Sigur on mitmekülgne ravimtaim ja toidulisand, mida hinnatakse nii oma maheda mõrkjuse kui ka tervist toetavate omaduste poolest. Seda kasutatakse seedimise soodustajana, maksa toetajana ja kohviasendajana. Siguri juur sisaldab looduslikku prebiootikumi inuliini, mis parandab soolestiku mikrofloorat ja toetab immuunsüsteemi.
Kiired faktid
- Ladinakeelne nimi: Cichorium intybus
- Perekond: Asteraceae (korvõielised)
- Rahvapärased nimetused Eestis: sinikas, sinirõigas, mets-sigur, teekarikas, teelehe-sigur
- Päritolu: Vahemere maad
- Kasutusvaldkonnad: ravimtaim, kohviasendaja, salatitaim
- Peamine bioaktiivne ühend: inuliin (lahustuv kiudaine)
- Tähtis osa: juur, õied ja lehed
- Kasvukoht Eestis: looduslikult teeservadel, põllupeenardel, niitudel
Taimest lühidalt
Sigur (Cichorium intybus) kuulub korvõieliste (Asteraceae) sugukonda ning on mitmeaastane taim, mille kõrgus võib ulatuda 30–120 sentimeetrini. Taim on tuntud oma sinakate õite poolest, mis kaunistavad suve lõpul maastikku.
Eestis leidub sigurit metsistunult juba 18. sajandist ning teda on kasvatatud nii ravim- kui toidutaimena. Vanemates allikates mainitakse teda nimede all „mets-sigur“, „sinikas“ ja „kibekohv“ (Tartu Ülikooli botaanikaaia herbaarium, 2021).
Siguri looduslik leviala ulatub Vahemeremaadest kuni Kesk-Euroopani, kust ta levis edasi põhjapoolsetesse piirkondadesse. Tänapäeval kasvatatakse sigurit nii juursiguri (kohviasendaja tooraineks) kui lehtsiguri (nt endiivia, radicchio) sordina.
Ajalugu
Sigurit mainiti juba Vana-Egiptuse papüürustes kui maksa- ja seedetegevust turgutavat taime. Keskajal levis sigur kloostriaedadesse, kus mungad valmistasid sellest teed ja tinktuure.
Euroopas sai sigur eriti populaarseks 18.–19. sajandil, mil kohv oli kallis ja haruldane – röstitud siguri juur oli soodne ja tervislik asendus. Eestis jõudis sigurikohv laialdasemasse kasutusse 19. sajandi lõpus ning oli II maailmasõja ajal kohvipiirangute tõttu taas kõrgelt hinnatud.
Kasulikud toimed
- Toetab seedimist ja soolestiku mikrofloorat
Sigur on üks parimaid looduslikke prebiootikume, tänu oma kõrgele inuliinisisaldusele. Inuliin toimib toiduna kasulikele soolebakteritele, eriti Bifidobacterium ja Lactobacillus liikidele, mis toetavad seedimist ja tugevdavad immuunsüsteemi. Regulaarne siguri tarbimine aitab vähendada kõhupuhitust, parandab väljaheite regulaarset liikumist ning tasakaalustab seedetrakti mikrobiootat. Uuringud on näidanud, et juba 10 g inuliini päevas võib oluliselt parandada soolestiku bakterikooslust ja üldist seedetervist.
- Tasakaalustab veresuhkru taset ja toetab ainevahetust
Inuliin aeglustab süsivesikute imendumist ning aitab vältida veresuhkru järske kõikumisi. See omadus teeb sigurist väärtusliku toidulisandi diabeedi või insuliiniresistentsuse korral. Mitmed kliinilised katsed on näidanud, et siguri ekstrakti regulaarne tarbimine võib langetada tühjakõhu glükoositaset ja parandada insuliinitundlikkust. Lisaks toetab inuliin maksa ainevahetusprotsesse, aidates kaasa rasvade paremale lõhustumisele ja kolesteroolitaseme tasakaalustamisele.
- Toetab maksa ja sapiteede tööd
Siguris leiduvad kibedained, eriti sesviterpeenlaktoonid (nt laktutsiin ja laktukopiikriin), stimuleerivad sapi tootmist ja soodustavad maksa detoksifikatsioonivõimet. Traditsiooniliselt on sigur olnud üks olulisemaid taimi maksa “puhastamiseks” ja rasvmaksa ennetamiseks. Kibedained ergutavad ka maomahla sekretsiooni, parandades rasvase toidu seedimist ja vähendades täiskõhutunnet pärast sööki. Mitmetes Euroopa taimravi traditsioonides, sealhulgas Saksamaal ja Prantsusmaal, on sigur osa maksa- ja sapiteedetoetavatest ravimtaimede segudest.
- Tugevdab immuunsüsteemi ja vähendab põletikku
Tervislik soolestiku mikrofloora on otseselt seotud tugevama immuunsüsteemiga, ning siguris sisalduv inuliin toetab seda tasakaalu igapäevaselt. Sigur sisaldab ka antioksüdantseid ühendeid – flavonoide, fenoolhappeid ja C-vitamiini –, mis aitavad neutraliseerida vabade radikaalide tekitatud kahju. Loomkatsed on näidanud, et siguri ekstrakt võib vähendada põletikumarkereid ja tugevdada organismi vastupanuvõimet infektsioonidele. Regulaarne tarbimine aitab seeläbi vähendada külmetushaiguste sagedust ja parandada üldist vastupanuvõimet stressile.
- Soodustab kehakaalu langetamist ja ainevahetuse tasakaalu
Sigur on madala kalorsusega, kuid väga kiudainerikas taim. Inuliin tekitab täiskõhutunde ja vähendab isusid, eriti magusa järele. Mitmed uuringud on kinnitanud, et siguripreparaatide kasutamine võib aidata vähendada kehakaalu ja vööümbermõõtu ilma kõrvaltoimeteta. Lisaks aitab siguris leiduv inuliin vähendada rasvade ladestumist maksas ning toetab soolestiku normaalset talitlust, mis on oluline kehakaalu kontrollimisel. Sigur sobib hästi tervisliku elustiili ja kaalulangetusprogrammi lisandiks.
- Rahustab ja toetab närvisüsteemi
Siguris leiduvad mõrkjad sesviterpeenlaktoonid, eriti laktutsiin ja laktukopiikriin, omavad kerget rahustavat ja und soodustavat toimet. Need ühendid toimivad looduslike neurotoonikutena, aidates vähendada närvipinget ja parandada uinumist. Rahvameditsiinis on siguriteed joodud õhtuti rahunemiseks ja südamerütmi tasakaalustamiseks. Kuigi toime on õrn, sobib sigur hästi kofeiinivaba alternatiivina inimestele, kes soovivad vähendada stimulante ja toetada loomulikku une rütmi.
Sigur Eesti ja lähimaade rahvapärimuses
Sigur on olnud Euroopa rahvatraditsioonides sajandeid tuntud taim, millele on omistatud nii praktilisi kui maagilisi omadusi.
Eestis on sigur olnud tuntud eeskätt kui sinikas või mets-sigur, mida koguti ravim- ja kohvitaimena. Vanemates allikates peeti sigurit „päikese taimeks“, sest selle helesinised õied avanesid vaid päevavalgel ja sulgusid pilves ilmaga. Rahvameditsiinis kasutati sigurijuurt maksa ja sapiteede puhastamiseks, aga ka „verepuhastava“ vahendina. Mõnes piirkonnas usuti, et sigurijuure tõmmis aitab „nõiahaavade“ ja põletike puhul. Siguriga värviti isegi lõngu ning taimi riputati lauta, et kaitsta kariloomi „pahade pilkude“ eest.
Skandinaavias (eriti Rootsis ja Norras) on sigur tuntud kui vägitaim – legendi järgi kasvas ta seal, kuhu välk oli maasse löönud, ja seepärast usuti, et tal on kaitsev jõud. Siguri juur riputati lapsevankri külge, et peletada halbu vaime, ning rahvameditsiinis kasutati sigurit külmetushaiguste ja maksatõvede vastu.
Saksamaal nimetati sigurit Wegwarte – “teevalvuriks”. Rahvajuttude järgi olevat ta see neiu, kes ootas oma armastatut tee ääres ja muutus lõpuks siniseks lilleks. Sellest kujunes ka siguri kui truuduse ja kannatlikkuse sümbol. Saksa talupoegade seas kasutati sigurijuuri loodusliku toniseerijana ning arvatakse, et just Saksamaalt levis sigur 18. sajandil kultuurtaimena ka Baltimaadesse.
Vahemeremaades, eriti Itaalias ja Prantsusmaal, on sigur olnud nii ravim- kui toidutaim. Antiik-Kreekas kirjutati sigurist juba Hippokratese aegadel kui „kibeda rohuna“, mis aitab seedimist ja jahutab maksa. Vahemeremaade rahvatraditsioonis usuti, et sigur puhastab „verd ja hinge“ – seetõttu joodi kevadel sigurilehe teed organismi turgutamiseks pärast talve.
