Veiste-südamerohi on üks vanemaid rahvameditsiinis kasutatud taimi, mida hinnatakse eelkõige tema rahustava ja südant tugevdava toime tõttu. Nagu nimigi ütleb, on ta seotud südamega – taim aitab reguleerida vererõhku, rahustab närvisüsteemi ja leevendab südamepekslemist. Eestis on seda tuntud erinevate nimede all ning see on leidnud kasutust nii tee, tinktuuri kui ka ravivahendina.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Leonurus cardiaca L.
- Rahvapärased nimetused Eestis: südamerohi, veistesüdamerohi, emalill, südame-ürt, emajuur (TÜ ja EMÜ herbaarium)
- Sugukond: huulõielised (Lamiaceae)
- Peamised toimeained: alkaloidid, iridoidid, flavonoidid, tanniinid, diterpenoidid (leonuriin)
- Põhitoime: südame tugevdamine, rahustav, vererõhku alandav, põletikuvastane
- Kasutusviisid: tee, tinktuur, kapslid, pulber

Taimest lühidalt
Veiste-südamerohi kuulub huulõieliste sugukonda ning on mitmeaastane rohttaim, mille kõrgus võib ulatuda 60–120 cm-ni. Taimel on neljakandiline vars, suured sõrmjad lehed ning väikesed lillakad õied, mis paiknevad tihedate männastena varre ülaosas.
Päritolu ja levik: taim on algselt pärit Euroopast ja Aasiast, kuid on levinud ka Ameerikasse. Eestis kasvab ta looduslikult niitudel, teeäärtes ja jäätmaadel.
Ajalugu:
Veiste-südamerohi on olnud oluline ravimtaim juba antiikajast. Hiina traditsioonilises meditsiinis peeti seda „ema rohuks“, mis tugevdab südant ja rahustab meelt. Keskaja Euroopa kloostriaedades kasvatati teda südamehaiguste ja ärevuse raviks. Eestis on südamerohtu kasutatud alates 18. sajandist südamevalude ja närvipinge leevendamiseks.
Põhilised kasulikud toimed
- Südame tervise toetamine
Veiste-südamerohi rahustab südamepekslemist, aitab reguleerida vererõhku ning vähendab südame koormust. Taimes leiduv leonuriin soodustab südame lihase lõdvestumist ja parandab vereringet. - Rahustav ja ärevusevastane toime
Veiste-südamerohu peamine traditsiooniline kasutus on närvipinge sümptomite leevendamine: pingetunne, sisemine rahutus, “ülekeeratud närvisüsteem”. Mõju on inimeseti erinev ning parim tulemus tuleb tavaliselt regulaarsest kasutusest lühikese kuurina, mitte üksikust tassist. - Menstruaaltsükli toetamine
Rahvameditsiinis on südamerohtu kasutatud menstruatsioonivalude leevendamiseks ja tsükli reguleerimiseks. Taime toimeained lõõgastavad silelihaseid ja aitavad vähendada krampe. - Vererõhu alandamine
Regulaarne tarvitamine võib aidata alandada kerget kõrget vererõhku, kuna taime koostisosad lõõgastavad veresooni. - Põletikuvastane ja antioksüdantne toime
Veiste-südamerohus on mitmeid polüfenoole ja teisi ühendeid, mida on uuritud eeskätt labori- ja preklinikilistes töödes. See ei tähenda automaatselt kliinilist “ravitoimet”, kuid toetab selgitust, miks taim on ajalooliselt hinnatud.
Kasutusviisid
- Tee: kuivatatud ürti pruulitakse ja juuakse südamevaevuste ning närvipinge korral.
- Tinktuur: alkoholitõmmist kasutatakse väikestes annustes südame rahustamiseks.
- Kapslid ja pulber: müügil toidulisanditena, sobivad pikemaajaliseks tarvitamiseks.
- Välispidiselt: mõnes traditsioonis on südamerohu keedust kasutatud kompressina närvivalude puhul.
