Skip to content

Teeleht (Plantago L.) – rohi, mis on alati käeulatuses

    Teeleht on Eestis ja kogu maailmas üks enim kasutatud ravimtaimi, mille lehti ja seemneid on hinnatud haavade parandajana, köha leevendajana ja seedimise toetajana. Ta kasvab peaaegu igal pool ning on rahvameditsiinis olnud asendamatu „teeraja arst“.

    Kiired faktid

    • Ladinakeelne nimi: Plantago L. (sagedasemad liigid Eestis: Plantago major – suur teeleht, Plantago lanceolata– roht-teeleht)
    • Sugukond: teelehelised (Plantaginaceae)
    • Kasutatavad osad: värsked ja kuivatatud lehed, seemned (psüllium), harvem juured
    • Peamised toimed: haavade parandamine, köha leevendamine, põletikuvastane, seedimist soodustav, immuunsust toetav

    Teeleht

    Taimest lühidalt

    Teeleht on mitmeaastane rohttaim, millel on lehtede rosett ja silmatorkavad õievarred. Eestis leidub enim suurt teelehte (Plantago major) ja roht-teelehte (Plantago lanceolata).

    Rahvapärased nimetused Eestis: teerohi, rajatee, paraneja, verirohi, silmarohi. Need nimed annavad tunnistust tema laialdastest kasutusviisidest – veritsevate haavade sulgemisest kuni silmahaiguste leevendamiseni.

    Päritolu ja levik: teeleht pärineb Euroopast, kuid on tänaseks levinud kõikjale maailmas. Uus-Maailma põlisrahvad hakkasid teda kutsuma isegi „valge mehe jäljeks“, sest taim ilmus sinna koos kolonistidega.

    Ajalugu: teelehte on mainitud juba Hippokratese ja Dioskoridese töödes kui haavu parandavat taime. Keskajal kuulus ta kloostriaedade ravimtaimede hulka. Eestis kasutati teda traditsiooniliselt igapäevaste vigastuste raviks – laps pandi jooksu pealt teelehe lehte peale, kui põlv katki.


    Põhilised kasulikud toimed

    1. Haavade ja põletike paranemine
    Teelehe leht sisaldab allantoiini ja tanniine, mis soodustavad kudede uuenemist ja peatavad verejooksu. Värsket lehte on pandud otse marrastustele, hammustustele ja põletushaavadele. Uuringud kinnitavad, et teelehe ekstraktid kiirendavad haavade sulgumist ja vähendavad põletikku.

    2. Köha ja hingamisteede vaevuste leevendaja
    Roht-teelehe siirupit on kasutatud juba sajandeid köha vaigistamiseks. See toimib põletikuvastaselt hingamisteedes ja aitab lahjendada röga. Tänapäeval leidub teelehe ekstrakti mitmetes apteegisiirupites.

    3. Seedimise toetaja ja kõhukinnisuse leevendaja
    Teelehe seemned ehk psüllium sisaldavad rohkelt lahustuvaid kiudaineid, mis paisuvad veega ja soodustavad soolestiku tööd. Neid kasutatakse kõhukinnisuse, aga ka ärritunud soole sündroomi puhul. Lisaks aitavad kiudained alandada kolesteroolitaset.

    4. Põletikuvastane ja antibakteriaalne toime
    Teelehe bioaktiivsed ühendid, sh aukubiin ja flavonoidid, pärsivad põletikulisi protsesse. Seetõttu kasutatakse teda ka nahapõletike, putukahammustuste ja isegi akne korral.

    5. Immuunsuse turgutaja
    C-vitamiini, flavonoidide ja teiste antioksüdantide sisaldus aitab tugevdada organismi kaitsevõimet. Rahvameditsiinis kasutati teeleheteed külmetushaiguste ajal higistamist ja tervenemist soodustava joogina.

    6. Allergiate ja silmapõletike leevendaja
    Teelehe lehti on rahvameditsiinis kasutatud silmakompressidena allergilise konjunktiviidi ja silmapõletike puhul. Tema rahvapärane nimi “silmarohi” pärineb just sellest kombest.


    Kasutusviisid

    • Lehed: värskelt haavadele, kuivatatult teeks või siirupiks.
    • Seemned (psüllium): pulbri või kapslitena soolestiku tervise toetamiseks.
    • Siirup: hingamisteede haiguste leevenduseks.
    • Tinktuur: kuivatatud lehtedest valmistatud alkoholiekstrakt.

    Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud

    • Tavaliselt on teeleht ohutu.
    • Harva võib põhjustada allergilisi reaktsioone (eriti psülliumiseemned).
    • Suuremates kogustes võivad seemned põhjustada kõhupuhitust.
    • Rasedad ja imetavad naised peaksid vältima psülliumi liigtarvitust.

    Seosed haigustega

    • Ülemiste hingamisteede haigused – köha, bronhiit, larüngiit.
    • Seedetrakti probleemid – kõhukinnisus, IBS, kõrge kolesterool.
    • Nahaprobleemid – haavad, akne, põletikud.
    • Silmahaigused – põletikud ja ärritus.

    Retseptisoovitused

    1. Tee hingamisteedele

    • 1 tl kuivatatud roht-teelehe lehti
    • 200 ml kuuma vett
    • Lasta tõmmata 10 min, juua 2–3 korda päevas köha leevendamiseks.

    2. Teelehesiirup köha vastu

    • 100 g värskeid teelehe lehti
    • 200 g mett või suhkrut
    • Lehed peenestada, segada meega ja lasta seista. Võtta 1 tl mitu korda päevas.

    3. Haavakompress

    • Värske leht pestakse, muljutakse pehmeks ja asetatakse haavale. Aitab peatada verejooksu ja vähendada põletikku.

    Mida tasub veel teada

    • Rahvapärimus Eestis: vanarahvas ütles: “Pane leht põlvele, veri jääb seisma.” Teelehte peeti universaalseks ravimiks, mida kasutasid ka karjused ja lapsed väljas mängides.
    • Kultuurilised seosed: Uus-Maailmas nimetati teelehte “valge mehe jäljeks”, sest see kasvas igal pool, kuhu eurooplased läksid.
    • Kasvatamine Eestis: teeleht kasvab iseenesest igal pool – teede ääres, õuedes ja põldudel. Kui tahta teda aias kasvatada, piisab seemnete külvamisest ja päikeselisest kohast.
    • Looduskaitseline roll: tähtis mesilastele ja teistele tolmeldajatele, kes külastavad tema tagasihoidlikke õisi.
    • Hispaania rahvatraditsioon kasutab teelehe lehti nii välis- kui sisekasutuseks, eriti hingamisteede ja naha tervise toetamiseks. Toidukultuuris tarvitati kohati noori lehti salatitaimena (nt Kataloonias, Mallorcas, Murcias). Kasutus veterinaarias: teelehe seemneid ja lehti kasutati sageli loomade söötmiseks (jänesed, kanarinnad jne).
    • Keskkondlikult on taim invasiivne liik, kes kasvatab tihedaid rosette ja levib kiiresti, mistõttu teda peetakse sageli “püsivaks umbrohuks”. Samas aitavad tema tihedad juurestrihmad maapinna erosiooni ära hoida.

    🇪🇪 Eesti teadusuuring teelehe kohta – Borrelia bakterivastane aktiivsus

    Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia osakonna teadlased, dr Merike Vaher ja Pille‑Riin Laanet, uurisid kahte tavaliselt Eestis leiduvaid teelehe liiki — suur teeleht (Plantago major) ja roht‑teeleht (Plantago lanceolata). Uuring näitas nende eksootilist bioloogilist potentsiaali Borrelia burgdorferi ehk Lyme’i tõve põhjustaja vastu:

    • Teelehe ekstraktid vähendasid bakterite elujõulisust kuni 85 % võrra ning pärsivad ka biofilmi teket — eriti tugevamad ekstraktid langetasid biofilmi mahtu kuni 30 %.
    • Biokeemiline analüüs paljastas suures kontsentratsioonis polüfenoolid, flavonoidid ja iridoidid, lisaks bioaktiivseid ühendeid nagu plantamajoside ja acteoside, mille roll antibakteriaalse toime taga on märkimisväärne.
    • Uuringust rõhtub, et võimsat antibakteriaalset ja biofilmi inhibeerivat toimet ei põhjusta üksikühend, vaid taime kompleksne koostis – see tõstab esile teelehe kui loodusliku potentsiaalse terapeutilise allika tähtsust kroonilise Lyme’i ravi edendamisel.