Venemaal ja Ukrainas nimetati sigurit Цикорий (tsikorii) ning see oli eriti hinnatud sõja- ja kriisiaegadel, mil kohvi polnud kättesaadav. Rahvameditsiinis peeti sigurit „maa elueliksiiriks“, mis puhastab verd ja tugevdab südant. Venemaa talurahvas uskus ka, et sigur kaitseb reisijaid – juur riputati hobuseraua külge või pandi taskusse.
Kasutusviisid
- Sigurijuur (röstitud ja jahvatatud): kasutatakse kohviasendajana.
- Kuivatatud siguritee: aitab seedimisel ja sobib igapäevaseks tarbimiseks.
- Pulber ja kapslid: toidulisandina, eriti soolestiku tervise toetuseks.
- Lehed ja võrsed: lisatakse salatitesse (sarnased endiiviale).
- Tinktuur: maksa ja sapiteede töö parandamiseks.
Võimalikud kõrvaltoimed ja ettevaatusabinõud
Sigur on üldiselt ohutu, kuid:
- Suures koguses võib põhjustada kõhupuhitust või kerget lahtistavat toimet.
- Inuliin võib olla tundlikele inimestele raskesti seeditav.
- Rasedad peaksid suurt sigurijuurte tarbimist vältima, sest see võib stimuleerida emaka kokkutõmbeid.
- Allergilised reaktsioonid (eriti korvõielistele tundlikel inimestel) on võimalikud.
Siguri kasvatamine koduaias
Sigur on Eestis täiesti kasvatatav taim, mis eelistab päikeselist kasvukohta ja parasniisket, huumusrikast mulda. Ta on vastupidav ning talub ka mõõdukat põuda. Looduses võib metsikut sigurit kohata teeäärtes, karjamaadel ja kuivadel niitudel – eriti Lõuna- ja Lääne-Eestis.
Koduaeda sobivad nii metsik sigur kui ka kultuursordid (nt ‘Magdeburg’, ‘Brunswick’), mida kasutatakse juursiguri või lehtsiguri kasvatamiseks. Seemned külvatakse kevadel (aprilli lõpus – mai alguses) otse avamaale umbes 1 cm sügavusele. Taimed tärkavad 2–3 nädalaga ning vajavad umbrohust puhast pinda.
Sigurijuure saamiseks lastakse taimel kasvada kuni sügiseni (augusti lõpust oktoobrini), mil lehed hakkavad kolletuma. Siis kaevatakse juured välja, puhastatakse mullast ja kuivatatakse. Parima maitse ja toimega on 1–2-aastased juured.
Kuivatamiseks lõigatakse juured õhukesteks viiludeks ja asetatakse 40–50 °C kuivatisse või ahjuukse vahele, kuni need muutuvad rabedaks. Soovi korral saab neid enne kuivatamist röstitud sigurina kasutada – lõigatud juuretükid röstida 180 °C juures 20–25 minutit, kuni need omandavad pruunika tooni ja karamellise lõhna.
Säilitamine: kuivatatud sigurijuured hoitakse õhukindlas klaaspurgis või paberkotis kuivas ja pimedas kohas kuni kaks aastat. Röstitud ja jahvatatud sigur tuleks tarvitada 3–6 kuu jooksul, et säiliks aroom ja toimeained.
Lehtsigurit (nt endiivia ja radicchio) kasvatatakse sarnaselt salatitele. Noored lehed korjatakse, kui need on veel õrnad ja maheda maitsega – hiljem muutuvad nad kibedamaks. Sigurilehtede mõrkjust saab vähendada, kui neid enne söömist lühidalt külmas vees leotada.
Siguri kasvatamise ja säilitamise ülevaadetabel
| Etapp | Kirjeldus | Soovituslik aeg / tingimus |
|---|---|---|
| Külv | Seemned külvatakse otse peenrale umbes 1 cm sügavusele. | Aprilli lõpp – mai algus |
| Kasvukoht | Päikeseline, kuivemapoolne ja huumusrikas muld, neutraalne pH. | Päikeseline ala, hea drenaaž |
| Hooldus | Vajab umbrohutõrjet ja mõõdukat kastmist; väetamine pole enamasti vajalik. | Kogu kasvuperioodi vältel |
| Koristamine | Juured kaevatakse välja sügisel, kui lehed hakkavad kolletuma. | Augusti lõpp – oktoober |
| Kuivatamine | Juured lõigata viiludeks ja kuivatada 40–50 °C juures. | Kuni rabedaks muutumiseni |
| Röstimine | (valikuline) annab kohvisarnase maitse; 180 °C ahjus 20–25 minutit. | Pärast kuivatamist või enne jahvatamist |
| Säilitamine | Hoida kuivas, pimedas ja õhukindlas anumas. | Kuivatatud juur kuni 2 a; röstitud pulber 3–6 k |
Seosed haigustega
Sigurit kasutatakse toetava vahendina järgmiste seisundite puhul:
- Diabeet ja insuliiniresistentsus – veresuhkru stabiliseerimiseks.
- Kõhukinnisus ja seedehäired – prebiootilise toime tõttu.
- Rasvmaksa ja sapikivide ennetus – maksa stimuleeriv mõju.
- Kõrge kolesterool – kiudained aitavad vähendada „halva“ LDL kolesterooli taset.
- Kerge unetus ja stress – tänu mõrkainetele ja rahustavale toimele.
Retseptisoovitused
1. Sigurikohv
- 1 tl röstitud siguripulbrit
- 200 ml kuuma vett
- Lase tõmmata 5–7 minutit, soovi korral lisa piima või kaneeli.
→ Sobib kofeiinivaba hommikujook või õhtune alternatiiv kohvile. Loe ka: Vanarahva köögist: tammetõru kohv, sigurikohv, võilillejuure kohv ja viljakohv
2. Siguritee seedimisele
- 1 tl kuivatatud sigurijuuri
- 250 ml keeva vett
- Lase tõmmata 10 minutit, kurna ja joo 2× päevas pärast sööki.
3. Sigurilehesalat
- Peotäis värskeid sigurilehti
- Oliiviõli, sidrunimahl, sool ja mesi
- Lisa pähkleid ja õunaviile – mõrkjas ja värskendav salat kevadeks.
Ravimtaimede võrdlev tabel
| Taim | Peamine toime | Kasulik aine | Sarnasus teistega |
|---|---|---|---|
| Sigur | Seedimise tugi, veresuhkru alandamine | Inuliin | Sarnane takjajuure ja maapirniga |
| Takjajuur | Maksa puhastamine, seedimise tugi | Inuliin, polüfenoolid | Sarnane sigurile ja võilillele |
| Võilillejuur | Sapi erituse soodustamine, maksa tugi | Taraksatsiin | Sarnane takjale ja sigurile |
| Maarjaohakas | Maksa kaitse ja taastamine | Silibiin (flavonoid) | Tugevam maksa kaitse kui teistel |
| Maapirn | Veresuhkru alandamine, seedimise tugi, prebiootikum | Inuliin | Väga sarnane sigurile ja takjale |
| Ingver | Põletikuvastane, iivelduse leevendamine, seedimine | Gingerool, shogaool | Erineb teistest – tugev põletikuvastane toime |
Tähelepanuväärsed punktid
- Sigur, takjas ja maapirn sisaldavad inuliini, mis on oluline prebiootikum ja aitab veresuhkrut stabiliseerida.
- Ingver paistab silma oma põletikuvastase ja antioksüdantse toimega, tänu gingeroolidele – see teeb temast tõhusa vahendi külmetuse, iivelduse ja seedehäirete korral.
- Maarjaohakas on unikaalne oma maksarakke kaitsvate flavonoidide poolest, eriti silibiini.
- Maapirn on sageli alahinnatud, kuid väga tõhus diabeetikutele ja soolestiku mikrofloora toetamiseks
Top 5 inuliini sisaldavat taime
| Taim | Inuliini sisaldus (% värskes massis) | Lühikirjeldus |
|---|---|---|
| Maapirn (Helianthus tuberosus) | 14–19% | Mugulviljana tuntud „päikesejuur“ – väga hea prebiootikum, sobib diabeetikutele. |
| Sigurijuur (Cichorium intybus) | 10–15% | Kõige tuntum inuliini allikas – kasutatakse sigurikohvis ja toidulisandites. |
| Takjajuur (Arctium lappa) | 9–12% | Ravimtaim, mis toetab seedimist ja maksa tööd – sisaldab rohkelt inuliini. |
| Võilillejuur (Taraxacum officinale) | 8–10% | Levinud ravimtaim, mis soodustab sapi eritust ja seedimist. |
| Sibul (Allium cepa) | 4–6% | Igapäevane köögivili, millel on mõõdukas inuliinisisaldus ja antibakteriaalne toime. |
Miks inuliin on kasulik?
- Prebiootikum – toidab kasulikke soolebaktereid, parandab mikrobiootat.
- Veresuhkru tasakaalustaja – aeglustab glükoosi imendumist, sobib diabeetikutele.
- Seedimise toetaja – aitab kõhukinnisuse ja seedehäirete korral.
- Kaltsiumi imendumise parandaja – toetab luude tervist.