Veiste-südamerohu kasutamine ja kasvamine Eestis
Eestis on veiste-südamerohi tuntud peamiselt kui rahustav ja südant toetav ravimtaim, mida on kasutatud rahvameditsiinis juba põlvkondi. Kuigi taime võib kohata harvemini looduslikult, kasvatatakse teda sageli aedades ja koduapteegi taimena, sest ta on vastupidav, dekoratiivne ja õitseb rikkalikult juunist juulini roosakas-lillakate õitega. Rahvapärimuses on veiste-südamerohu teed ja tõmmist joodud ärevuse, hirmutunde ja unetuse leevendamiseks, samuti südamepekslemise ja närvipinge korral. Tänapäeval soovitatakse teda kasutada loodusliku alternatiivina kergete närvisüsteemi häirete ja pingeseisundite korral, eriti kui südamekaebused on seotud stressi või ärevusega.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
- Ei soovitata raseduse ajal, kuna taim võib stimuleerida emakat.
- Suurtes annustes võib põhjustada madalat vererõhku ja peapööritust.
- Ei sobi inimestele, kes kasutavad südameravimeid (nt beeta-blokaatoreid või antiarütmikume) ilma arsti järelvalveta.
- Võib tugevdada rahustite ja antidepressantide toimet.
Seosed vaevustega e millal on veiste-südamerohtu traditsiooniliselt kasutatud)
Kõrgenenud vererõhk (stressiga seotud pinge)
Veiste-südamerohtu on rahvameditsiinis kasutatud olukordades, kus vererõhk kipub tõusma närvipinge ja stressi foonil. Teaduslikult on mõistlik käsitleda seda eelkõige kui rahustavat pinget leevendavat taime, mitte vererõhuravimit. Püsivalt kõrge vererõhu korral on oluline arsti hinnang ja tõenduspõhine ravi.
Südamekloppimine ja “närvilised” südamekaebused
Taim on traditsiooniliselt tuntud just stressist/ärevusest tingitud südamekloppimise korral. Sellisel juhul võib rahustav toime aidata pinge maha võtta ja ebamugavust leevendada.
Ärevus, rahutus ja unehäired
Veiste-südamerohtu kasutatakse eelkõige kergema närvipinge ja rahutuse korral ning õhtuti uinumise toetuseks, kui probleem on seotud stressi ja “ülekeeratud” närvisüsteemiga. Depressiooni puhul ei tohiks taimset teed käsitleda ravina, kuid see võib sobida toetava vahendina pingeseisundite ajal.
Menstruaaltsükliga seotud ebamugavus (pärimuslik kasutus)
Rahvameditsiinis on veiste-südamerohtu kasutatud ka menstruatsiooniga seotud pingete ja krampide leevendamiseks. Siin tuleb olla ettevaatlik: raseduse ajal veiste-südamerohtu ei kasutata, ning tugeva valu või ebaregulaarse tsükli korral on mõistlik otsida põhjus ja vajadusel küsida nõu tervishoiutöötajalt.

Retseptisoovitused
- Südamerohu tee
- 1 tl kuivatatud ürti
- 200 ml kuuma vett
Lastakse 10 minutit tõmmata. Juua 1–2 tassi päevas.
- Südamerohu tinktuur
- 50 g kuivatatud ürti
- 250 ml 40% alkoholi
Hoida pimedas 2 nädalat, kurnata. Tarvitada 20 tilka 2–3 korda päevas.
- Rahustav taimne segu
- 1 osa südamerohtu
- 1 osa palderjani juurt
- 1 osa melissi lehti
Segust valmistada tee, mis rahustab ja soodustab und.
Mida tasub veel teada
- Veiste-südamerohi on üks väheseid taimi, mis on spetsiaalselt seotud südame ja närvisüsteemi tugevdamisega.
- Mõnes Euroopa riigis on see registreeritud ravimtaimena, mida müüakse apteekides.
