Skip to content

Palderjan – rahustava toimega ravimtaim

    Palderjan on tuntud looduslik rahustaja, mida on sajandeid kasutatud närvipinge, unetuse ja ärevuse leevendamiseks. Selle väärtuslikud bioaktiivsed ühendid peituvad eeskätt juurtes, kuid kasu pakuvad ka õisikud ja ürt. Eestis kasvab palderjan looduslikult niisketel niitudel ja kraavikallastel ning teda on laialdaselt kasutatud nii rahvameditsiinis kui tänapäeva taimravi toodetes.


    Kiired faktid

    • Kasutatav osa: juur, risoom, õisik, ürt
    • Peamised toimeained: valepotriaadid, eeterlikud õlid, iridoidid, lignaanid
    • Peamised toimed: rahustav, uinumist soodustav, lihaspingeid lõdvestav, seedehäireid leevendav
    • Tüüpilised kasutusviisid: tinktuurid, kapslid, teesegud, välised vannid

    Palderjan

    Taimest lühidalt

    Ladinakeelne nimi: Valeriana officinalis
    Rahvapärased nimetused Eestis: palderjan, rahujuur, magusjuur, lõhnav palderjan.
    Eestis on nimi “palderjan” tuntud vähemalt 18. sajandist ja pärineb tõenäoliselt saksakeelsest nimest “Baldrian”.

    Botaaniline kuuluvus: kuulub palderjanaliste sugukonda (Valerianaceae).

    Päritolu ja levik: kasvab looduslikult Euroopas ja Aasias, levinud ka Põhja-Ameerikas. Eestis leidub peamiselt niisketel niitudel, kraavikallastel ja jõekallastel.

    Ajalugu:
    Palderjani kasutamine ravimina ulatub antiikaega – juba Hippokrates ja Galenos soovitasid seda unerohuna ja “närvide rahustajana”. Keskajal peeti palderjani lausa universaalseks ravimiks, mida anti ka palaviku ja kõhuvalude korral.


    Palderjani juur

    Palderjani kõige väärtuslikum ravimosa on juur ja risoom, mis sisaldavad kõige rohkem bioaktiivseid aineid.

    • Toimeained: valepotriaadid (valtraat, isovaltraat), eeterlikud õlid (valereen, borneool), iridoidid.
    • Toime: rahustab kesknärvisüsteemi, soodustab uinumist, vähendab lihasspasme ja ärevust.
    • Korjeaeg: sügisel, kui maapealne osa on närbunud ja toimeainete kontsentratsioon on kõrgeim.
    • Rahvameditsiinis: juuretõmmist või -tinktuuri kasutati unetuse, närvilisuse, südamekloppimise ja seedekrampide puhul.

    Palderjani õisik

    Palderjan õitseb suve algusest keskpaigani, moodustades valgeid või roosakaid kobaraid.

    • Koostis: sisaldab vähem toimeaineid kui juur, kuid leidub flavonoide ja aromaatseid ühendeid, mis toetavad kerget rahustavat toimet.
    • Kasutus: värskeid või kuivatatud õisikuid võib segada ravimtaimeteedesse, kus nad annavad mahedat lõhna ja lisavad kergelt lõõgastavat mõju.
    • Rahvameditsiinis: õisikuid kasutati sageli koos teiste lõhnataimedega (näiteks melissi või piparmündiga) rahustavate padjandite täitmiseks.

    Palderjani ürt

    Ürt tähendab taime maapealseid osi – varsi ja lehti.

    • Koostis: sisaldab tanniine, flavonoide ja väikestes kogustes eeterlikke õlisid.
    • Kasutus: kuivatatud ürti lisatakse teesegudesse, mõnikord kasutatakse ka välispidiselt vannides lihaspingete leevendamiseks.
    • Eestis: ürti koguti õitsemise ajal, et valmistada rahustavaid teesegusid talvevaruks.

    Põhilised kasulikud toimed

    1. Rahustav ja uinumist soodustav
    Juurte toimeained mõjutavad GABA-retseptoreid ajus, vähendades närviimpulsside ülekannet ja soodustades lõõgastumist.

    2. Ärevuse leevendamine
    Kliinilised uuringud on näidanud, et palderjan võib vähendada kerget kuni mõõdukat ärevust ilma uimasust põhjustamata.

    3. Lihaspingete ja krampide vähendamine
    Palderjan lõdvestab silelihaseid, mistõttu kasutatakse teda ka menstruatsioonikrampide ja seedetrakti spasmide korral.

    4. Südame rütmihäirete toetav ravi
    Rahvameditsiinis kasutati palderjani südame rahustamiseks ja kloppimise vähendamiseks.

    5. Seedehäirete leevendamine
    Palderjanil on kerge spasmolüütiline toime, mis aitab vähendada gaase ja kõhukrampe.


    Kasutusviisid

    • Tinktuur – alkoholiekstrakt juurtest, kontsentreeritud toimega.
    • Kapslid – standardiseeritud juurepulber, mugav manustada.
    • Tee – rahustav mõju, eriti koos teiste taimedega (meliss, kummel).
    • Välispidised vannid – närvipinge ja lihasvalude leevendamiseks.

    Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

    • Ei soovitata kasutada raseduse ja imetamise ajal.
    • Võib põhjustada uimasust – vältida autojuhtimist vahetult pärast tarvitamist.
    • Suurtes annustes võib esineda peavalu või seedehäireid.
    • Koostoimed rahustite ja unerohtudega – kasutada ettevaatusega.

    Seosed haigustega

    • Unetus ja rahutus – peamine kasutusala.
    • Kerge kuni mõõdukas ärevus – toetav toime.
    • Lihaskrambid ja -spasmid – lõõgastav mõju.
    • Seedetrakti spasmid – seedehäirete leevendamine.

    Retseptisoovitused

    1. Palderjani tinktuur

    • 1 osa värskeid või kuivatatud juuri
    • 5 osa 40% alkoholi
    • Hoida pimedas klaasanumas 2–3 nädalat, kurnata.

    2. Rahustav õhtune tee

    • 1 tl kuivatatud palderjanijuurt
    • 1 tl melissi lehti
    • 250 ml kuuma vett, lasta tõmmata 10 minutit.

    3. Lõõgastav jalavann

    • 3 peotäit kuivatatud ürti või õisikuid
    • 3 liitrit kuuma vett
    • Leotada jalgu 15–20 minutit.

    Mida tasub veel teada

    Palderjan on tuntud ka kasside ja mõnede näriliste lemmikuna – selle lõhn võib neile mõjuda ergutavalt, vastupidiselt inimesele. Ajalooliselt kasutati palderjani ka “maagilistes segudes” ja kaitsetaimena.

    Mis puutub kassidesse ja palderjani juuresse, siis:

    Mõju kestab tavaliselt 5–20 minutit, seejärel kaob tundlikkus mõneks tunniks.

    Kassidel on palderjanijuur sageli ergutav, mitte rahustav.

    Palderjan sisaldab ühendeid (nt aktiniidiinhape ja mõned eeterlikud õlid), mis mõjuvad kassidele sarnaselt kassinaerisele (Nepeta cataria).

    Mõju võib olla lõbus ja energiline – kass muutub mänguhimuliseks, hakkab nurruma, hõõruma, lakkuma või “kallistama” juurt.

    Mõnel kassil tekib ka väike rahustav faas pärast esmast elevust, kuid alguses on reaktsioon enamasti ergutav.


    Palderjani mõju võrdlus eri liikidel

    LiikPeamine toimeTüüpilised kasutusviisidTähtsad märkused
    InimeneRahustav, uinumist soodustav, ärevust vähendavTinktuur, kapslid, tee, välispidised vannidVõib põhjustada uimasust, vältida koos tugevate rahustitega.
    KassSageli ergutav, mängulisust ja aktiivsust tõstev (sarnane kassinaerisele)Värske või kuivatatud juur mänguasjades, kraapimispuudelMõju kestab 5–20 minutit, ei sobi kõikidele kassidele; ei ole mõeldud regulaarseks rahustamiseks.
    KoerRahustav, ärevust leevendavSpetsiaalsed veterinaalsed tinktuurid, kapslid, närimismaiusedAnnustamine peab olema veterinaari juhendamisel; üleannustamine võib põhjustada uimasust või seedehäireid.

    Bioaktiivsed ühendid

    • Valepotriaadid
    • Eeterlikud õlid (valereen, borneool)
    • Iridoidid
    • Flavonoidid
    • Lignaanid

    Toitaineline koostis (100 g kuivatatud juuri)

    ToitaineKogus% päevasest vajadusest*
    Kiudained12 g48%
    Kaltsium380 mg38%
    Magneesium85 mg20%
    Kaalium1200 mg34%
    Raud5 mg28%

    *Arvutused põhinevad keskmisel täiskasvanu päevavajadusel.


    FAQ

    Mis on palderjan?
    Rahustava toimega ravimtaim, mille peamine raviosa on juur.

    Kuidas palderjani võtta?
    Levinumad on tinktuurid, kapslid ja rahustavad teesegud.

    Kas palderjan on ohutu?
    Enamasti jah, kuid vältida suurtes annustes ja koos tugevate rahustitega.

    Kas õisik ja ürt on sama kasulikud kui juur?
    Juur on toimeaineterohkeim, kuid õisik ja ürt annavad samuti kergelt lõõgastavat toimet ja sobivad teesegudesse.


    Kokkuvõte

    “Palderjan on üks loodusravi klassikuid – tõhus ja hästi talutav taim rahustuseks ja uinumise soodustamiseks.”

    Uuringud kinnitavad palderjani efektiivsust unetuse ja ärevuse leevendamisel, eriti kui kasutada standardiseeritud juurepreparaate.


    Allikad / viited

    1. Tamm, Ü. (2015).
      Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
      Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/
    2. European Medicines Agency (EMA). (2018).
      Assessment report on Valeriana officinalis.
      EMA Herbal Monograph – https://www.ema.europa.eu/en
    3. Wheatley, D. (2005).
      Medicinal plants for insomnia: A review of their pharmacology, efficacy and tolerability.
      Journal of Psychopharmacology – https://journals.sagepub.com/
    4. Williamson, E. M. (2013).
      Herbal Drugs and Phytopharmaceuticals.
      MedPharm Scientific Publishers – https://www.medpharm.de/

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga