Tedremaran – looduslik kokkutõmbaja ja põletikuvastane ravimtaim

Kiired faktid

• Ladinakeelne nimi: Potentilla erecta
• Sugukond: roosõielised (Rosaceae)
• Kasutatavad osad: peamiselt risoom (juurikas), mõnikord ürt
• Põhitoimed: kokkutõmbav, põletikuvastane, antimikroobne, seedimist toetav
• Levik: laialdaselt Euroopas, Aasias ja Eestis niisketel niitudel, metsaservadel, rabades
• Kasutusviisid: tee, keedus, pulber, tinktuur, kapslid

Taimest lühidalt

Tedremaran on 10–30 cm kõrgune rohttaim, millel on peenikesed püstised varred ja väikesed kollased õied. Tema risoom on tumepunane ja sisaldab rikkalikult tanniine, mis annavad taimele ravitoime.

Rahvapärased nimetused Eestis: tedremaran, verimaran, verejuur, punajuur. Nimed viitavad sageli tema kokkutõmbavale ja verd peatavale toimele.

Ajalugu:
Tedremaranit on kasutatud Euroopa rahvameditsiinis juba keskajast. Seda peeti oluliseks ravimiks kõhulahtisuse, düsenteeria ja verejooksude puhul. Eestis kasutati teda peamiselt kõhuvaevuste, haavade pesemise ja igemepõletiku korral. Tema juurikas oli kodudes sageli varuks kuivatatuna.

Põhilised kasulikud toimed

1. Kokkutõmbav toime
Tedremaranis leiduvad tanniinid seovad valke ja tõmbavad kudesid kokku, aidates peatada verejooksu ja vähendada põletikku. Seda on kasutatud nii välispidiselt haavade ja igemepõletike korral kui ka sisemiselt kõhulahtisuse ravis. Kokkutõmbav toime rahustab limaskestasid ja kiirendab paranemist.

2. Seedimise toetamine
Traditsiooniliselt on valmistatud teed või keedust, mida anti kõhulahtisuse, soolepõletiku ja kergete maohaiguste korral. Taim rahustab seedetrakti limaskesti ning aitab taastada normaalset seedimist. Ka tänapäeval leidub tedremarani ekstrakte kõhulahtisuse vastastes taimravimites.

3. Põletikuvastane ja antimikroobne toime
Tedremaranis sisalduvad fenoolühendid ja flavonoidid aitavad pärssida põletikulisi protsesse ja mikroobide kasvu. Seda on kasutatud suu loputamiseks igemepõletiku korral, samuti kurguvalu leevendamiseks. Keedust on kasutatud ka naha põletike ja haavade raviks.

4. Verejooksude peatamine
Eriti just rahvapäraselt kasutati tedremaranit “verejuurena” – väikeste haavade, igemete veritsemise või ninaverejooksu puhul. Risoomist valmistatud keedus mõjub kokkutõmbavalt ja aitab verejooksu kiiremini peatada.

5. Üldine organismi tugi
Tedremaranit anti kevadeti toonikuna, et tugevdada keha ja vähendada väsimust. Tanniinide ja antioksüdantide koosmõju aitas organismil taastuda ja kaitsta end haiguste eest. Tänapäeval peetakse teda üheks tugevamaks looduslikuks “looduslikuks desinfitseerijaks”.

Tedremaran Eesti rahvapärimuses

Tedremaran, verejuur, on taim, mis väike ja peidus, kuid tema jõud on suur. Rahvas teadis, et punane juur on vägi, mis peatab vere ja sulgeb haava, kui inimene on saanud viga. Eesti külades kanti kuivatatud risoomi kaasas kui kaitset, sest usuti, et ta hoiab eemal haiguse ja nõiduse. Tedremarjast tehtud tõmmisega pesti haavu, loputati suud ja peatati igemete veritsust – nii oli ta talupere kindel abimees. Nimi “verimaran” või “verejuur” sündis mitte juhuslikult, vaid kui tunnistus tema võimest elu hoida. Rahvauskumustes öeldi, et Jumal on pannud verejõu väikesesse juurikasse, et inimene, kes maad ja metsi tunneb, leiaks abi just sealt, kus teda kõige vähem oodatakse. 