- Tänapäeval kasutatakse seda sageli koos teiste rahustavate taimedega (nt palderjan, meliss).
Kasutamine ja traditsioonid lähikultuurides ja Saksamaal:
- Ühine “põhiteema” kogu piirkonnas: veiste-südamerohtu on tuntud eelkõige kui närvipinge rohi ja “närvilise südame” toetaja – st olukordades, kus südamekloppimine või “südame rahutus” tekib stressi/ärevuse foonil. See kattub hästi ka Euroopa ravimtaimemonograafia (EMA/HMPC) traditsioonilise kasutusega. (European Medicines Agency (EMA))
- Soome (rohtonukula): Soome ürdikirjanduses kirjeldatakse seda traditsiooniliselt südame ja närvisüsteemi toetajana, sageli just pingeseisundites. (astris.fi)
- Rootsi (hjärtstilla): nimi ise tähendab “südame rahustajat”. Rootsis on taime ajaloolist kasutust seostatud südamekloppimise ja ka naistega seotud vaevustega; Uppsala Ülikooli botaanikaaed toob selle tausta selgelt välja. (Uppsala University)
Lisaks märgib Rootsi SLU Artdatabanken, et taime kasvatati keskaja kloostriaedades ravimtaimena ja see levis hiljem taludesse. - Läti (sirds mātere): Lätis on taim väga tuntud ning kasutatakse palju tinktuuri/ekstraktina (ka tänapäeva toidulisandite registrites on mātere-ekstraktiga tooteid). Korje ja kuivatamise praktika (õitsev ülemine osa, õhutus, mõõdukas kuumus) on kirjeldatud üsna konkreetselt. (silvanols.com)
- Leedu (sukatžolė): Leedus on taim samuti levinud ravimtaimena; kohalikud allikad kirjeldavad traditsioonilist kasutust rahustava ja “südant rahustava” taimena ning korjatakse peamiselt õitsevat ülaosa suvel. (medguru.lt)
Saksamaa (Herzgespann) – huvitavad nüansid
- Saksamaal tuntakse veiste-südamerohtu nimega Herzgespann ning see kuulub klassikaliste Euroopa ravimtaimede hulka, mida käsitleti ka Commission E monograafiates. Commission E on seostanud taime kasutust eeskätt stressist/ärevusest tingitud kiire või ebaregulaarse südametöö teemaga. (EBSCO)
- EMA/HMPC Euroopa monograafia sõnastab Saksamaaga kooskõlas: traditsiooniline kasutus on närvipinge sümptomite leevendamiseks ning närviliste südamekaebuste (nt palpitatsioonid) korral, kui tõsised põhjused on arstiga välistatud. (European Medicines Agency (EMA))
- Saksa ravimtaimekäsitlustes on Herzgespann tihti ka mesilastele väärtuslik meetaim ja seda korjatakse raviks peamiselt õitseva ürdina. (kraeuter-buch.de)
Toimeained ja keemiline koostis
Siin on veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca) peamiste toimeainete ja keemilise koostise võrdlustabel. Tabel põhineb teaduslikel ülevaadetel, Euroopa ravimiameti (EMA) hinnangutel ja fütokeemilistel uuringutel.
| Ühendite grupp | Peamised esindajad / näited | Ligikaudne sisaldus / tähtsus | Peamine toime / roll | Allikad / viited |
|---|---|---|---|---|
| Alkaloidid | Leonurine (kõige olulisem), stachydrine (kõige rohkem), leonurinine | Stachydrine: 0,2–1,5 % kuivaines | Rahustav, hüpotensiivne, kardioprotektiivne, uterotooniline | EMA Assessment Report (2010 + uuendused); Wojtyniak et al. 2012; Wikipedia + teadusartiklid |
| Flavonoidid | Rutin, quercetin, hyperoside, orientin, isoquercitrin, apigenin-7-O-glükosiid | ≥ 0,2 % hüperosiidina (Ph. Eur. nõue) | Antioksüdantne, veresooni kaitsev, põletikuvastane | EMA; Bernatoniene & Kopustinskiene 2021; Restorative Medicine monograph |
| Fenüülpropanoidid / fenüülpropanoidsed glükosiidid | Verbascoside (acteoside), lavandulifolioside, leonoside A/B, caffeic acid derivaadid | Olulised fenoolhapete derivaadid | Antioksüdantne, põletikuvastane, LPO aktiivsuse modulaator | Flemmig et al. 2015; Bernatoniene & Kopustinskiene 2021 |
| Iridoidglükosiidid | Leonuride (aujugol), harpagide jt | Bitterained | Bitterne maitse, seedimist toetav, kerge rahustav | Wojtyniak et al. 2012; mitmed ülevaated |
| Diterpenoidid | Labdaan-tüüpi diterpeenid (nt leonurus-diterpeenid) | Tüüpilised Leonurus’ele | Kardioprotektiivne, põletikuvastane | Bernatoniene & Kopustinskiene 2021; Chinese studies on Leonurus |
| Tanniinid | Kondenseeritud ja hüdrolüüsitavad tanniinid | Keskmine sisaldus | Adstringentne, antioksüdantne | Üldised fütokeemilised ülevaated |
| Eeterlikud õlid | Väike kogus (monoterpeenid jt) | Madal % | Lõhnaandja, kerge spasmolüütiline | EMA; maheseemned.ee jt |
| Muud | Fenoolhapped (klorogeenhape, kohvihape, feruulhape), triterpeenid (nt ursoolhape), steroolid, vitamiin A, karotenoidid, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad | Erinev, mineraalid olulised | Üldine toetav, antioksüdantne, elektrolüütide tasakaal | Restorative Medicine; Eesti rahvameditsiini allikad (maheseemned.ee, supertaim.ee) |
Peamised allikad (kõige usaldusväärsemad ja kättesaadavad)
- EMA Assessment Report on Leonurus cardiaca L., herba (2010, uuendatud andmetega kuni 2018–2021) – Euroopa ametlik ülevaade, Ph. Eur. nõuded flavonoididele ≥0,2 %.
- Bernatoniene, J. & Kopustinskiene, D. M. (2021). Leonurus cardiaca L. as a Source of Bioactive Compounds: An Update… (PMC6500680) – väga põhjalik ülevaade 2010–2018 uuringutest.
- Wojtyniak et al. (2012). Leonurus cardiaca L. (Motherwort): A Review of its Phytochemistry and Pharmacology – klassikaline ülevaade.
- Flemmig et al. (2015). Leonurus cardiaca L. herb extracts… (Journal of Functional Foods) – fenoolsete ühendite roll.
- Restorative Medicine monograph + mitmed PubMed artiklid (nt leonurine’i kardioprotektsioon).
Märkus: Koostis varieerub oluliselt kasvukoha, korjeaja, kuivatamise ja ekstraktsiooniviisi järgi. Kõige rohkem uuritud ja aktiivseimad on alkaloidid (eriti leonurine ja stachydrine) ning fenoolühendid (flavonoidid + fenüülpropanoidid). Eesti rahvameditsiini allikad (nt maheseemned.ee) toovad välja sarnase loetelu, kuid teaduslikud tööd on detailsemad.

Võrdlustabel veiste-südamerohi vs viirpuu
Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca, motherwort) ja viirpuu (Crataegus spp., hawthorn) võrdlustabel tervise seisukohast, keskendudes peamiselt südame-veresoonkonna toetusele. Andmed põhinevad rahvameditsiini, apteekrite soovituste ja taimede üldtuntud toimetel.
| Aspekt | Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca) | Viirpuu (Crataegus spp.) | Kommentaar / peamine erinevus |
|---|---|---|---|
| Peamine toime südamele | Rahustab südant, aeglustab pulssi, vähendab pekslemist ja arütmiat närvisüsteemi kaudu | Tugevdab südamelihast, parandab koronaarvereringet, suurendab hapnikuvarustust südamele | Viirpuu – rohkem “füüsiline” südametugevdaja; veiste-südamerohi – närvisüsteemi vahendatud toime |
| Vererõhu mõju | Langetab vererõhku (eriti algstaadiumis ja stressist tingitud) | Langetab vererõhku (eriti kõrge rõhu korral), laiendab veresooni | Mõlemad langetavad, viirpuu tugevam veresooni laiendaja |
| Rahustav toime | Väga tugev (3–4× tugevam kui palderjan), vähendab ärevust, hirmu, paanikat, unetust | Kerge rahustav toime (pigem emotsionaalne tasakaalustamine) | Veiste-südamerohi on siin selge liider |
| Südame löögisagedus | Aeglustab pulssi, vähendab tahhükardiat | Võib vähendada kiiret pulssi, kuid pigem stabiliseerib | Veiste-südamerohi otsesem pulsi aeglustaja |
| Antioksüdant / kaitsev toime | Keskmine (flavonoidid, tanniinid) | Väga tugev (palju flavonoide, antioksüdandid kaitsevad veresooni ja südamelihast) | Viirpuu on siin palju tugevam |
| Kasutus kroonilise südamepuudulikkuse korral | Sobib kergematele juhtudele, eriti kui närviline taust | Üks paremaid taimi kerge kuni mõõduka kroonilise südamepuudulikkuse korral | Viirpuu on teaduslikumalt paremini uuritud ja tõhusam |
| Ohutus ja toksilisus | Üldiselt ohutu soovitatud annustes; võib tugevdada uinuteid/antidepressante | Väga ohutu, isegi pikaajalisel kasutamisel; vähe vastunäidustusi | Mõlemad ohutud, viirpuu veelgi laiema ohutusprofiiliga |
| Kõrvaltoimed | Harva – unisus, seedetrakti ärritus suuremates annustes | Väga harva – kerge iiveldus, pearinglus alguses | Mõlemad hästi talutavad |
| Rasedus / imetamine | Mitte soovitatav | Mitte soovitatav (eriti esimesel trimestril) | Mõlemad ettevaatust nõudvad |
| Koostoimed ravimitega | Võimendab rahusteid, uinuteid, vererõhuravimeid | Võib võimendada südameravimeid (digoksiin, beetablokaatorid jne) | Ettevaatust mõlema puhul arsti järelevalve all |
| Tüüpiline kasutusviis Eestis | Tinktuur, südametilgad (koos palderjani + viirpuuga) | Tinktuur, ekstrakt, tilgad, tabletid (eriti kroonilise toena) | Sageli kombineeritakse omavahel |
Kokkuvõte – kumba valida millal?
- Kui peamine probleem on ärevus, hirm, südamekloppimine, stressist tingitud kõrge pulss/vererõhk → veiste-südamerohi on tavaliselt esimene valik (eriti kui tahad tugevat rahustavat efekti).
- Kui on vaja pikemat südamelihase tugevdamist, koronaaride verevarustuse parandamist, kroonilist südame toetust, veresoonte kaitset → viirpuu on selgelt parem ja ohutum pikaajaliselt.
- Paljudel juhtudel kombineeritakse mõlemat (nt klassikalised südametilgad: palderjan + veiste-südamerohi + viirpuu).
Enne kasutamist (eriti kui juba südameravimid) konsulteeri arsti või apteekriga – taimed võivad oluliselt mõjutada ravimite toimet.
Koduaias kasvatamise juhend
Eestis saab veiste-südamerohtu koduaias täiesti kasvatada ja ta on päris dekoratiivne, eriti kui meeldib veidi metsikum lillepeenra stiil.
- Õitseb tavaliselt suve keskel (juuni–august, olenevalt kohast) ja teeb lillakaid õieringe vartel, mis näevad huvitavad välja ka lähedalt.
- Taim on püstine, tugev vartega ja annab peenrasse kõrgust (u 60–120 cm).
- Meelitab mesilasi ja teisi tolmeldajaid.
- Üldiselt vähenõudlik: sobib päikeseline kuni poolvarjuline koht ja tavaline, hästi vett läbilaskev muld.
Istutamine ja paljundamine. Külvata saab seemnest kevadel (otse peenrasse või ette kasvatamiseks) või istutada noore taime. Taim on mitmeaastane ja võib samas kohas kasvada mitu aastat; vanemaid puhmikuid saab vajadusel ka jagada.
Kastmine ja hooldus. Pärast istutamist hoia muld mõnda aega ühtlaselt niiske, kuni taim juurdub. Hiljem on veiste-südamerohi üsna põuakindel ja vajab kastmist peamiselt pikema kuivuse ajal. Väetamist vaja ei ole palju – kui tahad, lisa kevadel õhuke kiht komposti.
Õitsemine ja kujundus. Õitseb suve keskel, annab peenrasse kõrgust (u 60–120 cm) ja sobib hästi loodusliku peenra, ürdiaia või põõsaste serva. Vajadusel võid tugevama tuulega kohas taime toestada.
Isekülv ja “kontroll”. Veiste-südamerohi võib end ise külvata. Kui soovid, et ta aias liiga laiali ei läheks, lõika õisikud pärast õitsemist ära enne seemnete valmimist või kitku noored isekülvid varakult välja.
Talvitumine. Eestis talvitub üldjuhul hästi. Sügisel võid varred jätta talveks püsti (looduslik välimus ja putukatele varjepaik) ning lõigata tagasi kevadel, kui uus kasv algab.
Korjamine ja säilitamine
Mida korjata?
Kasutatakse peamiselt ürti – see tähendab taime õitsevat ülemist osa (varre ülaosa koos lehtede ja õitega). Kõige kvaliteetsem on korjata pehmemad tipud; jämedat puitunud vart tasub võtta vähem.
Millal korjata?
Parim aeg on õitsemise alguses ja õitsemise ajal (suve keskel), kui taim on aromaatne ja toimeainete poolest “täies hoos”. Korja kuiva ilmaga, eelistatult hilishommikul või lõuna paiku, kui kaste on kuivanud.
Kus korjata?
Kui korjad loodusest, vali koht eemal suurest teest, tööstusest ja pritsitavatest põldudest. Koduaiast korjates väldi taimi, mis on olnud pestitsiidide või tugeva leheväetise mõju all.
Kuidas korjata (praktiline samm-sammult):
- Lõika kääridega 20–30 cm pikkune õitsev ülaosa.
- Eemalda jämedamad puitunud varreosad.
- Ära võta kõike ühelt taimelt – jäta osa õisi ja lehti, et taim saaks taastuda ja putukatele jääks nektarit.
Kuivatamine (kõige olulisem osa):
- Kuivata varjus, hästi õhutatud kohas (mitte otsese päikese käes).
- Lao taim õhukese kihina restile/paberile või seo väikestesse kimpudesse ja riputa.
- Väldi kõrget kuumust – liiga kuum kuivatamine “tapab” lõhna ja võib kvaliteeti vähendada.
- Taim on kuiv, kui lehed ja varred murduvad kergesti ning ei tundu niisked.
Säilitamine:
- Hoia kuivatatud ürti pimedas, kuivas ja jahedas.
- Parim on klaaspurk või tihedalt sulguv nõu; paberkott sobib lühemaks ajaks, kui ruum on kuiv.
- Märgi peale korjeaeg.
- Soovituslikult kasuta 1 aasta jooksul, sest aroom ja “teravus” ajas vähenevad.
Kvaliteedi kontroll kodus:
Hea kuivatatud veiste-südamerohi lõhnab ürdiselt ja kergelt mõrkjalt, värvus on pigem rohekas (mitte pruun) ja taim ei ole tolmune ega hallitanud. Hallituse või kopitanud lõhna korral ära kasuta.
FAQ
Mis on veiste-südamerohi?
See on ravimtaim, mis kuulub huulõieliste sugukonda ja mida kasutatakse südame ja närvisüsteemi toetamiseks.
Kui palju võib päevas tarvitada?
Soovitatav on 1–2 tassi teed või 20–40 tilka tinktuuri päevas.
Kas see on ohutu?
Jah, mõõdukalt tarvitades. Ei sobi aga raseduse ja teatud ravimite tarvitamise korral.
Kas veiste-südamerohi aitab unetuse vastu?
Jah, see rahustab närvisüsteemi ja soodustab uinumist.
Südamekloppimine stressist (palpitatsioonid) – millal võib taim aidata ja millal arsti juurde?
Kui südamekloppimine tekib selgelt stressi, ärevuse, vähese une, kohvi/energiajookide või üleväsimuse taustal ning möödub puhates, võivad rahustava toimega taimed (nt veiste-südamerohi) mõnel inimesel aidata pinge maha võtta. Oluline on aga teada, et uue, tugeva või sagedase südamekloppimise korral tuleks esmalt veenduda, et põhjus pole tõsisem. Arsti poole pöördu kiiresti, kui kaasneb rinnavalu, õhupuudus, minestustunne, tugev pearinglus, väga ebaregulaarne pulss või kui sümptomid tekivad koormusel ja süvenevad. Kui kloppimine kestab pikalt või kordub sageli, tasub samuti teha tervisekontroll.
Veiste-südamerohi tee / tinktuur: kuidas kasutada ja kui kaua?
Veiste-südamerohu kasutus sõltub vormist. Tee sobib eelkõige rahustavaks “õhtuseks” või pingeperioodi toetuseks: tavaliselt lastakse kuivatatud ürdil kuumas vees 10–15 minutit tõmmata ja juuakse 1–2 tassi päevas vastavalt taluvusele. Tinktuur on kontsentreeritum ja mugav, kuid sisaldab sageli alkoholi; seda kasutatakse väikeste annustena vastavalt tootja juhistele. Soovituslik on kasutada kuurina (nt 2–4 nädalat) ja teha vahe. Kui sümptomid püsivad üle 4 nädala või süvenevad, on mõistlik pidada nõu tervishoiutöötajaga. Raseduse ajal veiste-südamerohtu ei kasutata.
Veiste-südamerohi vs palderjan – millal kumb?
Kui peamine mure on “süda klopib, olen pinges”, sisemine rahutus ja stressireaktsioon, valitakse sageli veiste-südamerohi (rahustab ja sobib “närvilise südame” teemaga). Kui mure on eelkõige uinumisraskus, öine ärkamine või tugev pingestatus, valitakse sagedamini palderjan, mis on klassikaline “une ja rahunemise” taim. Paljudel töötab hästi ka kombinatsioon: õhtul palderjan + meliss, päevasel ajal (või pingekorral) veiste-südamerohi – kuid ära kasuta mitut tugevat rahustavat taime korraga suurtes annustes.
Kokkuvõte
„Veiste-südamerohi on üks hinnatumaid rahustava ja südant toetava toimega taimi, mille kasutus ulatub antiikajast tänapäeva.“
Uuringud kinnitavad selle positiivset mõju südamerütmile, vererõhule ja närvisüsteemi tasakaalule.
Allikad
- Blumenthal, M. (1998).
The Complete German Commission E Monographs.
American Botanical Council – https://www.herbalgram.org/resources/herbalgram/issues/39/table-of-contents/article/12708/ - Upton, R. (2000).
Motherwort Herb (Leonurus cardiaca): Analytical, Quality Control, and Therapeutic Monograph.
American Herbal Pharmacopoeia – https://www.herbal-ahp.org/motherwort - Chen, J., & Chen, T. (2004).
Chinese Medical Herbology and Pharmacology.
Art of Medicine Press – https://www.worldcat.org/title/chinese-medical-herbology-and-pharmacology/oclc/53144470