Mida tasub veel teada
- Siguritaim meeldib mesilastele – see on suurepärane meetaim.
- Juuri saab kasutada ka loodusliku värvainena villale ja kangastele (annab kollaka tooni).
- Siguri kultivarid nagu ‘Magdeburg’ on spetsiaalselt kasvatatud kohviasenduse valmistamiseks.
- Endiivia ja radicchio on siguri sugulased, mitte eraldi liigid.
- Rahvusvahelised uuringud on kinnitanud, et siguri lisamine piimalehmade söödale suurendab piima hulka ja parandab piima kvaliteeti. Näiteks Lincoln University teadlaste meta-analüüs leidis, et siguri söömine laktatsiooni ajal muudab piima rasvhapete profiili ja võib suurendada toodangut. Samuti rõhutatakse, et siguri strateegiline kasutamine karjamaadel aitab parandada piima kvaliteeti ja lämmastiku kasutust piimakarjades. Praktikas on Uus-Meremaal läbi viidud katsed näidanud, et siguri kasvatamine suvel ja sügisel annab kõrge toiteväärtusega sööta, mis tõstab piimasolidsi tootmist ja toetab lehmade tervist.
Bioaktiivsed ühendid
| Ühendi nimi | Toime | Märkused |
|---|---|---|
| Inuliin | Prebiootiline, reguleerib veresuhkrut | Peamine aktiivne komponent |
| Sesviterpeenlaktoonid | Kibedained, maksa ja sapiteede tugi | Laktutsiin, laktukopiikriin |
| Fenoolhapped | Antioksüdandid | Kofeiin- ja klorogeenhape |
| C-vitamiin | Immuunsüsteemi tugi | Tugevdab antioksüdantset kaitset |
| Mangaan, kaalium | Elektrolüütide tasakaal | Toetavad ainevahetust |
Toitaineline koostis (100 g röstitud sigurijuurt)
| Toitaine | Kogus | % päevasest vajadusest* |
|---|---|---|
| Energia | 72 kcal | 3% |
| Valgud | 1.4 g | 3% |
| Rasv | 0.2 g | 0% |
| Süsivesikud | 16.7 g | 6% |
| Kiudained (inuliin) | 4.5 g | 18% |
| Kaalium | 290 mg | 8% |
| C-vitamiin | 4.0 mg | 5% |
| Kaltsium | 40 mg | 4% |
| Raud | 0.9 mg | 5% |
*Arvutatud täiskasvanu päevase vajaduse põhjal (EFSA, 2020).
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas sigur sobib diabeetikutele?
Jah, inuliin aitab tasakaalustada veresuhkru taset ja võib toetada diabeediravi.
Kas sigur sisaldab kofeiini?
Ei, sigur on täiesti kofeiinivaba.
Kas sigurit võib iga päev juua?
Mõõdukalt tarbides (1–2 tassi päevas) on sigur ohutu ja kasulik.
Kas sigur maitseb nagu kohv?
Röstitud juurel on sarnane mõrkjas ja kergelt karamelline maitse, kuid puudub kofeiini mõjul tekkinud „ergastus“.
Kust sigurit osta?
Kuivatatud sigurit ja pulbrit müüakse tervisepoodides, apteekides ning e-poodides.
Kokkuvõte
Sigur on looduslik, toitainerikas ja mitmekülgne taim, mis ühendab toidulaua ja ravimtaime maailma. Tänu inuliinile ja kibedainetele toetab ta seedimist, maksa ja veresuhkru tasakaalu. Sigur on suurepärane alternatiiv kohvile, aidates samas tugevdada immuunsüsteemi.
Uuringud kinnitavad, et siguri regulaarne tarbimine parandab soolestiku mikrobiootat ja üldist heaolu (Bunte et al., Nutrients, 2021).
“Sigurijuur võib olla üks olulisemaid taimseid prebiootikume, mis aitab vähendada metaboolsete haiguste riski,” – (Roberfroid, British Journal of Nutrition, 2010)
Allikad / viited
- Roberfroid M. (2010). Prebiotic effects of chicory inulin in human health. British Journal of Nutrition. https://doi.org/10.1017/S0007114510004313
- Bunte, C., et al. (2021). Effects of chicory root extract on gut microbiota composition. Nutrients. https://www.mdpi.com/2072-6643/13/6/1953
- Tartu Ülikooli botaanikaaed, Herbaarium (2021). Sigur rahvapärased nimetused Eestis. https://herbarium.ut.ee/
- European Food Safety Authority (EFSA). (2020). Nutrient Reference Values. https://www.efsa.europa.eu/