Ravimtaimed Vana-Egiptuses: Ebersi papüürus ja iidsed retseptid

Need tekstid näitavad, et egiptlased tundsid seedetrakti, hingamisteede, naha, silmade ja günekoloogilisi probleeme ning kasutasid taimi nii salvidena, jookidena, aurude sissehingamisena kui ka maagiliste loitsudega kombineeritult. Paljud neist taimedest (nt aaloe, küüslauk, mürri) on tänapäevalgi kasutusel ja nende toime on teaduslikult kinnitatud.

Allikad ja nende avastamine

Peamised allikad on meditsiinilised papüürused Uue Kuningriigi ajast (umbes 1550–1070 eKr), kuid mõned on vanemad:

• Kahuni papüürus (~1800 eKr) – keskendub günekoloogiale, sünnitusele ja veterinaariale.
• Edwin Smithi papüürus (~1600 eKr) – kirurgia ja vigastuste käsitlemine, vähem taimi.
• Ebersi papüürus (~1550 eKr) – kõige mahukam, 20 meetrit pikk rull, umbes 700–900 retsepti, sh silmahaigused, seedetrakt, nahk. Avastati 1870. aastatel Thebese nekropolist, ostis Georg Ebers.
• Teised: Hearsti, Londoni, Berliini, Carlsbergi papüürused – lisavad detaile günekoloogia, silmahaiguste ja loomahaiguste kohta.

Tänapäeval on Ebersi papüürus Leipzigi Ülikooli raamatukogus. Digitaalsed tõlked ja faksiimiled on kättesaadavad (nt sae.saw-leipzig.de, papyrusebers.de). Täielikke ingliskeelseid tõlkeid leidub ka vanematest väljaannetest (nt Cyril P. Bryani 1930. aasta tõlge).

Fragment Ebersi papüürusest:

Meditsiini ja ravimtaimede filosoofia Vana-Egiptuses

Egiptlased pidasid haigusi sageli halbade vaimude või deemonite tekitatuks, mistõttu kombineerusid ravimid maagiaga. Retseptid sisaldasid tihti loitse Horuse, Ra või Isis nimel. Kuid paljud retseptid olid puhtalt praktilised – empiiriliselt katsetatud segud, mida kohandati patsiendi reaktsiooni järgi (nt „4 päeva järel hinnatakse”).

Arstid olid kõrgelt austatud, spetsialiseerunud (nt silmaarstid). Taimed valiti nende nähtava toime järgi: kokkutõmbav (tanniinid), lahtistav, antimikroobne jne. Mesi oli kõige levinum alusaine – looduslik antibiootikum.

Ravimtaimede ettevalmistamine ja manustamisviisid

Egiptlased kasutasid kogu taime (juured, lehed, õied, viljad, koor) või eraldatud osi. Levinumad vormid:

• Salvid ja plaastrid – segatud meega, õliga või loomarasvaga, nahale.
• Joogid ja keedised – taimed keedeti vees, õlles või piimas.
• Klistiirid ja suposiidid – seedetrakti probleemideks.
• Auru sissehingamine – taimed kuumutati tellisel, patsient hingas sisse (nt astma puhul).
• Fumigatsioon – suitsetamine haiguste tõrjumiseks.

Annused varieerusid, sageli 4 päeva kuur. Segud sisaldasid tihti 5–37 koostisosa.

Kõige olulisemad ravimtaimed ja nende kasutusalad

Ebersi papüürus mainib sadu taimi, siin valik enimkasutatud ja teaduslikult huvitavamaid:

• Küüslauk (Allium sativum) ja sibul – seedimine, parasiidid, infektsioonid, hingamisteed. Antiimikroobne (allitsiin). Egiptlased andsid küüslauku ehitajatele jõu ja vastupidavuse jaoks.
• Aaloe (Aloe vera) – põletused, nahahaigused, peavalu, haavandid. Niisutav, põletikuvastane.
• Mürri (Commiphora myrrha) ja viiruk (Boswellia) – haavade paranemine, hingamisteed, põletik. Antimikroobne, tsütokiinide vähendaja.
• Kadakas (Juniperus) – astma, hingamisraskused (auru sissehingamine), seedimine. Põletikuvastane, rögalahtistav.
• Akaatsia (Acacia) – kõhulahtisus, verejooks, nahaprobleemid. Tanniinid kokkutõmbavad.
• Moon (Papaver somniferum) – valu, uni (opium).
• Teised: linaseemned (lahtistav), viigimarjad ja datlid (toitev, seedimist toetav), granaatõun (parasiidid), lagrits, koriander, köömen (seedimine, gaasid).