Kasutusviisid

• Tee ja keedus: risoomist valmistatud, peamiselt seedetrakti probleemide korral.
• Pulber: kuivatatud risoomist jahvatatud, segatakse kapslitesse või joogiks.
• Tinktuur: alkoholitõmmis, mida kasutatakse välispidiselt kuristamiseks või seesmiseks toniseerimiseks.
• Kapslid ja ekstraktid: kaasaegsed preparaadid standardiseeritud toimeainetega.

Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

• Üldiselt ohutu, kuid liigne tarvitamine võib põhjustada kõhukinnisust.
• Ei sobi pikaajaliseks kasutamiseks suurtes annustes.
• Väikelastele ja rasedatele soovitatav vaid arsti järelevalvel.
• Võib vähendada teatud ravimite imendumist tanniinide tõttu.

Seosed haigustega

• Kõhulahtisus ja seedehäired – tõhus looduslik ravim.
• Igemepõletik ja suuinfektsioonid – kasutatakse kuristamiseks.
• Haavade ravi ja verejooksud – välispidine kasutus.
• Kurguvalu ja hingamisteede põletikud – keeduse või loputuse kujul.

Retseptisoovitused

1. Tedremarani tee

• 1 tl kuivatatud risoomi
• 200 ml vett
• Keeta 10 minutit, lasta tõmmata, kurnata. Juua 1–2 korda päevas kõhuhädade korral.

2. Suuloputus igemepõletiku korral

• 1 spl risoomi
• 300 ml vett
• Keeta 15 minutit, kurnata. Loputada suuõõnt 2–3 korda päevas.

3. Haavakompress

• 2 spl risoomi
• 500 ml vett
• Keeta 20 minutit, kurnata ja jahutada. Niisutada riidetükk ja asetada haavale.

Mida tasub veel teada

• Tedremarani juurikas annab tugeva punaka värvi, mida on kasutatud ka loodusliku värvainena.
• Taim on tavaline Eestis niisketel niitudel ja metsaservadel.
• Kuivatatud risoom säilib hästi ning teda on peetud üheks “varuravimiks” igas talus.

Bioaktiivsed ühendid

• Tanniinid – kokkutõmbav ja põletikuvastane toime
• Flavonoidid – antioksüdandid, põletikku vähendavad
• Fenoolhapped – antimikroobne ja põletikuvastane toime
• Katehhiinid – veresoonte kaitse ja antioksüdantsus

Toitaineline koostis (kuivatatud risoom, 100 g)

*Hinnanguline, sõltub kasvukohast ja töötlemisest.

FAQ

Kas tedremaran on ohutu?
Jah, mõõdukas kasutamine on ohutu, kuid liigne võib põhjustada kõhukinnisust.

Millist osa kasutatakse?
Peamiselt juurikat ehk risoomi.

Kas tedremaranit võib igapäevaselt tarvitada?
Soovitav on kuuridena, mitte pidevalt iga päev.

Kas ta aitab kõhulahtisuse vastu?
Jah, traditsiooniliselt peetakse teda üheks tõhusaimaks looduslikuks ravimiks kõhulahtisuse korral.

Kokkuvõte

„Tedremaran on väike taim, kuid suur ravim – tema juurikas peatab vere, rahustab põletikku ja toetab seedimist.“
Uuringud kinnitavad, et tanniinide ja flavonoidide koosmõju annab tedremarjale märkimisväärse põletikuvastase ja kokkutõmbava toime, tehes temast väärtusliku loodusliku ravimi.

Allikad

1. EMA (2011).
   Assessment report on Potentilla erecta, rhizoma.
   European Medicines Agency – https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/potentilla-erecta-rhizoma-assessment-report_en.pdf
2. Blumenthal, M. (1998).
   The Complete German Commission E Monographs.
   American Botanical Council – https://www.herbalgram.org/resources/herbalgram/issues/39/table-of-contents/article/12708/
3. Tamm, Ü. (2015).
   Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine.
   Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/2197