitusel, kui tegemist on selge vajadusega (nt ajutine uinumisraskus). Sel juhul tuleks kasutada väga väikseid annuseid ja eelistada leebemaid alternatiive.

Soovitus lastele: enne palderjani eelistada kummelit või melissi, mis on leebemad ning paremini sobivad laste närvisüsteemile. Kui lapsel on püsivad une- või ärevusprobleemid, tuleks pidada nõu perearsti või apteekriga.

Kas palderjan tekitab sõltuvust?
Palderjan (Valeriana officinalis) ei ole teadaolevalt sõltuvust tekitav. Erinevalt paljudest sünteetilistest rahustitest ja uinutitest ei põhjusta palderjan füüsilist sõltuvust ega võõrutusnähte. Seda peetakse üheks põhjuseks, miks palderjani kasutatakse sageli taimse alternatiivina lühiajaliste une- ja rahutusprobleemide korral.

Siiski ei ole palderjan mõeldud pikaajaliseks igapäevaseks kasutamiseks. Pideval tarvitamisel võib toime nõrgeneda ning mõnel inimesel tekkida harjumus toetuda rahustile selle asemel, et tegeleda une või ärevuse algpõhjusega. Seetõttu soovitatakse palderjani kasutada kuurina ja vajadusel pidada nõu spetsialistiga.

Kokkuvõte

Allikad / viited

1. Tamm, Ü. (2015).
   Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
   Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/
2. European Medicines Agency (EMA). (2018).
   Assessment report on Valeriana officinalis.
   EMA Herbal Monograph – https://www.ema.europa.eu/en
3. Wheatley, D. (2005).
   Medicinal plants for insomnia: A review of their pharmacology, efficacy and tolerability.
   Journal of Psychopharmacology – https://journals.sagepub.com/
4. Williamson, E. M. (2013).
   Herbal Drugs and Phytopharmaceuticals.
   MedPharm Scientific Publishers – https://www.medpharm.de/
5. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4394901
6. https://www.researchgate.net/publication/366257027_Valeriana_officinalis_-_a_review
7. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37899385/
8. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7585905/