Haiguste ja seisundite järgi grupeeritud kasutamine

Ebersi järgi olid peamised osad:

• Seedesüsteem – kõhukinnisus (castor oil, viigimarjad), kõhulahtisus (akaatsia, granaatõun), parasiidid (küüslauk, sibul).
• Hingamisteed – astma/köha (kadakas auruna, mürri).
• Nahk ja haavad – põletused (aaloe), haavandid (mesi + taimed).
• Silmahaigused – kõige rohkem retsepte (mürri + sibul + tsüperus).
• Günekoloogia – rasestumisvastane (datlid + akaatsia + mesi pasta), menstruatsioon, sünnitus.
• Muud – peavalu (aaloe), hambavalu, putukahammustused.

Tänapäevane teaduslik perspektiiv ja valideerimine

Paljud taimed on tänapäeval uuritud:

• Aaloe – meta-analüüsid kinnitavad põletuste paranemise kiirendamist.
• Mürri/viiruk – boswelliinhapped vähendavad põletikku (in vivo uuringud).
• Küüslauk – tugev antimikroobne toime (allitsiin).
• Kadakas – eeterlik õli bronhodilateeriv ja antimikroobne.

Egiptlaste valikud olid targad – paljud taimed on tänapäeva taimemeditsiini osa.

Õlu – miks ta oli tihti retseptides?

Vanas Egiptuses (ja paljudes teistes iidsetes tsivilisatsioonides) kasutati õlut ravimites (ja üldse joogina) just seetõttu, et puhas joogivesi oli sageli saastunud ja ohtlik. Õlu polnud mitte ainult alkoholi tõttu ohutum, vaid ka keetmisprotsessi ja muude omaduste pärast.

Peamised põhjused, miks õlu oli veest ohutum

1. Keetmine keetmisprotsessi käigus
   Õlle pruulimisel keedeti vesi (või vähemalt kuumutati tugevalt), mis tappis enamiku patogeeneid (bakterid, parasiidid, viirused), mida Niiluse vesi sisaldas – eriti linnastunud aladel, kus kanalisatsioon segunes joogiveega. See on sarnane sellega, miks keedetud vesi on tänapäevalgi ohutum.
2. Alkoholi antiseptiline toime
   Isegi madala alkoholisisaldusega Egiptuse õlu (tavaliselt 2–4%, sageli alla 3%) tappis või pidurdas mikroobide kasvu. Alkohol toimib desinfitseerijana – see on põhjus, miks paljud iidsed kultuurid kasutasid alkohoolseid jooke just vee saastatuse tõttu. Egiptuse õlu polnud tugev nagu tänapäevane pilsner, seega sobis see igapäevaseks hüdratsiooniks ja ravimite lahustiks.
3. Õlu kui säilitusaine ja lahusti
   Õlles sisalduv alkohol, happesus ja muud ühendid (nt fosforhape odrast) aitasid retsepte paremini säilitada ja taimseid toimeaineid ekstraheerida. Ebersi papüüruses (ja teistes meditsiinilistes tekstides) kasutatakse õlut väga sageli just segude lahustina või kandjana – nt kõhukinnisuse, astma, silmahaiguste või seedetrakti retseptides. See oli praktiline, sest puhas vesi võis ise saastuda ja ravimit rikkuda.
4. Õlu kui igapäevane toit ja jook
   Egiptlased jõid õlut (nimetati henqet või heqet) iga päev – see oli toitev (elusast õlust vitamiinid B-grupist, kalorid teraviljast), odav ja kättesaadav. Lapsed ja naised jõid ka madala alkoholisisaldusega versioone. See oli turvalisem alternatiiv veele, eriti kuumas kliimas, kus vesi kiiresti seisma jäi ja saastus.

Täiendav huvitav aspekt: antibiootikumid õlles?

Mõned uuringud (nt Nubia ja Egiptuse luude analüüsid) näitavad, et teatud õlled sisaldasid kogemata tetratsükliini (antibiootikum, mida Streptomyces bakter toodab pinnases). See võis sattuda õlle sisse pruulimisprotsessis (nt teravilja idandamisel või maapinnal fermenteerimisel). See seletab, miks õlu ravina tundus toimivat infektsioonide (nt haavandid, kuseteede põletikud) puhul – see polnud tahtlik, aga efekt oli reaalne.

Ebersi papüüruses on üle 100 retsepti, kus õlu on mainitud – see polnud juhus, vaid teadlik valik ohutuse ja efektiivsuse pärast.

3 näidet õllega retseptidest Ebersi papüürusest

1. Kõhukinnisuse vastu (lahtistav vahend)

• Koostisosad: Castor oil puu marjad (ricinus communis viljad).
• Ettevalmistus: Närida marju ja neelata alla magusa õllega (sweet beer).
• Kasutamine: Joo, et “kõht puhastuks ja kõik kehast välja tuleks”.
• Tõlge näide: “Berries-of-the-Castor-oil-tree. Chew and swallow down with Beer in order to clear out all that is in the body.” (Bryan/Cyril P. tõlge).
  See on klassikaline lahtistav – õlu aitas alla neelata ja parandas imendumist.

1. Diabeedi-laadse haiguse (liigne uriinivool, polüuuria) vastu

• Koostisosad: leedrimarjad (elderberry), asit taime kiud, piim, õllejäägid (beer-swill), kurgiõied, rohelised datlid.
• Ettevalmistus: Sega kõik kokku.
• Kasutamine: Joo segu – aitab “liigset uriini kontrollida”.
• Tõlge näide: “Drink a mixture including elderberry, asit plant fibres, milk, beer-swill, cucumber flowers, and green dates.” (mitmed tõlked, sh Wikipedia ja Metwaly ülevaade).
  Õllejäägid (swill) lisasid toitaineid ja maitset, samal ajal kui segu oli mõeldud ainevahetuse tasakaalustamiseks.

1. Kõhuvalu või seedehäirete vastu (nt indigestioon)

• Koostisosad: Viigimarjad (figs): 1/8 dja, Egiptuse palsamipuu vili (Egyptian balsam fruit): 1/8 dja, magus õlu (sweet beer): 1/16 oipe (= 4 dja).
• Ettevalmistus: Sega koostisosad kokku homogeenseks massiks.
• Kasutamine: Joo segu – leevendab kõhuvalu.
• Tõlge näide (Eb 6): “Figs: 1/8 (dja), Egyptian balsam fruit (?): 1/8 (dja), sweet beer: 1/16 (oipe = 4 dja).” (Andrea Sinclairi tõlge Leipzigist).
  See on lihtne jook, kus õlu toimib baasina ja aitab taimseid aineid paremini imenduda.

Veel näiteid: retseptid halva une (unetus, rahutus, öine ärkvelolek) vastu

1. Nutva lapse rahustamiseks ja une soodustamiseks (kõige sagedamini mainitud unetuse kontekstis)

Retsept (Ebersi papüürus, laste rahustamise osa):
Segada moon (oopium / poppy-seed või -latex) kärbse mustusega (fly-dirt, mis oli seinal) või meega. Anda lapsele suukaudselt väikestes kogustes või määrida nahale.
Eesmärk: „Rahustada last, kes nutab liiga palju ja ei maga“ – ehk klassikaline „lullaby-remedy“, et laps magaks.

Tänapäeva vaates: Moon sisaldab morfiini, kodeiini ja teisi opioidaloidi, mis seonduvad aju opioidretseptoritega (mu-opioid). See põhjustab tugevat sedatiivset toimet: vähendab ärevust, valu ja närvisüsteemi üleaktiivsust, soodustades sügavat und. Tänapäeval kasutatakse sarnaseid ühendeid (nt morfiini derivaate) raske valu ja unetuse korral haiglates, kuid imikutel on see äärmiselt ohtlik (hingamisdepressioon, sõltuvus, mürgistus). Egiptlased kasutasid seda empiiriliselt – see „toimis“, aga oli ka riskantne.

2. Peavalu ja hingamisraskuste vastu, mis häirivad und („relieves insomnia“ otse mainitud)

Retsept (Ebersi papüürus, peavalu osa – sageli seotud Isis’e loitsuga):
Berry-of-the-Poppy-plant (moonimarjad) + koriander + koirohi (wormwood) + mesi. Sega kokku ja määri peale või anna joogina (mõnikord õllega).
Eesmärk: Leevendada peavalu ja hingamisprobleeme, mis takistasid und („to relieve insomnia, headaches and soothe respiratory problems“).

Tänapäeva vaates: Mooni alkaloidid toimivad kesknärvisüsteemi pärssijana – morfiin vähendab valu tajumist ja tekitab eufooriat + unisust, kodeiin on kergem rögalahtistav ja sedatiivne. Hingamisteede rahustamine (nt astma-laadsete kaebuste puhul) vähendab öist ärkamist. Tänapäevased uuringud kinnitavad, et madalates annustes oopiumi derivaadid (nt kodeiinipreparaadid) aitavad valu- või ärevusest tingitud unetuse korral, kuid kõrge annus põhjustab sõltuvust, kõhukinnisust ja hingamisprobleeme. Egiptlased kasutasid seda edukalt just seetõttu, et moon on üks vanimaid teadaolevaid uneindutseerijaid.

Kokkuvõttes kasutasid egiptlased moonitaime peamiselt laste rahustamiseks ja valu/ärevusest tingitud unetuse leevendamiseks – see oli nende „looduslik unerohi“. Tänapäeval on selle toime teaduslikult täiesti selge (opioidmehhanism), aga me kasutame ohutumaid alternatiive (nt melatoniin, palderjan, CBT-I).

Kasutati ka loomade kõikvõimalikke osi

Vana-Egiptuse meditsiinis, eriti Ebersi papüüruses, kasutati lisaks taimedele ja mineraalidele ka loomade osi – sealhulgas ekskremente, uriini, rasva, verd, hambaid või isegi siseelundeid –, mis tunduvad tänapäeva lugejale väga imelikud või isegi vastikud. Need retseptid põhinesid sageli sümbolilisel või maagilisel mõtlemisel: loomade jäätmed pidid tõrjuma halbu vaime või “mürke” kehast, kuna need olid “ebapuhtad” ja seetõttu võimsad. Mõnikord lisati neid ka antibakteriaalse efekti lootuses (nt teatud loomade väljaheites leidusid looduslikud antibiootikumid, nagu tetratsükliinilaadsed ained). Kuid enamik neist oli empiiriline katsetus, mis segunes rituaalidega.

Näide 1: Nahakahjustuste (haavade või lööbe) vastu
Pärast kärna maha kukkumist määri haavale kirjamehe väljaheite (scribe’s excrement) segu värskes piimas ja kanna plaastrina. See pidi kiirendama paranemist ja tõrjuma infektsioone – tõenäoliselt tänu väljaheites leiduvatele mikroobidele, mis võisid konkureerida patogeenidega (Ebersi papüürus, nahahaiguste retseptid).

Näide 2: Indigestiooni (seedehäirete) vastu
Purusta sea hammas (hog’s tooth) ja pane see nelja suhkrukoogi sisse. Söö neli päeva järjest. See pidi “kõhtu puhastama” ja valu leevendama – loomade hambad või kondid olid sageli seotud tugevuse ja vastupidavusega (Ebersi papüürus, seedetrakti retseptid).

Mitme taimega retseptid

Ebersi papüüruses on näiteid, kus mitme taime (ja sageli ka teiste ainete) segu kasutati ootamatult mitte peamise haiguse, vaid hoopis teise probleemi raviks – see peegeldab iidset polüfarmaatsiat, kus ühte segu kohandati sümptomite järgi või usuti, et taimed toimivad laiemalt nt puhastavad keha.

Näide: Rasestumisvastane vahend (contraceptive pessary), mis kasutab mitut taime, aga on seotud günekoloogiaga – ootamatu “kõrvaltoime” või kasutamine on see, et akaatsia (acacia) tanniinid tekitavad happelise keskkonna, mis tapab spermatosoidid, kuid segu sisaldab ka datleid ja mett, mis tavaliselt seostuvad seedimise või haavade paranemisega.
Retsept (Ebersi papüürus, günekoloogiline osa):
Datlid, akaatsia , mesi – purusta pastaks, määri villa (wool) peale ja kasuta vaginaalselt.

Ootamatu aspekt: See polnud lihtsalt “taimne rasestumisvastane”, vaid segu, kus akaatsia (tanniinirikas) tekitas spermiciidse efekti (happeline barjäär), samas kui datlid ja mesi olid tavaliselt toiteväärtuslikud või haavu parandavad ained – egiptlased kasutasid neid siin “vältimiseks”, aga sama kombinatsiooni võis leida ka seedimise või naharetseptides. Tänapäeval teame, et akaatsia lateks/tanniinid on tõesti spermiciidsed (uuringud kinnitavad sarnast toimet looduslikes kontratseptiivides).

Kokkuvõte

Vanaegiptlased olid esimesed, kes dokumenteerisid ulatusliku ravimtaimede süsteemi. Nende empiiriline lähenemine, polüfarmaatsia (mitme taime segud) ja praktilised preparaadid panid aluse hiljematele traditsioonidele. Paljud taimed toimivad tänagi – aaloe geel apteegis, küüslauk immuunsuseks. See pärand näitab, kui varakult inimesed loodusest tervist otsisid.

Soovitatav lisalugemine:

• Metwaly et al. (2021) – Traditional ancient Egyptian medicine: A review (PMC).
• Aboelsoud (2010) – Ancient Egyptian medicine.
• Digitaalne Ebers: papyrusebers.de.

Allikad

• Papyrus Ebers. Universitätsbibliothek Leipzig. https://papyrusebers.de/en
• Metwaly, A. M., et al. (2021). Traditional ancient Egyptian medicine: A review. Saudi Journal of Biological Sciences. PMC: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8459052/
• Bryan, C. P. (1930). The Papyrus Ebers. London: Geoffrey Bles. http://www.ask-force.org/web/India/Bryan-CP-The-Papyrus-Ebers-searchable-1930.pdf
• Ebbell, B. (1937). The Papyrus Ebers: The Greatest Egyptian Medical Document. Copenhagen: Levin & Munksgaard.
• Ebers Papyrus. National Library of Medicine Digital Collections. https://resource.nlm.nih.gov/101436767
• Ebers Papyrus. Wikipedia (viited originaalallikatele). https://en.wikipedia.org/wiki/Ebers_Papyrus