      *** Lyme’i tõbi on puukide kaudu leviv bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustab Borrelia burgdorferi bakter. Haigus võib alata punase laiguga nahal (rändav erüteem) ja põhjustada seejärel palavikku, liigesevalu, närvisüsteemi ja südamehäireid. Kui seda ei ravita, võib kujuneda krooniline põletik, mis mõjutab liigesid, närvisüsteemi ja üldist enesetunnet. Ravi põhineb antibiootikumidel, kuid haiguse kroonilisi vorme on sageli raske hallata. 

    See leid seob traditsioonilise savi- ja rahvameditsiini kaasaegse teadustõendiga — teeleht ei ole enam ainult igapäevane haavarohi, vaid potentsiaalne abimees meditsiinis, mis võib aidata ka suurte tänapäeva raviväljakutsetega nagu Lyme’i tõbi.


    Barbara O’Neill ja teelehe kasutus

    Barbara O’Neill, tuntud loodusliku tervise eestkõneleja, peab teelehte üheks kõige praktilisemaks ja universaalsemaks ravimtaimeks.

    • Ta rõhutab, et teelehe tee sobib igapäevaseks kasutamiseks hingamisteede ja seedimise toetajana.
    • Tema sõnul võib teelehe lehti kasutada ka välispidiselt haavade, putukahammustuste ja põletike korral, otse nahale asetades.
    • NB! O’Neill viitab, et teelehe parasiitidevastane toime muutub tugevamaks, kui seda kombineerida teiste ravimtaimedega, näiteks küüslaugu või koirohuga.

    Bioaktiivsed ühendid ja nende toime

    Ühendi nimiToime ja tähendus
    AllantoiinKiirendab kudede uuenemist ja haavade paranemist, soodustab rakkude kasvu.
    AukubiinIridoidglükosiid, millel on põletikuvastane ja antimikroobne toime.
    FlavonoididTugevad antioksüdandid, vähendavad põletikku ja kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest.
    TanniinidKokkutõmbava toimega, peatavad verejooksu ja aitavad haavu sulgeda.
    LimaainedRahustavad limaskesti, leevendavad köha ja hingamisteede ärritust.
    C-vitamiinToetab immuunsüsteemi ja toimib antioksüdandina.

      Toitaineline koostis (100 g värskeid lehti)

      ToitaineKogus% päevasest vajadusest*
      Energia43 kcal2%
      Valk2.3 g4%
      Rasv0.4 g1%
      Süsivesikud8 g3%
      Kiudained6.5 g26%
      C-vitamiin28 mg31%
      Kaltsium80 mg8%
      Kaalium400 mg11%

      *väärtused on hinnangulised ja sõltuvad kasvukohast.


      FAQ

      Kas teeleht on ohutu?
      Jah, välispidine kasutus ja mõõdukas teejoomine on ohutu.

      Kas teelehe seemned aitavad kõhukinnisuse vastu?
      Jah, psülliumiseemned on looduslik lahtisti ja soolestiku töö toetaja.

      Kas teelehte võib kasutada lastele?
      Jah, köhasiirupina või välispidiselt haavadele.

      Kas teelehte saab kasutada iga päev?
      Mõõdukalt, jah. Psülliumiseemnete puhul tuleks kindlasti juua piisavalt vett.


      Kokkuvõte

      „Teeleht on vaese mehe arst, kes on alati teeraja kõrval valmis haava sulgema ja valu vaigistama.“
      Teadusuuringud kinnitavad: “Plantago lanceolata extracts show significant anti-inflammatory and wound-healing activity, supporting their traditional use in respiratory and skin disorders.” (Samy et al., 2016).
      Eesti keeles: „Roht-teelehe (Plantago lanceolata) ekstraktid avaldavad olulist põletikuvastast ja haavu parandavat toimet, toetades nende traditsioonilist kasutust hingamisteede ja nahahaiguste ravis.”


      Allikad

      1. Tamm, Ü. (2015).
        Eesti ravimtaimed ja nende kasutamine. Eesti Maaülikool – https://dspace.emu.ee/handle/10492/2197
      2. EMA (2013).
        Community herbal monograph on Plantago lanceolata L., folium. European Medicines Agency – https://www.ema.europa.eu/en
      3. Samy, R. P., et al. (2016).
        Plantago lanceolata L.: A comprehensive review on ethnopharmacology, phytochemistry and biomedical applications. Pharmacognosy Reviews, 10(19), 123–130. – https://doi.org/10.4103/0973-7847.176550

      Lisa kommentaar

      Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga